Aktiniidia

Eestis külmakindel ja ilus ronitaim südajas aktiniidia viljub, kui aeda kasvama panna emas- ja isastaim. Nende eristamine on aga keeruline, sest emastaimel võivad ka olla mõned värvunud lehed. Sattusin isegi puukoolis segadusse.

Taime on võimalik eristada kindlal ajal:
1. õitsemisfaasis- isas- ja emastaime õisikud on erinevad
2. viljumisfaasis- isastaim on värvunud lehtedega

PS! Aktiniidia, eriti noortaim, on maiuspala kassidele. Kes seda uskunud ei ole, on saanud kauba peale oma aeda kassid.

Aga superilus taim pergolate katmiseks, kes kasvatab ka imelisi ja maitsvaid vilju.

Kui muru ja puud hallitavad

Hallitus on enamlevinud seenhaigus.
Kui nüüd mõelda, millistes oludes seen kasvab või ei kasva, siis on võitlus ja ennetustöö hallituse vastu tulusam.

 

Seen kardab päikest, õhku ja kuiva, aluselist keskkonda.

 

Igasugused ekstreemsused nn leegiheitjad (lugesin kunagi Kodukauniks foorumist, et nii tehakse) ei ole võitluses vajalikud. Usun, et saab ka mürgita. Aga kui tingimusi ei looda, siis ei aita ka mürgitamine.

 

Muru ei tohi talvituma jätta liialt kõrgena. Samuti ei tohi viimast muruniidet peale jätta. Kui sügis on soe, pikk ja vihmane, siis muru kasvab ja sellisel juhul tuleb teda teinekord niita isegi oktoobris. Kui lumi tulebki maha ja külmetab, siis lumekihi all, eriti veel paksu lumekihi all, on ikka soe. Liigne niikus ja soe talv paneb sellistes oludes seene ehk hallituse vohama. Ka riisumata lehed, puult kukkunud õunad jm sodi on hallitusele hea pinnas.

 

Kevadel tuleb esmalt aidata sulaveel murult minema pääseda. Pinna tahenedes riisuda, hargiga vajutada augud või tõmmata jalga põrandatöödel kasutatavad naelikud ja teha pikki jalutuskäike aias. Tuhka tuleb raputada ühtlaselt õrn kiht, mida näha ei jää. Vajadusel riisuda uuesti.

 

Mida rohkem õhutada, seda kiiremini seen taandub ja muru kasvama hakkab. Kui murupinda intensiivselt kasutatakse, siis on vajalik muru õhutamine kogu hooaja vältel. Ole kaval ja pane naelikud suvel niites jalga, nii saad endalegi ootamatult kauni muru. Aeraator ei ole üldse vajalik ;)

Õhutatud ja toidetud muru on elujõuline ning temas ei ole ruumi ka umbrohule.

 

Paksu lume tõttu on ka paljude puude tüved hallitusega kaetud.

Enne kui võtta ette pritsimiskuur seenhaiguste preparaatidega proovi muid viise. Kaeva tüved lumest välja ja puhasta samblast ning hallitusest. Las tuul ja päike teevad oma töö. Päikesepõletuse oht hakkab ka vaikselt taanduma. Varjuta (aga ära kata) taime seni kuni ümber on valget lund.

Roomavate okaspuude oksad tuleb maapinnalt võimalikult kiiresti üles tõsta ja kive ala panna, et tuul saaks maapinda ja taime kuivatama. Kõik kahjustunud ja pruunid oksad tuleb välja lõigata, külgoksa kõrvalt tüügast jätmata.

Mutš tuleb eemaldada ja paigaldada uus ning kuiv alles siis kui maapind on tahenenud. Ka istutusalade õhutamine tuleb ainult kasuks.

Jälgige taime ja vajadusel pritsige seenhaiguste preparaadiga. Kui eelnevat puhastus- ja hooldustööd ei tee, siis pole mõtet pritsimisega vaeva näha.

