Suvine õppepäev toimub Tallinnas 3.08 ja Tartus 10.08.

Koolitusel käsitletavad teemad: tööriistade valimine, noore puu lõikamine ja võra kujundamine, lõikamisel tehtavad tüüpilised vead, kahjustuste likvideerimine, okste koolutamine, puu kõrgus, kasvude näpistamine, viljaalgete harvendamine, väetamine, haiguste ja kahjurite ennetamine ning tõrjumine. Räägime ka puu istutamisest ja toestamisest, spaleerpuude kasvatamisest. Vaatame noore puu tulevikku vana puu peal. Koolitusel õpime ka vana puud lõikama ja suvel hooldama. Kõik küsimused saavad vastused.

Registreerudes mai kuu jooksul ja tasudes pool ehk 15.- osavõtutasust on koolituse hind 30.- Toimumise ajal on osavõtutasu 40.-

Koolitus algab kell 10.00 ja kestab 3-4 tundi. Koolituse toimumise koha teatan registreerunutele. Registreeru piret@virkus.com ja anna teada, kus soovid osaleda.

Kui mujal koolitust soovid, siis võta minuga palun ühendust.

Loe koolitustel osalenute arvamusi.

Puu on elusolend. Tema väljanägemine on tähtis, sest vale lõikus määrab puu hukule. Rikutuid puude korda lõikamine on masendav ja psüühiliselt väga raske tegevus. Seda mõistavad kahjuks vaid oskajad lõikajad ja puusõbrad.

Mulle jääb arusaamatuks, miks inimesed puid rikuvad. Kui ei osata, siis miks ikka lõigatakse? Millest selline iseenesetarkus tuleb? Miks aiandusagronoom pakub viljapuude lõikamise teenust, kui ta tegelikult lõigata ei oska?

Piltidel saab näha valesti lõikamisi, köndistamisi, tüügaste jätmist. Olen alates 2008 sellel teemal südant valutanud ja kirjutanud. Õnneks on puude köndistamisele tähelepanu juhtima hakanud ka arboristid. Enamuses piltidel olevad teosed on paberitega aedniku või aiandusagronoomi teenustöö. Aga täpselt sama käekiri on ka peremeestel ja näpuga ette näitavatel perenaistel.

Üks neist on ka õigesti lõigatud õunapuu, milline?

Räägivad, et minu koolitustel saab nii julguse kui ka oskuse puid lõigata.
Vaata tagasisidet siit.

2013 kevad

Tartu 16.03
Jõhvi 17.03
Tallinn 23.03 ja 30.03
Rannamõisas 13.04

Kui mujal koolitust soovid, siis võta minuga palun ühendust.

Koolitus on praktiline. Selgeks saab õuna, pirni, ploomi, kirsi, astelpaju ja marjapõõsaste noorendamise, kujundamise ja iga-aastase hooldamise.

Saab teada, mida teha vähikahjustusega, kuidas haigusi ja kahjureid ennetada ja tõrjuda, kuidas ja millal väetada. Milline on mõistlik tööriistade valik ja palju muud. Kõik küsimused saavad vastused.

Koolituse läbinu on võimeline oma õunapuud ise korda lõikama või töid juhendama.

Koolitus algab kell 10.00 ja kestab 3-4 tundi. Koolituse toimumise koha teatan registreerunutele. Kui oksakäärid ja -saed on olemas, siis võta kaasa. Kui ei ole, siis ära uisapäisa enne koolitust osta. Osavõtutasu 30 €.

Registreeru piret@virkus.com Tel 5049835.

Maalilised puud peale lõikust on minu visiitkaart. Vaata albumit siit

Viljapuude lõikamise kohta saad rohkem lugeda siit
Koolituse või lõikuse tellimiseks kirjuta piret@virkus.com või helista 5049835.

Kui taime on vaja kaitsta, siis viskab aednik särgi seljast

Päike on erakordselt ere! Kes veel oma okkalisi sõpru kaitsnud ei ole, võiks seda kohe teha.

Kata nii, et õhk jääks liikuma, ära seo umbselt. Mina eelistan heledaid kangaid.

Vajuv lumi on kaasa kiskunud kõik ilusad õunapuu oksad ja ühtlasi lõhkunud tüve koore.

