Taimede lumest välja kaevamine ja päikese eest katmine

Kui taime on vaja kaitsta, siis viskab aednik särgi seljast

Kui taime on vaja kaitsta, siis viskab aednik särgi seljast

Päike on erakordselt ere! Kes veel oma okkalisi sõpru kaitsnud ei ole, võiks seda kohe teha.

Kata nii, et õhk jääks liikuma, ära seo umbselt. Mina eelistan heledaid kangaid.

Vajuv lumi on kaasa kiskunud kõik ilusad õunapuu oksad ja ühtlasi lõhkunud tüve koore.

Puudelt ja põõsastelt tuleb raske lumi maha raputada. Kui seda ei tehtud, siis tuleb nad välja kaevata.

Taimele tuleb läheneda personaalselt.
Kui sa tunned, et taim on raske koorma all, siis tuleb tegutseda.

Taimega arvestades, teda tunnetades ja ettevaatlikult tegutsedes ei murra sa kaevates ühtegi oksa ära.

Helistan tavaliselt klientidele ja uurin, kas jagatud nõuandeid on ka järgitud. Tihti on need aga ununenud. Puud on viltu ja raske lumekoorem on oksi katki vajutanud.

Kes taimedega ei tegele, ei saa asja tõsidusest aru. Taime lume alt välja kaevamine on ka päris raske füüsiline töö ja kes seda siis ikka niiväga teha viitsib.

Märtsi lõpus aastal 2011 olid paljudes kohtades suured kahjustused aset leidnud. Hoiatavad pildidki pärinevad sellest aastast.

Käesoleval aastal on üsna sarnane olukord. Lumele on tekkinud mitu külmunud koorikut. Kevade edenedes paks lumekiht muudkui vajub ja kisub kaasa jäätunud kihis kinni olevaid puude ja põõsaste oksi.

Mina küll ei oleks tahtnud selle lumevalli all olla.

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

`Luua Pärli`olid poolenisti paar kuud tagasi välja kaevatud ja see päästis nad suurematest kahjudest. Möllasin tükk aega, et nad päris kätte saada, sest raske vajuv lumi oleks neile halba teinud.

Pildil esimese `Luua Pärli` varjasin päikese eest lumetükkidest valliga. Paremal on näha abivahendid: kirves ja labidas. Kahvel oli ka kaasas, aga seda seekord vaja ei läinud. Kahvliga on hea jäätunud lumekoorikut lumehanges okste küljest lahti toksida.

 
 

Selle puu oli vajuv lumi täiesti viltu vajutanud.

Viimaste lumerohkete talvede järel tundub mõistlik marjapõõsaste hoolduslõikamised kevadesse jätta. Marjapõõsad on paindlikud ja nende pärast hetkel muretsema ei pea. Samamoodi paindlik on jugapuu. Kevadine hoolduslõikamine tehakse kohe peale lume sulamist.

Kõik tüvivormid, noored õunapuud ja samuti ümarad vormid, on murdumisõrnad ja tihti ei päästa neid hiljem ka tagasilõikusega, siis nemad peaks küll praegu välja kaevama, kui näed, kus taim asub. Ole ettevaatlik! Pealmine lumekiht õnnestub labidaga katki lõigata ja eemaldada. Edaspidi kaeva kätega. Vajadusel võta istutuskühvel appi.

Väga hea näide, kuidas varjata okaspuid nende arvamusega arvestades

 
 

Välja kaevatud taimed, kindlasti okaspõõsad ja õunapuud, tuleb päikese eest varjata!

Kui milleski kahtled, siis küsi nõu või kutsu aednik appi.
Minu tel 5049835, piret@virkus.com

 
 

Hiired aias

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa, nüüd lume alune liiklus läheb tihedaks ka..

Hiired liiguvad toiduotsinguil palju, kulutavad energiat ja seetõttu on neil tohutu söögiisu. Nad söövad ära kõik, mis neile tee peal ette jääb. Nii võivad nad märkamatult puu koore koos kambiumiga ümberringi ära närida. Ja kui ette jäävadki vaid noored viljapuud, siis avastamegi kevadel lume sulades kohutava laastamistöö.

Praegu on paras aeg tüve ümbert lumi kinni trampida. Tallates ole ettevaatlik, et ei vigastaks puu tüve. Puu tüve juures talla ettevaatlikult või tööta hoopis kätega. Mida laiema ribana lumi kinni trampida, seda efektiivsem.

