Virkuse Maastikukujundus

Käisin Reti juures joonistamas. Sain mitu vihjet, et kooli sa nii ei lõpetaks, aga kuna seda muret pole, siis lase käia! Jah tõsi, koolis loomingulist väljendusoskust eriti ei hinnata, lõputöös on vaja nõudeid ja õpetusi täpselt täita.

Räpinas on tore! Järgmine kord otsustasime öö ühikas veeta ja veini ligi võtta, aga teadagi, et see soov lõpeb Puuriidas. Tore on armsaid õpetajaid taas näha ja kooliväliselt loominguliselt areneda. Soov Reti juures paar tundi võtta, on täitunud.

Räpinas on kevad täies hoos, kuplid on paljad ja vesi vuliseb. Üleujutusest kõnelda ei saa.

Vale lõikus võib õunapuule saatuslikuks saada. Olen aedades näinud väga palju köndistatud õunapuid ja seetõttu soovitan õppida õunapuid lõikama, siis saab käe vahele kui teenustööd valesti tehakse.

Albumi koos kirjeldustega leiad siit

Üle Eesti jäävad silma vesivõsudesse mattunud, valesti lõigatud või üldse lõikamata õunapuud, mida on kurb vaadata. Armastus õunapuude vastu ajendas mind teadmisi teistega jagama ja puid lähemalt tutvustama. Nõustan personaalselt, lõikan meelsasti koos kliendiga ja viin koolitusi läbi üle Eesti. Huvi korral jälgi kodulehte või telli koolitus oma aeda.

Tallinna Rahvaülikoolis Õunapuude lõikamine
Tallinna Rahvaülikoolis Koduaia haljastuse rajamine
Tallinna Rahvaülikoolis Hauaplatsi kujundamine

Kui Rahvaülikooli koolitused on välja müüdud, siis registreeru ootenimekirja.

Lihula Rahvaülikoolis komposteerimine 29. mail kell 11.00 Registreerumine Lihula Rahvaülikooli kaudu.

Ida-Virumaal Ulvi külas õunapuude lõikamine 28. märtsil kell 11.00 Registreerumine Ulvi Naiste Ühenduse kaudu.

Harjumaal Vanamõisa Seltsimajas aia rajamise ja kujundamise nõuandetunnid 28. aprilli õhtul. Registreerumine Vanamõisa Seltsimaja Naiste Klubi kaudu.

UUDIS!
Meeskonnatöö koolitus

Huvi ja küsimuste korral palun lahkesti pöörduda piret@virkus.com või 5049835.

Koos kevadega algavad toimetused aias. Esimene, viljauude lõikus, võetakse ette kui õhutemperatuur on nullilähedane ehk õige aeg on siis kui endal on õues mõnus tööd teha.

Õunapuid võib kevadel lõigata kuni pungade puhkemiseni. Selle näed ära, sest enne puhkemist pungad paisuvad. Kirsi- ja ploomipuudega niikaua venitada ei saa kuna nende mahl, kummivoolus, ei lase haavadel paraneda. Seetõttu peab luuviljaliste lõikamise kähku ära tegema. Aga ikkagi siis kui endal on mõnus, sest siis on ka puul mõnus

Mina soovitan õunapuid lõigata hoopis suvel, sest kasvuajal paranevad haavad kõige paremini ja kuna puu on kogu oma jõu pungade, lehtede, õite ja viljade peale ära kulutanud, siis ei viitsi ta ka vesivõsusid kasvatada vaid mõtleb hoopis järgmise aasta õiepungade peale. Õige aeg on kohe peale jaanipäeva. Suvel on vajalik ka viljaalgeid harvendada, et puul oleks jaksu järelejäänud suureks kasvatada ja järgmise aasta õiepungi toota.

Aga kevadel peab ju aias midagi tegema ja kui sul kannatust pole, siis ole peale jaanipäeva valmis vesikasvud ära murdma!!! Jah murdma, sest tulevad sel ajal kinnituskohast kenasti lahti. Jättes kasvud alles on puu samasugune nagu kevadel enne lõikust ja ring algab otsast.