 

Vajadusel küsi nõu piret@virkus.com

 
 
 

Nurga Puukoolis algas taimede ettetellimine

Paljasjuursete noortaimede, metsataimede ja jõulupuudeks sobivate taimede pakkumine kevadeks 2011. Tellimisvorm

Hekiks sobivate okaspuude pakkumine kevadeks 2011. Tellimisvorm

Nurga Puukool

Kuidas taimi varjutada?

Kuna maa ei ole külmunud, siis ei tohiks tekkida ka füsioloogilist kuivust. Aga igaks juhuks tasub ettevaatlik olla, sest kahju võib teha ka lumelt peegelduv päike ja vinge tuul.

Minu blogi lugejad kindlasti juba teavad, et taimi kattes on suur oht nad ära hautada. Ka kogub kate lund ja muutub hoopis ohtlikuks. Lihtne viis päikese eest kaitsta, on taimele sirm ette tõmmata.

Kuna maa ei ole külmunud, siis õnnestub isegi praegu teravad toikad vähese lumme kaevumisega maasse torgata. Nii toimides võid kasutada mistahes kangast.

Taimedel on vaja õhku!
Kõige hullem on praegu lume all. Raske sulalumi muutub järjest enam taimedele kurnavaks ja võib saada lausa hukatuslikuks kuna lume all on väga umbne. Eriti igihaljad taimed võivad seetõttu hukka saada või seenhaigustesse nakatuda.

Väga tõenäoliselt on kõik ümarad igihaljad vormid taas lömmis. Võid proovida nad korda seada sidumise ja lõikamisega. Vormist välja läinud lehtpõõsastel lõika aga julgelt oksad välja või lausa maani maha. Enamus talub sellist lõikamist, aga uuri enne iga taime kohta eraldi välja. Näiteks põõsasmaran solvub sellise teo peale ja läheb välja, aga enelasest tuleb imeilus uus põõsas.

Mina soovitan küll kohe, kui hakkad aru sama, kus taimed aias asuvad, nad välja kaevata. Ja kui on vaja, siis varjutada. Umbsest keskkonnast taime välja kaevamist võid lugeda tema päästmiseks.

Hiirte kahjustuse võib veel ära hoida
Õunapuude tüve ümbrus on ohus, sest maa on sula ja hiirtel on pidu. Nad teevad imeilusaid võrgustikke hetkel lume all maapinna piiril. Katsu lumi kinni trampida. Vajadusel kühvelda lund veidi vähemaks, aga veendu, et saad lume paapinnani kinni. Või kaevu maapinnani ja pane Brody kuubikuid.

Need, kes on taimedele pakasekangad ümber mässinud, peaksid hakkama tähelepanelikult ilma jälgima ja niipea kui päike pikemaks ajaks välja tuleb, siis harutama taimed põhja poolt lahti. Lõunapoolne jäta ette päikese varjuks. See garanteerib, et taim kanga all kasvama ei hakka, maa on ju sula. Kuna öine temperatuur on siiski veel väga madal ning tuulega külm võimendub veelgi, siis pane õhtul kanga hõlmad uuesti kinni.

 
 

Sortide määramine

Õunasortide määramisega on sama teema, mis õllesortide kindlaks tegemisegagi. Õlle pimetestis sorte ära ei arva, aga kui on teada, mille vahel valida, siis saab aru küll. Täna koolitusel selgus õunapuuga sama lugu, kui sordinimesid ei tea, siis on praktiliselt võimatu täppi panna. Ainuke sort, mis kardinaalselt erineb on Cortland.

Räpina Aianduskoolis algas üks ütlemata hea koolitus antropohooridele.

Õpitakse tundma sorte viljade, võrsete ja raagus okste järgi. Kursus on kuuepäevane, mis hõlmab tervet vegetatsiooniperioodi. Käsitletakse ka istikute kasvatamise ja müügiga seotud teemasid: pookealused, sordikaitse, sortide vastupidavus kahjustajatele, istikute kvaliteedinõuded, istikupass.