Kui teed tallamistööd lumesadude alguses mõned korrad korralikult, tallad kinni üsna paksu kihi, siis on ülejäänud talv muretu. Kui lumi sulab päris ära ja sajab taas, tuleb tegevust loomulikult korrata.

 

Kahjuks on maa sula ja seetõttu on hiirtel võimalus ka trambitud lumekihi alt viljapuid nosima pääseda. Et seda ei juhtuks, pane aeda mürki, aga puudest eemale. Kui hiirel on piisavalt süüa, siis ta puude ligi ei lähe ja tuppa ka ei kipu. Mürk on hiirele hõrgutis ja seetõttu saab nad sellega hõlpsasti mujale meelitada.

Paar huvitavat nippi:
Hiired ei talu rassi, naistenõgese, piparmündi ja leedripuu lõhna. Soovitatakse puistata kuivatatud ning peenestatud taimepuru hiirtega asustatud kohtadesse – sahvrisse, keldrisse ja mujale. Abi on ka ülesriputatud kimbukestest. Peletav efekt olevat suurem, kui valada värsked või kuivatatud kimbud üle keeva veega ja nõrutada enne ülesriputamist. Kimpe tuleks igal nädalal uuendada.

Hiired ei taluvat ka uriini lõhna. Mõnest aiapiirkonnast saab nad eemale hoida kui piirata see territoorium kas inimese, isase kassi või koera uriiniga.

Mina ei ole viitsinud selliste asjadega jamada. Püüan sügisel õigel ajal jaole saada ja ümber maja pesakesed vanadest drenaazitorudest meisterdada ning Brody kuubikud neisse pista. Noori viljapuid kaitsen lume kinni trampimisega ja mürgi panekuga püüan hiired mujale meelitada.

Kitsedel ja jänestel on siiamaani metsas piisavalt süüa olnud, aga niipea kui metsas toitu napib, on nad aias süüa otsimas. Sina ole aga kaval, lõika vanematelt õunapuudelt vesikasve (mõned pikad võiks ju talveks selleks otstarbeks alles jätta) või mõni nagunii välja lõikamist vajav haru neile nosimiseks. Lõika aga ettevaatlikult. Pakasega lõigata ei soovita, kuni 5 plusskraadiga võib.

Suvel tee kasevihtasid ja kui on võimalik kogu õunu metsloomade jaoks. Usu mind, nad ei käi Sind kiusamas, nad tulevad, sest neil on kõht tühi. Kui oled neile krundi nurka söögilaua katnud, ei vaja nad Su puid.

Igasugune kahjustus nõrgestab puud ja annab rohelise tee haigustele. Hiirte poolt näritud ja metsloomade kahjustusega puudel on koorepõletik kerge tulema ja seejärel nakatuvad puud kergesti tüvevähki.

 

Kas te oma puid muidu ka vaatamas käite?

Päästsin oma noored viljapuud talve hakul sidemetest lahti. Päris ära aga ei võtnud. Arvasin, et vihm ja külm vaheldumisi teeb koorele liiga. Ka tormiga otsustasin nad lahti jätta, käisin aga kontrollimas. Tundub, et otsus oli õige.

Nendel puudel, mis on aastaringi seotud, on koorel erinevust ja muljumist alati näha. Alates kevadest kuni suve lõpuni tuleb seotuid puid kindlasti jälgida ja vajadusel sidemeid järele anda, et vältida sissekasvamist!

 
 
 

Sambla eemaldamine õunapuudelt

Soe talv ja niisked ilmad on ideaalsed sambliku eemaldamiseks viljapuudelt.

Sammal või samblik? Samblik ja sammal kipuvad inimeste kõnepruugis tihtilugu segamini minema – samblikku nimetatakse samblaks ja vastupidi ning mõnikord kasutatakse nimesid ka läbisegi. Mis teha, nimed on ju nii sarnased… SAMBLAD sarnanevad paljuski taimedega: kasvavad roheliste tuttidena puutüvedel või lausalise vaibana murus. Kollased, pruunid või hallid; puutüvele liibunud või habemena rippuvad – need on SAMBLIKUD. Lähemalt, veel parem aga luubiga uurides on vahe selgem – sammaldel on lehed ja vars, samblikel ei ole. Teadlastele on need aga täiesti erinevad organismid: samblad kuuluvad taimeriiki, samblikud on aga hoopis seened, kes elavad koos mikroskoopiliste vetikatega. Siinkohal on paslik kummutada üks väärarusaam. Rahvameditsiinis tõhusa külmetusravimina tuntud põdrasammal ei olegi tegelikult sammal, vaid hoopis samblik – islandi käokõrv (Cetraria islandica).