Kevadel on hea lõigata seetõttu, et võra on näha ja õhus ei ole haigustekitajaid, mida on niiskel suvel ohtralt. Aga kui sa juba tead, mida teed, siis ei ole suvel lehed takistuseks ja ilma annab ka valida. Lisaboonus on külm õlu

Enamus igihaljaid taimi muudab talvel värvi, näiteks värvub roostepruuniks, mis on täiesti loomulik.

Kevade saabudes on aga veel ohtusid, mis varitsevad ja mis tasapisi välja hakkavad tulema:

1. Taimedele teeb liiga päike
2. Talvel võis liiga teha pakane
3. Ilmnevad seenhaigused
4. Lume raskuse tagajärjel murdunud oksad
5. Loomade näritud oksad
6. Hiired

1. Kevadise päikese vastu aitab varjutamine. Katta võib suuresilmalise võrguga, mis meie kaubandusvõrgus on roheline. Pakasekangas (valge õhuke vilditaoline riie) on selleks otstarbeks liialt soe ja ei lase õhku läbi ning selle tagajärjel taim lämbub. Minu meelest võiks varjutuskangas ka valge olla, sest roheline (tume materjal) tõmbab juba ise päikest ligi.

Kui maa on sulanud nagu praegu võib juba arvata, siis päike liiga ei tee, sest juured saavad vee kätte. Päikesepõletus tekib vaid juhul kui maa on läbi külmunud ja taimel tekib päikesepaistel janu, aga juured ei saa külmunud maast vett kätte.

100% ei saa kindel olla, et maa igal pool üles sulanud on, aga mulle tundub, et enamasti on. Maast õhkub ju soojust ja lumekiht on kui paks vammus hoidmaks seda sooja kinni. Või mida arvate Teie?

2. Külmakahjusi enam ära hoida ei saa. Küll saab nad välja lõigata ja ennetada järgmistel talvedel.

Ennetamise all pean oluliseks enne taime istutamist maa ettevalmisel kaevata 2 labidalehe sügavuselt. Miks? Esiteks, et saada kätte kõik umbrohujuured. Teiseks, et taimel oleks lihtne juurdudes võimalikult sügavale ennast kinnitada, mis tagab parema veevarustatuse põuaperioodil ja kevadise päikesega ning samamoodi külmale vastu pannes.

Lumevaesel talvel tuleb taimi kindlasti katta juurepiirkonnas ja vajadusel üleni. Vajadus oleneb liigist, sordist, vanusest. Palju taimi, mis meil on külmakindlad, saavad noores eas siiski pihta. Õnneks jäävad vahest lume alla. Lumi on parim kate!

Külmaõrnu taimi aeda tuues pead taime läbi ja lõhki tundma, et hiljem mitte pettuda. Tea, et teed endale tööd ja vaeva juurde ning sageli ei ole sellest kasu. Näiteks katad nõuetekohaselt, aga kate võib osutuda niiskuse tagajärjel hoopis kahjuks. Tuleta meelde 2008- 2009 a. talv kui pakane paukus ja siis jälle pikalt sulatas. Vaat see oli töörohke talv Lund ei tulnud ega tulnud, aga pakane paukus ja tuli leida aseaine: kuivanud lehed, turvas, kasvõi saepuru või põhk. Ööseks taimedele katted peale, hommikul ära. Aga näiteks põhk läheb soojaga hallitama ja sellise talve puhul vajab mitu korda uuendamist.

3. Möödunud aastad on olnud haiguste levikuks eriti soodsad ja ei ole mingi ime, et esialgu külmakahjustuse või päikesepõletuse nahka arvatud puul on kallal seenhaigus. Sellest saad aimu kui vaatad näiteks elupuu oksa alaküljele. Kui näed seal musti täpikesi, siis on üsna kindel, et tegemist on haigusega ning pritsimine on vältimatu. Sel puhul tuleb kasutada süsteemseid (taimesiseselt toimivaid) seenhaiguste preparaate. Pritsida tuleb tilkumiseni, et kõik oksad saaksid preparaadiga kaetud.