Puudelt ja põõsastelt tuleb raske lumi maha raputada. Kui seda ei tehtud, siis tuleb nad välja kaevata.

Taimele tuleb läheneda personaalselt.
Kui sa tunned, et taim on raske koorma all, siis tuleb tegutseda.

Taimega arvestades, teda tunnetades ja ettevaatlikult tegutsedes ei murra sa kaevates ühtegi oksa ära.

Helistan tavaliselt klientidele ja uurin, kas jagatud nõuandeid on ka järgitud. Tihti on need aga ununenud. Puud on viltu ja raske lumekoorem on oksi katki vajutanud.

Kes taimedega ei tegele, ei saa asja tõsidusest aru. Taime lume alt välja kaevamine on ka päris raske füüsiline töö ja kes seda siis ikka niiväga teha viitsib.

Märtsi lõpus aastal 2011 olid paljudes kohtades suured kahjustused aset leidnud. Hoiatavad pildidki pärinevad sellest aastast.

Käesoleval aastal on üsna sarnane olukord. Lumele on tekkinud mitu külmunud koorikut. Kevade edenedes paks lumekiht muudkui vajub ja kisub kaasa jäätunud kihis kinni olevaid puude ja põõsaste oksi.

Mina küll ei oleks tahtnud selle lumevalli all olla.

`Luua Pärli`olid poolenisti paar kuud tagasi välja kaevatud ja see päästis nad suurematest kahjudest. Möllasin tükk aega, et nad päris kätte saada, sest raske vajuv lumi oleks neile halba teinud.

Pildil esimese `Luua Pärli` varjasin päikese eest lumetükkidest valliga. Paremal on näha abivahendid: kirves ja labidas. Kahvel oli ka kaasas, aga seda seekord vaja ei läinud. Kahvliga on hea jäätunud lumekoorikut lumehanges okste küljest lahti toksida.

Selle puu oli vajuv lumi täiesti viltu vajutanud.

Viimaste lumerohkete talvede järel tundub mõistlik marjapõõsaste hoolduslõikamised kevadesse jätta. Marjapõõsad on paindlikud ja nende pärast hetkel muretsema ei pea. Samamoodi paindlik on jugapuu. Kevadine hoolduslõikamine tehakse kohe peale lume sulamist.

Kõik tüvivormid, noored õunapuud ja samuti ümarad vormid, on murdumisõrnad ja tihti ei päästa neid hiljem ka tagasilõikusega, siis nemad peaks küll praegu välja kaevama, kui näed, kus taim asub. Ole ettevaatlik! Pealmine lumekiht õnnestub labidaga katki lõigata ja eemaldada. Edaspidi kaeva kätega. Vajadusel võta istutuskühvel appi.

Väga hea näide, kuidas varjata okaspuid nende arvamusega arvestades

Välja kaevatud taimed, kindlasti okaspõõsad ja õunapuud, tuleb päikese eest varjata!

Kui milleski kahtled, siis küsi nõu või kutsu aednik appi.
Minu tel 5049835, piret@virkus.com

Ideest teostuseni
Aiaplaan talv 2012
Aia rajamine juuli 2012

Koolituse teemad:
kasvude näpistamine;
viljaalgete harvendamine;
okste koolutamine;
puu noorendamine, madalamaks toomise võimalused säilitades puu ilu;
kahjustuste likvideerimine;
väetamine jpm.

Tallinnas 30. juuni 2012
Tartus (ehk Alatskivil, kus on hea valikuga õunapuuaed) 7. juuli 2012

Koolituste algus kell 10.00 Registreeru piret@virkus.com
Koolituse toimumise koha teatan registreerunutele. Osavõtutasu 30.-

Koolituse läbinu oskab noori õunapuid kujundada, vanu noorendada ja hooldada, õpetan ka puu võra läbi lehtede vaatama.