 

Samblik otseselt puule kahjulik ei ole, aga loob soodsad tingimused kahjuritele ja haigustele. Kraapisin isegi, vahetult peale seda kui olin rõõmustanud, et vähikahjustusega oksad on nüüdseks välja lõigatud, sambliku alt vähikolde välja.

Samblik tekib kui päikest on vähe ja ülekaalus on niisked ilmad, ka soe talv soodustab sambliku arengut.

Samblikku on kõige mugavam eemaldada töökinnastes puud paitades ja kuna tegevus toimub enamasti alt üles, siis on soovitav ette panna ka prillid.

 

Alati kui koolitusel sambla maha kraapimisest juttu tuleb, pakutakse esmalt sobivaks vahendiks traatharja. Pole mõtet vastata, et ei kõlba, tuleb lasta proovida. Täna proovisin ise, kuidas töötab vana juuksehari, millega koera harjan. Juukseharjal on ju piide otsas kaitsvad munakesed. Polnud väga vigagi, aga niipea kui hoogu sattusin vigastasin puu koort. Nii et ikkagi- mistahes metallpiidega hari ei sobi! Vanal juukseharjal on metallpiid kulunud ja väga teravad nagu traatharigi. Abivahendiks võib võtta suure kareda pinnaga nõudepesunuustiku, küürimisharja, terava servaga puitliistu vms abivahendi. Ainult kindaga paitades ei tule kõik sambliku tutsud ära, abivahendiga läheb töö kiiremini.

 

Ettevaatlik tasub olla ka okste puhastamise juures, sest on ju jube kahju kui viljapungad ära murrad.

Üle võiks käia ka nooremad puud. Aga lõikamata vanalt puult ei ole mõtet sammalt eemaldama minna. Enne tuleks teha ikka lõikus ja siis edaspidi korralikult hooldada.

 

Minu lemmikkindad välitöödeks märja ja külma ilmaga. Peopesas paks kumm ja sees uhutud vooder. Kindaid on soovitav varuda mitu paari, sest kui sambla kraapimise hoog on sees, siis on kole kurb kui märgade ja külmetavate käte tõttu tuleb töö lõpetada ja tuppa ronida. Töö lõpetades viskan kindad pesumasinasse või loputan leige veega läbi.

 
 
 

Taimede katmine

Sügis on imeline olnud ja lasknud pikalt aiatöid teha. Isegi korstent on ilmselt paljud saanud sel aastal detsembris rahulikult laduda :)

Paljud on minult küsinud, et millal katta ja mida teha, kui taimed on juba kaetud. Ollakse segaduses, sest ka ajakirjades on palju tarkust kirjas.

Kõige otstarbekam ja säästlikum on omada isiklikku aednikku, kes suudab ka mõelda ja kel on kogemusi erinevate taimede, pinnaste ja kasvukohtadega. Isiklik aednik ütleb kohe ära, mis on valesti, kes on ohus ja kelle pärast ei pea üldse muretsema.

Millal see talv siis tuleb? :) Mida teha täna.
Vaadake üle kaetud taimed. Umbselt kaetud taimed tuleks hommikul lahti harutada ja õhtul uuesti kinni katta. Isegi kui külma ööseks ei lubata on soovitav pikalt kinni istunud taimedele õhtul tekk üle visata. Kui mõned päevad on nii harjutatud, siis võib ööseks jälle lahti jätta juhul, kui on kindel, et külmakraade ei tule. Vihmaga aga ei maksa kedagi lahti riietada.
Kui taimed on kaetud mõistuspäraselt, st nad ei ole umbselt ja kate on kuiv, siis on väga hea ja las nad olla.

Roosid ja rododendronid on meie kliimas kõige sagedamini kaetavad taimed. Kas teadsite et mõlemad on vastupidavad külmale, aga nad ei talu niiskust ja võivad katte all hoopis hukkuda. Pean silmas sorte, kes taluvad suuri miinuskraade.

