Kuidas luua vähest hoolt nõudev hauaplats?

Surnuaia vaikne ilu jääb meil tihti nägemata. Pidev kiirustamine, riisumine ja rohimine ning igapäevaellu tagasi jooksmine ei lase meil seda rahu nautida. Ka unarusse jäetud hauaplatse on Eestimaa kalmistutel ikka väga palju. Ehk on praegu see aeg, et tempo maha võtta ja lähedaste puhkepaigad korda teha.

 

Sobiv kujundus
Kõigepealt tuleb üle vaadata hauaplatsi üldine ilme, sest liigne värvikirevus ja platsi killustatus ei mõju hästi. Eelistada tasub lihtsat kujundust ja looduslikku stiili, valida paar sobivat taimeliiki ja leida kattematerjal. Samuti tuleb ette võtta kalmukivi puhastamine või uuendamine.

 

Mustrit luues lähtu hauaplatsi suurusest, pinnareljeefist, kalmukivist (või kividest) ja selle kujust. Vanad raudristid too kindlasti esile, mitte mingil juhul ei tohiks neist loobuda. Surnuaias tasub ringi vaadata, et noppida asjalikke lahendusi, aga kõiki ideid ei saa ühel kalmul rakendada. Nii mõnelgi kalmistul on välja kujunenud oma stiil näiteks hauapiirde materjali suhtes ja seda tasub järgida. Kindlasti tuleb arvestada kõrval oleva kalmuga, et vältida tehtud töö rikkumist vale taimevaliku või rajamisvigadega.

 

Eelista püsikuid
Õitsvate üheaastaste taimede asemel võib julgelt rohkem kasutada püsililli ja lehtilutaimi. Soovi korral saab püsikute sisse jätta vahetatavate üheaastaste lillede istutusala. Püsi-, aga ka puittaimedega saab luua vahelduva pildi ja kujundada vahvaid mustreid.

 

Ettevaatlik peab olema aga kogustega, parem ühte taime palju, kui et palju erinevaid liike. Püsitaimedega kalmu katmine on hulga hooldusvabam ja kokkuhoidlikum lahendus.

 

Taimed on vahel uskumatult leplikud, aga et vältida ebameeldivaid üllatusi, tuleb valikut tehes arvestada kalmu pinnase- ja valgusoludega. Mis kasvab savisel, ei edene liivasel, mis armastab päikest, saab niiskes varjus kiiresti otsa. Tihti võtab taime mitte külm vaid niiskus või kevadine päike.

 

Tamm pane parem lagedale aasale
Kalmistule ei tohi tuua juurevõsu ajavaid taimi nagu näiteks harilik sirel, lumimari, kitseenelas. Kui kalmul puudub betoonpiire, siis kiiresti laiutama kippuvate pinnakattetaimede nagu igihali, metsmaasikas, sõnajalg, piibeleht, kasutamine ei ole mõistlik kuna need võivad vallutada ka naaberhaua. Metsmaasikas ja igihali on uskumatud ronijad ja nende vaoshoidmine on üsna tülikas isegi piirdega kalmul.

 

Tihti ei osata puu ja põõsa suurust ning kasvuiseärasusi ette kujutada isegi koduaias. Kadunukese lemmiktaimega võivad hiljem vaeva näha nii teie järglased kui naaberkalmu hooldajad. Suuri puid kalmistule istutada ei tohi, ka siis, kui arvate, et lõikate neid hoolega. Mis saab siis, kui teie enam ei jaksa või kui teid enam pole?

 

Kalmistule sobivaid taimi on palju, vastupidavaid vähe
Kalmistu ekstreemoludes kõige lepilikumad igihaljad taimed on näiteks siberi valdsteinia, bergeenia, varjukivirik ja roomav kukehari.

 

Sibullilli, nagu näiteks krookuseid, nartsisse, siniliilia valgeõielist sorti ja lumikellukesi tasub julgelt kasutada suurte lehtpuude alustel haudadel. Taimede tärgates pole puudel lehti ja sibullilled saavad vajaliku valguse kätte. Hiljem pääseb mõjule pinnakatte- või naabertaim ja sibullille lehed varjuvad selle alla.

 

Päris hooldusvabalt ei pääse ühegi mooduse puhul, aga õigeid valikuid tehes hulga mugavamalt küll. Tähtis on pinnase eelnev puhastamine umbrohujuurtest ja hilisem õigel ajal seemnest tärganud umbrohu noppimine, mis on enamjaolt valmis suve keskpaigas. Välja tuleb tõmmata ka kõik seemnest kasvama hakanud puud. PS! Ka nimekivi tagant ja väljaspoolt platsi. Suurte puude, mis on hakanud näiteks kivi ümber lükkama või piiret lõhkuma, likvideerimine nii lihtne pole.

 
 

Piret Pihtjõe tel 5049835 piret.pihtjoe@gmail.com
Minust

 
 
 
Leave a Comment