Rohkem infot koolituste kohta vaata siit
Viljapuude lõikamise teenuse tellimiseks kirjuta palun piret@virkus.com

Osalejad koolitusest:

Sigrid Lapp: “Südamest tänan Teid, väga väga väga!
Ma oskangi nüüd puud vaadata ja teha nii, et puule jäävad “kenad käed sõrmedega”. Iga järgneva puu juurest tagasi vaadates varasemalt lõigatud puule, tunnen, et silm ja aju ja käsi teevadki koostööd ning redel saab korraks tagasi puu alla tassitud ja üks täiendav lõige peab veel tehtud saama.”

Jaak Raplast: “Sinu koolituse võiks liigitada elamuskoolituse alla. Ja kohe näha, et õpetaja tunneb asja.”

Anne Rosin, MTÜ Ulvi Naiste Ühendus: “Päev oli tore. Lõikame nüüd hoolega puid, endal ja sõpradel, sugulastel. Samas ei suuda ära imestada, et ühest päevast võis nii palju kasu olla. Lausa uskumatu. Koduski on vanad õunapuud hoopis teise näo saanud ja loodame, et viljuvad ka mõnusalt.”

Loe koolitustel osalenute arvamusi.

Kui Eestis käib tihe võitlus samblaga- mürgid, aeraatorid, väetis, õhutamine ja pidev töö. Siis mujal maailmas müüakse juba tooteid, et aednikud saaksid kerge vaevaga samblaaedu luua. Sammal on taas moes!

Isiklikult olen ammu mõelnud, miks võidelda kui saab järele anda ja pääseda tüütust niitmisest ning samblast hoopis kasu saada, eriti varjulistes aiaosades. Lisada sõnajalad või mängida kujunduses sambla ja kividega. Ka liiv on kooslusesse sobiv. Samblaga saab hubase aianurga. Sammal on nagu vaikus.
Ka kalmistul on sammal omal kohal.

Sammal ei pea tingimata maas kasvama, teda saab kasvatada ka seintel, laes, katusel, põrandal, terrassil jne. Temaga saab luua isegi kunsti.

Ammuta ideid
inspirationgreen.com/moss-art
crosshatchling.co.uk/MossCross
mossacres.com/photo_gallery

Vajadusel konsulteeri piret@virkus.com

Viljapuude lõikamise aeg on selleks kevadeks läbi. Pungad on suured ja mõnel pool kohe-kohe puhkemas. Miinuskraadidega õide puhkemine viibib, aga lõigata siiski enam ei maksa, kurnab ilmaasjata puud. Järgmine aeg on kohe peale jaanipäeva.

Lõikamissoovist võib teada anda piret@virkus.com ja võtan järjekorda, sest ka suvi saab kiiresti otsa ja sügisel ei maksa üldse lõigata. Loe siit miks ei maksa sügisel lõigata ja mida augustis õunaaias tegema peaks.

Surnud puu

Üle Eesti jäävad endiselt silma hooldamata, traatidega seotud, murdunud ja köndistatud õunapuud, mida on kurb vaadata. Enamus vanu puid õnnestub korda lõigata. Katsuge köndistamist vältida ise lõigates, aga ka teenustööd tellides. Metsloomade kahjustusi noortel puudel on mõistlik ennetada, aga mõningaid saab kevadel ka parandada.

Armastus õunapuude ja üldse lehtpuude vastu ajendas mind teadmisi ja kogemusi teistega jagama ning viljapuid lähemalt tutvustama. Nõustan personaalselt, lõikan meelsasti koos kliendiga ja viin koolitusi läbi üle Eesti.

Huvi korral vaata koolituste lehte, vali sobiv koht ja registreeru. Koolitust saab ka tellida. Teenustöö tellimused palun saata meilile või helistada õhtuti.

Loe klientide arvamusi ja koolitusel osalenute tagasisidet.

Lisainfo ja küsimuste korral palun lahkesti pöörduda piret@virkus.com või 5049835.

Oskustesse tasub investeerida.

Päikeselõhe
Kevadtalvel on ööpäevaste temperatuuride erinevused suured. Päevane päike kuumutab tüve üles ja öösel on suured miinuskraadid platsis. Temperatuuride vahe võib olla 15 kraadi ümber. Sellise kõikumise juures võivad õunapuu koorele lõhed sisse lüüa. Neid lõhesid nimetatakse päikeselõhedeks. Tavaliselt tekivad need puu lõuna ja lääne küljele.