Rododendron ei karda pakast vaid kardab kevadist päikest. Kui aeda on teadlikult valitud meie kliimas hakkama saav sort (pungad taluvad -30 kraadist külma), siis ei maksa teda katmisega ära tappa. Pakase eest on vaja katta siis kui lund ei tule. Kevadel kui maa on külmunud saab igihaljas rododendron pigem päikesepõletuse kui külmakahjustuse. Seetõttu on soovitav igihaljad rododendronid istutada alati päikese eest varjatud kasvukohta. Heitlehistega ei juhtu midagi. Kuid neidki ei maksa täispäikese kätte istutada. Rododendroni meelispaik on metsaalune või maja põhjakülg, kuhu paistab vaid õhtune päike.

Sel kevadel tuli ühes aias teha rododendronitele tugevaid tagasilõikusi, sest raske sulalumi oli suured põõsad katki vajutanud. Murdunud kohad olid küll kinni seotud, aga liiga hilja ja lõdvalt ning haav oli ära kuivanud. Pidasin paremaks murdunud oksad, mis oleks kesksuveks nagunii ära kuivanud, tagasi lõigata. Kevadist õitsemist ränk talv ja tugev lõikus ei häirinud. Soovin neid järgmine kevad samasuguses ilus näha.

Rooside katmine piirdub enamasti mulla või kuiva turbaga muldamises ja kuuseoksetega katmises. Kuuseoksad iseenesest ei kaitse külma eest ja neid ei ole vaja panna. Hulga mõistlikum on neile, kes vajavad lisakatet, ehitada ümber sõrestik, millele krõbedate külmakraadide saabudes kate peale tõmmatakse. Kergesti murduvale põõsale on samuti sõrestik parim lahendus.

Rooside lõikamise kohta on ka erinevaid soovitusi.
Mina lõikasin sel aastal roosid tagasi ehk saatsin nad sund- talvepuhkusele. Tegin seda novembri kolmandal nädalal. Arvan, et taimele on puhkus vajalik. Pealegi, mahlased kasvud ei puitu ja saavad külmast kahjustatud. Sellised kasvud on soovitav tervenisti tagasi lõigata. Iga külmanäpistus nõrgestab roosipõõsast üldiselt.

Tavaliselt jätan roosid nii nagu on, külmakraadide tulekul korjan lehed ja muldan. Tagasi lõikan kevadel. Viimase eelis on selles, et lõikan ära vaid külmast näpistada saanud kasvud.

Eriti ohtlikud on taime istutuskohas olevad lohud, kuhu vesi võib koguneda. Seetõttu on soovitav roosidele ja rododendronitele, aga ka viljapuudele planeerida peenras kõrgem koht ehk istutada nad nn. mätta otsa. Aga ka teised, eriti veel äsja istutatud taimed tuleks sügisel üle vaadata ja vajadusel istutuskoha lohud täita.

Taimi katma kiirustada ei ole mõtet. Tegutseda võiks siis kui külmakraadid on püsivad ja maa on natuke läbi külmunud, aga lund ei tule. Tavaliselt mittekaetavaid taimi (oleneb muidugi taimest) on soovitav hakata multšima kui külma on püsivalt üle 10 kraadi nädala jagu ning paistab, et lund ikka ei tule. Multšiks sobib kuiv turvas, saepudu või lehed. Kõige mõistlikum on aga juba sügisel, aia hooldustööde käigus panna hea kiht kompostmulda kõikide taimede ümber. Eriti püsikute ümber, kellelt maapealse osa eemaldate. Ja kompostmuld on ju kõigil aiaomanikel omast käest võtta :) Külmakraadide tulles on kompost ka jääs ja seda ei liiguta kuhugi.

PS! Tuul võimendab külmakraade. Mida sobivamas pinnases ja asukohas taim kasvab, seda suurem on tema külmakindlus. Kui taimekirjelduses on kirjas tuulte eest varjatud koht, siis selles kontekstis saate aru, miks, eks. Aga näiteks org, kus on reeglina tuulevaikne, ei ole sobiv koht, sest ka külmale meeldib seal olla. Orus püsib külm ka kauem, sest seal pole tuult, mis külma minema puhub.

Näriliste mürgid soovitan panna taimede vahetusse lähedusse, mitte taime kõrvale ja eriti mitte katte alla, sest mürk on närilisele hõrgutis ja tõmbab neid ligi. Kaval on valmistada pesamoodi söögikoht. Selleks sobib hästi jämedam toru. PS! Toru on vaja terve talve vältel mürgikuubikutega täita. Ilmastikukindlad Brody kuubikud sobivad kasutada ka lageda taeva all. Enne aga veenduge, et lemmikloomad nende vastu huvi ei tunne. Minu koerad neid ei puutu. Olen aga täheldanud, et närilised krõbistavad neid isuga, isegi paki närisid kuuris puruks ja pistsid tagavara nahka. Ilmselt on nad surnud. Sel aastal olen saanud õigel ajal jaole ja ümber maja kogu aeg mürksööda varusid torudes täiendanud.

