Kevadine päike
Lumerohkus pole sel kevadel aedniku kõige suurem mure. Liiga teeb ka kevadine päike, linnud ja loomad.
Päike on see, mis elama paneb, aga mis kevadel ka palju kahju teeb. Kuni maa on veel külmunud, siis puu ja põõsa juured ei saa vett kätte. Aga neil tekib ju janu kui päike terve päeva kuumalt lagipähe paistab.
Ööpäevaste temperatuuride erinevused on kevadel suured. Öösel on suured miinuskraadid ja päevane päike kuumutab veel üles sulamata tüve niivõrd, et näiteks õunapuu koor võib praksti lahti lüüa. Kuigi võib arvata, et maapind ei ole väga sügavalt sel aastal läbi külmunud. Ja tasapisi sulab hoopis üles, sest lumekiht on paks ja töötab soojustuse eest, maapõuest üles tõusev soojus jääb ülemistesse kihtidesse.
Tüvesid saab kaitsta valgendamise või katmisega. Katta on lihtsam kui valgendada, tõmmates valge riide või paberi ümber. Peab jälgima, et õhuvahe jääks (pane näiteks püstised pulgad vahele) ja liiga paks ei saaks (aitab üks kiht õhukest paberit või riiet). Aitab ka lume kuhjamine, aga see võib märkamatult sulada. Kuuseoksad mu meelest ei ole head kuna on tumedad ja tõmbavad päikest hoopis ligi. Samuti roheline varjutuskangas. Ja valge pakasekangas on selleks otstarbeks liialt soe.
Võib kasutada ka heledat vesiemulsioonvärvi või näriliste peletusvärvi. Kuna mõlemad sisaldavad kemikaale, siis ei meeldi see suutäis kitsedele ja jänestele. Eelmisel aastal oli seda näriliste peletusvärvi poodides veel saada, aga tootja arvas, et kuna nõudlus on väike, siis ta veel ei tea, kas ostab mürki juurde ja toodab uue partii. Minu meelest pole seda veel kasutama hakatud kuna toode on tundmatu, aga toota tasub.
Kuigi niipea kui metsloomad maitsega ära harjuvad on igasugune mürk kasutu. Seetõttu tuleb tõrjuvaid vahendeid kasutada kordamööda, näiteks ühel aastal lupjad, teisel katad peletusvärviga, kolmandal paned kevadel paberi ümber ja neljandal hakkab ring otsast peale või võtad koera 
Kahjuks ei aita koer kevadise päikesepõletuse vastu. Ka vihm peseb enamiku vahenditest maha ja seetõttu on vajalik regulaarne üle käimine. Kasutada võib ka külmunud lihast sulavat veresegust vett.
Väidetavalt võivad ka linnud õunapuult toitu otsima tulla. Kui vanu õunu puu otsas mädanemas ei ole, hakkavad nad pungi nokkima. Selle vältimiseks võiks panna aeda linnusöögimaja ja seda pidevalt toiduga täita, sest kesse viitsib puid pritsima ja võrgutama hakata. Aga mädanevaid õunu ei tohi lindude jaoks puule jätta kuna kannavad haiguse nimega puuviljamädanik ületalve. Iseasi on korjamata jäänud korralikud õunad, aga õunad tõmbavad ligi ka kitsi, et sa teaks.
Kitsede ja jäneste vastu aitab kõige paremini tara. Aga ainult siis, kui aia tagant ajada lumi regulaarselt ära. Kitsi on proovitud ka söögiga õunapuudest eemale hoida. Aga siis tuleb jälgida, et kitsedel kogu aeg seal süüa oleks ja see ei garanteeri sugugi, et ta su noore puu kallele ei kipu. Õnneks närivad kitsed enamasti oksi. Metsamehed räägivad, et Cervacol töötab. Isiklik kogemus veel puudub.
Ohuks on ka hiired, kes maapinnal liiguvad. Leides õunapuu ei jäta nad seda enne kui magusam osa on näritud. See aga tähendab, et puule kõige olulisem osa koor ja kambrium on läbi näritud. Ja kui seda on tehtud ümberringi, siis puu on määratud hukule. Kui kambriumi kiht (heleroheline) on alles, siis tasub sinna valekoor puupalsamiga peale tekitada. Puupalsam on rohekas kleepuv aine, mida müüakse pudelis ja tuubis, oleneb tootjast. Puuvaha ei ole selleks otstarbeks sobiv. Tore kui viitsid nüüd võtta labida ja tüveümbruse puhtaks teha. Madalama lumekihi võid kinni trampida, siis läheb hiir ringi.
Jõudu ja päikest!
Sinu aednik