Uurida ja puurida ja oodata!
Enne tõrjuma hakkamist tuleb veenduda, millega on tegu. Kas külma või päikesepõletuse tagajärjel kuivanud oksaga või on talle nakkunud haigus. Sel kevadel võib rahulikult oodata, sest kevad venib.

4. Raske sulalumi, kui seda õigel ajal maha raputada ei saanud, on puu oksad murdnud või tüvelt lahti rebitud.

Võta teravad ja puhastatud tööriistad- saag, oksakäärid või nuga ja lõika oks tagasi nii, et tüügast ei jääks. Tüügas on nagu käsn, mis imeb niiskuse endasse ja mille kaudu haigustekitajad puu sisse poevad.

5. Loomade kahjustused tuleb samuti likvideerida ja puu tohterdada.
Näritud kohad lõika terava lõikeriistaga siledaks, oks punga või tüveni tagasi. Kata puupalsamiga (tumeroheline kleepuv aine). Pookevaha ei sobi kuna külmaga koorub ja soojaga sulab maha. Kui näritud pole ümberringi ja enamus kambriumist (heleroheline kiht koore all) alles, siis taastub puu kenasti. Vaja on vaid võltskoor palsami näol peal hoida ja vähemalt aastas korra uuendada kuna UV kiirgus kulutab ta maha.

6. Kui metsloomad on taandunud, siis lume all sibavad ringi hiired ning võivad teha veel suuremat kahju kui kitsed või jänesed. Metsloomade kahjustus õnnestub meil uue oksa kasvatamise näol unustada, ka tüve ei kahjusta nad tavaliselt ümberringi. Aga hiir…

Hiir, leides õunapuu, ei jäta seda enne rahule kui magusam osa on näritud ja tavaliselt teeb ta seda ümberringi. See aga tähendab, et puu elutegevus on läbi lõigatud ja ülemine osa kuivab. Ta paneb nahka koore ja kambriumi. Kits ja jänes jätavad viimase suures osas tavaliselt alles.

Tore kui viitsid nüüd võtta labida ja tüveümbruse puhtaks teha. Madalama lumekihi võid kinni trampida, siis läheb hiir ringi.

Tegelikult on olnud ju supervahva talv. Lund on olnud piisavalt, et taimi kaitsta. Tuli ta küll natuke hilja, aga mitte väga. Külm on loodetavasti hävitanud vohama hakanud haigused ja üle mõistuse paljunenud pahad putukad. Pani ta ka ilusa punkti süngele sügisele. Siit on kergem edasi minna.

Ajakirjanik John Silveira kirjeldab, kuidas ühendada tulutoovalt kaks hobi — aiandus ja kanade pidamine.
Loe lähemalt siit.

Vaata “iseväetava” kanaaediku ja -maja joonist ning ehitusjuhiseid siit

Kanakaka eeliseks on suur lämmastiku ja kaaliumi sisaldus ning vähene kulu

Kanakaka sisaldab NPK-d rohkem kui lehmasõnnik ja sobib mõningase seismise korral nii kapsaaeda kui ilutaimedele. Kanakompostiga saab edukalt parandada pinnast toiduvarude ja õhulisuse kohapealt. Pealegi on munad ja mistahes värvi kanad omast käest. Ka tänapäevane kanamaja võib omaette vaatamisväärsus olla.

Poodides on kanakaka komposti ka müügil.

Rammutabel annab täpse ülevaate

N – lämmastik
P – fosfor
K – kaalium

Pikemalt saad väetamise kohta lugeda siit

Aga see pole veel kõik…

Kanad on kõige efektiivsemad umbrohutõrjujad
Nad pistavad nahka kõik umbrohuseemned, mis nende pugus kenasti ära jahvatatakse.