Kahjurite tõrjumisel kasuta kõrvenõgest

Taimi tuleb kuivatada kiiresti, kuivas ja õhurikkas ning päikese eest kaitstud kohas, näiteks pööningul. Päikese käes närbudes lahkuvad kõik head toimeained taimest.

 

Kõrvenõgese kasvatamine aias tasub end kuhjaga ära kuna kõlbab nii kahjurite ärahoidmiseks ja tõrjeks kui ka taimede väetamiseks kevadel. Ja missugune vitamiinipomm ta salatina on, rääkimata maitsvast supist.

Kuivama pandud vihad täidavad maal sauna terassil kujunduselemendi rolli. Ning võib arvata, et linnaaeda külla minnes on nõgesekimp positiivne üllatus. PS! Kasutusjuhend on soovitav kaasa panna.

 
 
 

Kõrvenõgese maapealset osa saab toiduks kasutada terve perioodi jooksul kui teda aeg-ajalt maani maha lõigata. Kaja Kurg kirjutab Maakodus kõrvenõgese kasust aias ja köögis.

Mina soovitan kõrvenõgeseid suvel kuivatada, et kevadel neid võtta oleks, siis ei pea keemiliste preparaatide järele haarama. Ka meie aiakahjurid ei muutu nii kiiresti resistentseks kui esialgu tõrjume neid erinevate looduslike vahenditega. Loe lisa – Viljapuude ja marjakultuuride kahjurid, ennetamine ja looduslik tõrje.

Saadaval on ka looduslikke preparaate nn. NeemAzal, aga see ei ole meile päris ohutu, sest on ikkagi mürk. Ja kuna pihustatud vahend hõljub tuulevaikse ilmaga õhus, siis tuleb enda kaitseks kasutada kindlasti prille ja respiraatorit.

 

Kumba eelistada- istutusala või muru

Vastrajatud tarbeaed, turbapeenar metsamarjadega ja maitsetaimepeenar. Kõrgpeenra puhul on vaja läbi mõelda niitmine. Selleks pannakse maapinnaga tasa üks (vajadusel kaks) serviti immutatud laud. Samaoodi käib laud või pruss ka istutusalade ääriseks. Muruniiduk sõidab rattaga laua ääre peal. Lillepotte ja aiakaunistusi murule panna ei soovita kuna niites pead neid alati liigutama, ka murusse jääb tühimik. Parem on nad sokutada istutusalasse või laiendada muruvaba ala veelgi .

Foto: Helena Tooming
Pildil vastrajatud tarbeaed, mis pidevalt suureneb kuni muru on tagaaiast läinud. Valmis on turbapeenar metsamarjadega ja maitsetaimepeenar. Kõrgpeenra puhul on vaja läbi mõelda niitmine. Selleks pannakse maapinnaga tasa üks, vajadusel kaks serviti immutatud lauda. Samaoodi käib laud ka istutusalade ääriseks. Muruniiduk sõidab rattaga laua ääre peal. Lillepotte ja aiakaunistusi murule panna ei soovita kuna niites pead neid alati liigutama, ka murusse jääb tühimik. Parem on nad sokutada istutusalasse.

 
 


Foto: Vello Laanemaa
Geomeetrilise kujundusega tagaaed- parasjagu terrassi, parasjagu muru ja parasjagu istutusala. Ükski puu ega põõsas ei kasva murus. Muru ning istutusalade hooldamine on seetõttu väga mugav.

 
 

Aiakujundajaid soovitavad muru võimalikult vähe planeerida. Hea suhe on 1/3 aiast. Väikeses aias ei ole murul üldse kohta. Kogu aed tuleks planeerida terrasside, püsikute, pinnakattetaimede ja teekivi alla. Rahulolu on suurem kui näiteks paarismaja naabrid rajavad koos. See on investeering vabadesse vaiksetesse päevadesse.

Suured aiad, näiteks 2 hektarit, on soovitav tsoneerida vastavalt vajadusele väiksemaks, piiritleda eesaed ja planeerida ülejäänust nn tagaaed.

Eesaed on soovitav muruvabaks jätta, siis ei murra sind igapäevane stress niitmata muru pärast. Muru hooldamine ja niitmine peab olema meeldiv- suved on meil lühikesed ja pidev müra on tervisele lausa kahjulik.