 

Liike on hulka lihtsam määrata.

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Õunapuid ostes pane tähele:
Külmakindla juurestikuga alus- B (aretus Venemaa) ja E (aretus Eesti-Polli)
Külmaõrna juurestikuga alus- M (aretus Inglismaa) ja P (Poola)

 

Võitlus metsloomadega

Õiges suuruses traatvõrk kaitseb metsloomade eest. Foto: Anne Vasar

Metsloomadega, aga ka hiirtega võitlus on tüütu ja igavene. Parem on leppida ja puid arukalt kaitsta.

Kõige paremini aitab tara. Aga ainult siis, kui aia tagant lumi regulaarselt ära ajada, siis ei saa loomad üle aia hüpata.

Õiges suuruses traatvõrguga ümbritsemine aitab ka. Nii madal oks nagu on näha pildil, on mõistlik tagasi lõigata. Kõrgemal asuvad oksad, kui nad on peenikesed ja veel painduvad, siduda ettevaatlikult koomale enne võrgu paigaldamist.

Kevadel tuleb võrgud kindlasti eemaldada ja puud lahti siduda.

Müügil on erinevaid preparaate: Certosan, Hagopur ja Plantskydd ning verejahu. Kodustest vahenditest sobib toore liha loputus- või sulavesi, millega tuleb kuus paar korda (eriti peale vihma) puid üle võõpamas käia. Kahjuks ei tehta Eestis hetkel enam näriliste peletusvärvi, mis ühtlasi ka valgendas tüvesid ja kaitses kevadise päikese eest.

Hiired on kõige hullemad kahju tekitajad!! Leides õunapuu ei jäta nad seda enne kui magusam osa on näritud. See aga tähendab, et puule kõige olulisem osa koor ja kambrium on läbi näritud. Ja kui seda on tehtud ümberringi, siis puu on määratud hukule. Kui kambriumi kiht (heleroheline) on alles, siis tasub sinna valekoor puupalsamiga peale tekitada. Puupalsam on rohekas kleepuv aine, mida müüakse pudelis ja tuubis, oleneb tootjast. Puuvaha ei ole selleks otstarbeks sobiv.

Hiirte vastu aitab puude ümbruses oleva lume regulaarne kinni trampimine. Paksu lund ei õnnestu maani tihedaks trampida. Võib proovida Brody siniseid kuubikuid. Kuubikud tuleb asetada maapinnale puu vahetusse lähedusse, aga mitte päris tüve kõrvale.

Väidetavalt võivad ka linnud õunapuult toitu otsima tulla. Kui vanu õunu puu otsas mädanemas ei ole, hakkavad nad pungi nokkima. Selle vältimiseks võiks panna aeda linnusöögimaja ja seda pidevalt toiduga täita, sest kesse viitsib puid pritsima ja võrgutama hakata. Aga mädanevaid õunu ei tohi lindude jaoks puule jätta kuna kannavad haiguse nimega puuviljamädanik ületalve. Iseasi on korjamata jäänud korralikud õunad, aga õunad tõmbavad ligi ka kitsi, et sa teaks.

Päikeselist aastat, aiasõbrad!

Päev hakkab tasapisi pikemaks minema ja esimeste külvide aeg pole enam kaugel. Vaid mõned kuud on veel aega plaane teha ja mõtteid mõlgutada. Soovin kõigile teguderohket ja huvitavat aiandushooaega!

PS! Soovitav on kirja panna lumised õppetunnid:
Hangede alla ja ette jäävad puud-põõsad.
Vaadake hekke, milline hekipügamise viis kogub lund, milline mitte.
Lume all lookas heitlehised põõsad vajavad ilmselt noorendamist.

Vaata hindava pilguga välja. Mida aias näed?

Täna on tegija lumetorm Monika

Aednik oskab ilmataati ainult tänada. Pole midagi paremat kui maapinda kattev kohev lumi, sest see on taimedele parim talvekate.

