Seenekasvatus on lihtne
Austerservik. Foto: Aiandusliit
“Seenekasvatus on lihtne,” alustab Märt Hanso pooleteisttunnist loengut teisipäeva õhtul Tartu keskkonnahariduse keskuses.
Kuna aega on vähe, siis saame üsna põgusa, aga hamba veriseks ajava ülevaate, sest hr. Hanso annab teadmised edasi väga lihtsalt ja arusaadavas keeles.
Seenekasvatus on tulus majandustegevus. Seente saagikus on kordi kõrgem kui teraviljal ja kartulil. Kui näiteks kartulit saadakse 300 ts/ha, teravilja 30 ts/ha ja maasikat 100 ts/ha, siis shampinjoni 11 000 ts/ha. Seentelt saadakse 6 saaki aastas, so korraga 1833 ts/ha. Seen on ainuke 12 kuud aastas viljeldav kultuur Eestis, kui nii võib öelda.
Seen kasvab hästi põhul kui petame ta ära. Näiteks tihendame põhu puidu sarnaseks, niisutame, kuumtöötleme, surume kokku ja nakatame mütseeliga – simple! 
Aga tegelikult on kui viitsida süveneda.
Seene kasvatamiseks sobib: puit, (igasugune materjal), piliroog, põhk, kaltsud, pähklite kestad, vanapaber, maisivarred, olmejäätmed, linnareovete mudad settekaevudest, kriit, kips, lubi, vesi.
Pakkudele seene kasvama istutamine on lihtne ja vahva, aga kuna mul ei ole pildimaterjali kohe kõrvale lisada, siis jutt üksi muutub keeruliseks.
Kel huvi ja muud midagi teha pole, võiks teadjad üles otsida ja seeni kasvatama hakata. Tegelt ka!
Dendropatoloog Märt Hanso on üks tuntumaid seenekasvatuse populariseerijaid Eestis. Eesti Maaülikoolis on ta tudengitele püüdnud seenekasvatusalaseid teadmisi külge pookida juba enam kui kümme aastat.