Kõige tavalisem tüvede kaitsmine käib valgendamisega. Valgendatakse aga sula ilmaga. Kui sula tulemas ei ole, on soovitav paigaldada päikesepoolsele küljele vari. Mugavam on muidugi valge lina või paber ümber tüve tõmmata. Aga sel juhul jätaks õhuvahe sisse, paneks näiteks mõned oksad tüve ja katte vahele. Tüvede heledaks tegemine peegeldab päikese tagasi ja ei kuumuta niivõrd tüve. Samamoodi võib päike peegelduda lumelt ja lüüa koore katki põhjapoolselt küljelt.

Valgendada saab tüvevalgendiga, mis kantakse tüvedele pintsliga ja kuiva ilmaga, kui õhutemperatuur on üle 0 C. Kõige mugavam on valgendada sügisel, aga väga harva õnnestub valgendada peale viimaseid sademeid. Vihm võib tüvevalgendi maha pesta.

Päike käib veel madalalt ja kui viljapuud jäävad kevadtalvel suurte puude vms varju, siis varjutamine ja valgendamine hädavajalik ei ole.

Külmalõhed
Päris külmalõhesid katmisega ära hoida pole võimalik. Need tekivad sellest, kui puu pole saanud talveks valmistuda. Talvele vastu minevas puus peab veevaru vähenema ja selle arvelt glükoosisisaldus suurenema. Kui puu protsessi lõpuni viia ei jõua või ei saa, näiteks on pikalt soe ja saduderohke sügis, puu on segaduses, ta pigem kasvab, vahel isegi puhkeb õide, kui et tegeleb talvekorterisse minekuga. Mingi hetk langeb temperatuur järsku alla nulli ja jääb püsima. Vesi jäätub, aga jäätudes vesi teatavasti paisub.

Seetõttu on vajalik oma puude peale mõelda hiljemalt augustis. Sügisväetise (mis sisaldab rohkelt kaaliumi ja väga minimaalselt lämmastikku) andmine soodustab puitumist. Eriti oluline on see saduderohkel aastal, mil nitraatlämmastik satub kontrollimatult mulda sadevetega. Kui sügis on põuane, tuleb taimi jälle kasta, sest veeta suhkruid ja tärklist ei moodustu.

Analoogne asi toimub okaspuudes ja-põõsastes kui suvi on olnud kasvuks ülisoodne (kuum ja niiske nagu 2010 suvi oli) või lämmastikväetisega on liialdatud. Taimekoed on vett täis ja need jäätuvad. 2011 kevadel nägime sellest tekkinud kahjustusi.

Seetõttu on ka sügisene lõikamine kaheldava väärtusega.
Kui puud vigastad või lõikad, siis hakkab ta tegelema selle juhtumiga ja muu jääb tahaplaanile. Haavade kaudu toimub näiteks tugev aurumine, puu kaotab palju vett ja ei saa jällegi normaalselt talveks valmistuda. Väljaspool kasvuperioodi ei teki ka kallust, mis haavad kinni kasvataks. Ja kui haavad on avatud, leiavad seenhaigused kergesti tee puu tüvesse.

Valekülmalõhed
On ka teistsuguseid lõhesid, mis saavad alguse seestpoolt kõdunenud puidust, mis tekib tüügaste jätmisest. Tüügas on nagu käsn, mis niiskuse enda sisse imeb ja jäätub kohe kui püsivad miinuskraadid platsis on.

Sellised kohad on äratuntavad puu sisemuses oleva esialgu kuiva puidu järgi, mis aja jooksul huumuseks muutub.

Hiired aktiviseeruvad
Kui Sa pole lund järjekindlalt ümber õunapuu kinni tampinud, siis ikkagi tee seda. Igaks juhuks. Hiirekahjustus võib puule saatuslikuks saada. Kui paned mürki, siis pane see lume alla maapinnale, aga viljapuudest kaugemale!

Sööda linde
On teade, et kui oled linde söötma hakanud, siis pead tegema seda kevadeni, sest nad on harjunud Sinu juures toitu saama. Kui jätad linnud toiduta, siis nad võivad hukkuda või söövad ära näiteks õunapuu pungad, mis neile väga maitsevad.