Kui torm vaibub, siis raputa liigne lumi taimedelt maha. Eelmise talve kogemus peaks meeles olema, kaardus kuused, elupuud. Ka lehtpuuhekid võivad kaarduma hakata ja oksad murduda.

 

Kui mõni põõsas on hange jäänud, siis sellest pole midagi.

Ohtlikuks muutub siis, kui ilmataat teeb sula ja siis külmetab. Nii näpistab lume oksa külge ja lumehange vajudes võivad päris suured oksad murduda.

Talved näitavad kätte ka selle, mida on mõistlik maja seina äärde istutada ja mida mitte. Kuigi näiteks jugapuu on väga elastne ja tõstab kevadel lume sulades oksad uuesti üles, ei ole põõsa koht maja seina ääres. Katuselt kukkuv või lükatav lumi saab taimele lisakoormaks.

 

Talvel on kogu aed nagu peopesal. Raske lumi näitab kätte ülekasvanud ja lõikamata põõsad. Õunapuudel ilutsevad lõikamata vesikasvud nagu küünlad. Sissesõidutee äärde põõsastega tehtud istutused sunnivad lund kaugele transportima või saavad põõsad lumevallide all tõsiselt kannatada.

 
 
 
 

Lõigatud forsüütia põõsas näeb väga kaunis ja rahulolev välja.

 
 
 
 

Märka ka oma lähedasi ja naudi ilusat talve!

Päevakübar teeb tervisega imet

Kordan kevadist postitust, sest teema on taas päevakorral.

 

Esimest korda polnud mul kodus päevakübarat- ei taime ennast, tinktuuri ega tablette. Elu on näidanud, et ilma selleta ma terveks ei saa. Ja nii ka seekord. Ma armastan seda taime.

 
 

Punase päevakübara toimeaineid on põhjalikult uuritud, taimes on leitud glükosiide, eeterlikke õlisid, vaike, mõruaineid, suhkruid, C-vitamiini, mikroelemente jm.

 

Kõige tähtsamaks on peetud tema võimet tõsta organismi vastupanu haigustele. Katsetega on tõestatud, et siilkübar suurendab valgete vereliblede arvu, mis omakorda tõkestab põletike teket. Seetõttu on temast kasu AIDS-i ravimite koostises. Taimes olevad toimeained takistavad ka viiruste levimist, mistõttu temast tehtud preparaate kasutatakse viirushaiguste raviks.

 

Ameerika põliselanikud tarvitasid siilkübara juuri haavarohuna ja tohterdasid temaga maohammustusi. Uusasukad kasutasid siilkübarat laiemalt – temaga raviti ka külmetus- ja nakkushaigusi.

 

Loe rohkem Maalehest

Sulalumi on puudele ja põõsastele koormaks


Nüüd on aeg hakata ilma tähelepanelikumalt jälgima.

 

Sulalumi raputa taimedelt kindlasti maha. Täna-homme see sulab ise, aga pole paha igihaljad puud-põõsad üle paitada. Samuti hekid.

 
 
 

Jälgi ilmateateid.
Kui eelmisel päeval sajab lörtsi ja ööks ning järgmiseks päevaks lubab külma, siis raputa õhtul taimedelt sulalumi maha. Vastasel juhul lumi külmub ja seda taime tutistamata kätte ei saa. Raskus võib taime ka jäädavalt kahjustada.

Tõmba kaljukadakad jm püramiidsed vormid nööriga kokku, siis on sulalume all okste paindumine ja murdumisvõimalus pea olematu. Vaata suure elupuu sisse ja seo mitmetüvelise puhul tüved omavahel kokku. Kevadel ära unusta lahti päästa!!

Roosid peavad olema mullatud. Aga katta on vara. Kui soovid katet peale panna, siis kaikad pead küll kohe maasse lööma, sest maa külmub.

Mida juba tead, et peab tegema? Pane kirja, kasvõi siia, kindlasti meenuvad asjad, mis veel tegemata.