Uuring, New York (Mt. Pleasant ja Schlather 1994) näitas, et sõnnikutootjate loomade seedetraktis jäi seemneid järgi järgmiselt:

kanad 2 %
sead ja lehmad 25 %
lambad hobused 10-12 %

Katses kasutatud velvetleaf ehk Abutilon theophrasti. Taimenimede andmebaas annab eesti nimeks pärn-abuutilon.

Ülejäänud katses kasutatud taimede seemned seediti loomade poolt ära:
kassitapp, valge mesikas, harilik kirburohi, kibuvits, liivkress

Lumerohkus pole sel kevadel aedniku kõige suurem mure. Liiga teeb ka kevadine päike, linnud ja loomad.

Päike on see, mis elama paneb, aga mis kevadel ka palju kahju teeb. Kuni maa on veel külmunud, siis puu ja põõsa juured ei saa vett kätte. Aga neil tekib ju janu kui päike terve päeva kuumalt lagipähe paistab.

Ööpäevaste temperatuuride erinevused on kevadel suured. Öösel on suured miinuskraadid ja päevane päike kuumutab veel üles sulamata tüve niivõrd, et näiteks õunapuu koor võib praksti lahti lüüa. Kuigi võib arvata, et maapind ei ole väga sügavalt sel aastal läbi külmunud. Ja tasapisi sulab hoopis üles, sest lumekiht on paks ja töötab soojustuse eest, maapõuest üles tõusev soojus jääb ülemistesse kihtidesse.

Tüvesid saab kaitsta valgendamise või katmisega. Katta on lihtsam kui valgendada, tõmmates valge riide või paberi ümber. Peab jälgima, et õhuvahe jääks (pane näiteks püstised pulgad vahele) ja liiga paks ei saaks (aitab üks kiht õhukest paberit või riiet). Aitab ka lume kuhjamine, aga see võib märkamatult sulada. Kuuseoksad mu meelest ei ole head kuna on tumedad ja tõmbavad päikest hoopis ligi. Samuti roheline varjutuskangas. Ja valge pakasekangas on selleks otstarbeks liialt soe.

Võib kasutada ka heledat vesiemulsioonvärvi või näriliste peletusvärvi. Kuna mõlemad sisaldavad kemikaale, siis ei meeldi see suutäis kitsedele ja jänestele. Eelmisel aastal oli seda näriliste peletusvärvi poodides veel saada, aga tootja arvas, et kuna nõudlus on väike, siis ta veel ei tea, kas ostab mürki juurde ja toodab uue partii. Minu meelest pole seda veel kasutama hakatud kuna toode on tundmatu, aga toota tasub.

Kuigi niipea kui metsloomad maitsega ära harjuvad on igasugune mürk kasutu. Seetõttu tuleb tõrjuvaid vahendeid kasutada kordamööda, näiteks ühel aastal lupjad, teisel katad peletusvärviga, kolmandal paned kevadel paberi ümber ja neljandal hakkab ring otsast peale või võtad koera Kahjuks ei aita koer kevadise päikesepõletuse vastu. Ka vihm peseb enamiku vahenditest maha ja seetõttu on vajalik regulaarne üle käimine. Kasutada võib ka külmunud lihast sulavat veresegust vett.

Väidetavalt võivad ka linnud õunapuult toitu otsima tulla. Kui vanu õunu puu otsas mädanemas ei ole, hakkavad nad pungi nokkima. Selle vältimiseks võiks panna aeda linnusöögimaja ja seda pidevalt toiduga täita, sest kesse viitsib puid pritsima ja võrgutama hakata. Aga mädanevaid õunu ei tohi lindude jaoks puule jätta kuna kannavad haiguse nimega puuviljamädanik ületalve. Iseasi on korjamata jäänud korralikud õunad, aga õunad tõmbavad ligi ka kitsi, et sa teaks.

