Sõber okaspuu

Okaspuud, nende kasvukoht ja külmakindlus

 

Kahjuks on paljud inimesed arvamusel, et okaspuu või -põõsa aeda toomine on halvaendeline. Paljudel on lausa tõrge okaspuu vastu, mida tuleb muidugi aksepteerida.

 

Mati Laane teab rääkida, et kuusk oli metsapuu kuni 1924 aastani, mil ajakirjanduses soovitas üks aednik ta põhjatuulte kaitseks hekiks istutada ja nii ta meie aeda tuli.

 

Kuusest on tänaseks saanud meie sõber, temast on aretatud vahvaid sorte ja neid võiks rohkem kasutada. Kuuse külmakindlus on hea ja kui talle huumusrikas niiskem pinnas võimaldada, siis rõõmustab ta meid samaväärselt välismaa okaspuudega.

 

Mis sest, et okaspuu on roheline, aasta jooksul jõuab ta olenevalt liigist ja selle sordist näidata oma erinevaid külgi ehk värvitoone. Kes kevadel puhkedes toretseb sidrunkollaste okastega, kes puhkedes avab punased tutid, kes talvel on elegantselt pronksjas. Istutusala ilma okaspuu või -põõsata on talvel kui inimene riieteta, ilus aga paljas.

 

PS! Kõikidel võõramaistel puuliikidel, sh okaspuu liikidel, on oht saada põtrade ja kitsede toidulauaks. Siin ei aita muud kui tarastada ala.

 
 

Kuusk ja nulg, ka ebatsuuga on kaugelt vaadates üsna sarnased.

 

Kuuse okkad on neljatahulised, õhulõheribad on kas kõigis külgedes või lameribad ja õhulõhede read on vaid alumistel külgedel. Mitteteadjatele on viimasesse gruppi kuuluvad ekslikult nulgudeks saanud.

 

Kui satud hätta, siis lihtne on nulgu ja kuuske eristada käbide ja okka kinnitumiskoha ning koore abil:

 

NULG- käbid istuvad oksal, okas kinnitub puu koorele, puukoor on üldjuhul sile.

 

KUUSK- käbid alati ripuvad, okas kinnitub koore näsale ja seetõttu on puukoor alati kare.

 

Seedermändnil ja lehisel asetsevad okkad männastena ning käbid kasvavad igas suunas.

 

Kuuse perekonnas on 45 eri nõudlusega liiki. Näiteks torkav kuusk on kõige valgusnõudlikum kuusk, kes poolvarjus või külgvarju korral hakkab kiiresti laasuma. Samas on harilik kuusk kõige paremini varju taluv.

 

Mõnede sissetoodavate kuuskede (n. ida kuusk) külmakindlus on sisemaal kaheldav. Mõnikord jäävad kuused hiliskülma kahjustustele jalgu, sh harilik kuusk. Seetõttu on soovitav kuuske kevadel väetada alles mai keskel kuna kevadväetis ergutab puu kasvule.

 

Kuuskede juurestik on suhteliselt pinnalähedane, aga nulgudel tungib sügavale. Torkaval kuusel esineb ankurjuuri (otse alla). Meie põldudel kasvavad üksikud kidurad harilikud kuused annavad tõestust, et kuusel on pindmine juurestik. Niiskemat keskkonda ja kõrge põhjavee seisu armastavad harilik kuusk ja must kuusk, aga otsest seisvat vett ei talu. Linnas võib mureta kasvatada torkavat, engelmanni ja serbia kuuske.

 

Edasi loe siit