Kitsede ja jäneste vastu aitab kõige paremini tara. Aga ainult siis, kui aia tagant ajada lumi regulaarselt ära. Kitsi on proovitud ka söögiga õunapuudest eemale hoida. Aga siis tuleb jälgida, et kitsedel kogu aeg seal süüa oleks ja see ei garanteeri sugugi, et ta su noore puu kallele ei kipu. Õnneks närivad kitsed enamasti oksi. Metsamehed räägivad, et Cervacol töötab. Isiklik kogemus veel puudub.

Ohuks on ka hiired, kes maapinnal liiguvad. Leides õunapuu ei jäta nad seda enne kui magusam osa on näritud. See aga tähendab, et puule kõige olulisem osa koor ja kambrium on läbi näritud. Ja kui seda on tehtud ümberringi, siis puu on määratud hukule. Kui kambriumi kiht (heleroheline) on alles, siis tasub sinna valekoor puupalsamiga peale tekitada. Puupalsam on rohekas kleepuv aine, mida müüakse pudelis ja tuubis, oleneb tootjast. Puuvaha ei ole selleks otstarbeks sobiv. Tore kui viitsid nüüd võtta labida ja tüveümbruse puhtaks teha. Madalama lumekihi võid kinni trampida, siis läheb hiir ringi.

Jõudu ja päikest!
Sinu aednik

Käisin Viljandis tarkust taga nõudmas Räpina Aianduskooli korraldatud koolitusel “Ilupuude ja -põõsaste kasutamine talude ja kinnistute haljastamisel”, mille lektoriks oli mu õpetaja Andres Vaasa.

Sellele koolitusele oli uskumatult suur tung. Isegi koolituspäeva hommikul oli klassitäis rahvast ukse taga. Segadus oli põhjustatud vist kohaliku lehe artiklist, mis kutsus registreerimata tasuta osalema.

Igatahes oli Vaasa koolitus mõnus nagu alati, minule meeldetuletus Räpinas õpitule kuigi kaks A4 sai täis kritseldatud ja teisel päeval sügelesid käed oksakääride järele.

Vaasa soovitatud puud ja põõsad, mida taluaia taastamisel kasutada, leiad siit, mida jõudumööda täiendan.

Viljandis olles tasub linnas ringi kolada isegi siis kui kuuled, et meil midagi pole ja kõik kohalikud Tartus sisseoste tegemas käivad. Otsi kindlasti üles Bonifatiuse Gild ja Kivi pagar.

Tänavu pääseb viljapuid redelita lõikama Jah, on aeg puude kallale asuda, aga ilm ei luba.

Kuna talv on karm olnud, siis vaata hoolega, mida lõikad. Lõika esmalt välja kuivad või kahjustunud oksad. Kui ei saa aru, siis oota ära suvi ja võta töö taas ette peale jaanipäeva. Peale jaanipäeva lõigates ei tule ka vesivõsusid.

Luuviljalistel võib ka suvel kuivi oksi välja lõigata. Samuti sama aasta rohtseid kasve. Ploomi ja kirsi jämedaid oksi sh noorendamist teeksin mina siiski ainult varakevadel. Sel aastal aga väga kaalutletult ja olenevalt puust lükkaks selle tegevuse võib-olla hoopis edasi.

Tugeva tuulega ei maksa suurt puud kunagi langetama minna. Külmud ise ja saab kahjustada ka puu. Oota siiski ära plusskraadid ja päikesepaiste, et saaksid mõnuga tööd teha.

Loe lisa millal lõigata

Innovatsiooniaastal loodud pakumööbel sai EAS-i innovatsiooniosaku ning Käosaar & Co abiga Euroopa Ühenduses tööstusdisainilahenduse kaitse.

Pakumööbel on lihtne ja praktiline aiamööbel -skulptuur, mis sobib vastava viimistluse korral igasse aeda. Esimene toode valmis aedniku sohvana, mille disainis Piret Pihtjõe ja teostas Jorma Pihtjõe.

Vaata tooteid siit