 

Murul on palju muresid- võililled jm umbrohi, sammal, kuivamine, muru ei tärka jne. Murul on võime orjastada, ta röövib meie vaba aja märkamatult- õhutamine, väetamine, sambla tõrjumine, pidev niitmine. Muru ei lase rahus puhkepäevi nautida- müra ja ebameeldiv kütuselõhn, mis on inimese tervisele teatud kogustes isegi kahjulikud.

 

Raske on uskuda, et istutusala võtab vähem hoolt kui muru niitmine. Tihti ütlevad vastsed majaomanikud, et muru niitmine meeldib. Muidugi alguses meeldib, aga üsna pea muutub tüütuks. Aga siis on kulutused muru rajamisse tehtud. Istutusala rajama hakates tuleb muru eelnevalt likvideerida, mis tähendab raha korstnasse kirjutamist.

 

Seepärast ei ole mõtekas esimeses järgus kogu alale muru külvata vaid pidada aiakujundajaga nõu, teha aiaplaan ise või tellida. Eskiisil joonistuvad välja teie pere soovid, ehitiste ja aiarajatiste alad, muru vajadus.

Eskiisi olemasolul selgub tihti, et istutusala rajades ei ole mulda juurde tuua vajagi, sest aiakujundaja on arvestatud olemasoleva pinnasega ja pigem on loonud lisaks huvitavaid ja vajalikke alasid. Juurde tuuakse näiteks hoopis turvast ja osa alast muudetakse turbaaiaks, kus rododendroneid või metsamarju kasvatada. Osale tarbeaed. Kuhugi viljapuud ja marjapõõsad. Osale läheb näiteks liiv, kus lapsed saavad mängida ja hiljem kui lapsed suured, saavad koha omale näiteks kõrrelised. Osale tuleb killustik, osale teekivi. Osale maa- või paekividest alpiaed, osale grillismisala, terass, osale saun ja võrkkiik, kus pereisa pärastlõunast und naudib. Osale tiik, kust tuleb suur kogus pinnast, mis kõik on soovitav hunnikusse jätmise või minema vedamise asemel samas aias ära planeerida. Ka elektri vajadusele aias tuleb mõelda mullatöid tehes. Mõistlik on “kõri”, kuhu hiljem juhtmed libedalt sisse lähevad, maha panna. Kui algul ei arva, et elektrit võiks vaja minna, siis aias hooldustöid tehes võib vajadus kiiresti kätte tulla. Hiljem tuleb ka ilusate objektide ja puude valgustamise soov, pump veesilma jaoks jms.

 

Muru rajamine on kõige viimane töö. Aga kui istutusalasid ei ole võimalik esimesel aastal rajada, siis märgitakse need maha ja jäetakse muruseemnest puutumata.

 

Mulla toomine on kallis ja väga riskantne. Ainult poest ostetud mullaga ei tule umbrohuseeme kaasa.

Muru tegemine on omaette teadus. Rajamine on kallis seetõttu, et eeltöö nõuab aega ja vaeva. Ekslikult arvatakse, et muru tehakse rulliga. Aga rulli kasutatakse hoopis kõige lõpus, et seeme mulda kinnitada. Tasandadakse, tihendatakse ja silutakse raskusega, mida veab näiteks murutraktor. Pind planeeritakse veidi kaldu krudi ääre suunas. Muru tegema asudes on vaja umbrohi ära mürgitada või maad 1 aasta musta kesa all hoida. Pinnasest on vaja kõik sodi, umbrohi ja väiksemadki kivid välja korjata. Seda kõike tavaliselt ei tehta ja murupinnale tekivad veelohud, ilmuvad kivid ja muud hädad. Sama rajamisskeem on lillemuru puhul.

 

Ka istutusala ei valmistata tavaliselt korralikult ette. Kui kahe labidalehe sügavuselt pinnase piinlikult puhtaks teed ja 5 cm multšikihi peale paned, siis ei kollita sind ükski umbrohi.

 

Peenrakangas ei anna soovitud efekti umbrohu tõrjumisel. Pigem vastupidi- kangast kasvab orashein läbi juba järgmisel suvel ja igasugune hooldus on raskendatud. Istutusaukudest on umbrohu vohamist näha kõige pealt. Ei aita muud kui kangas ära võtta ja istutusala uuesti rajada. Ka tekib kanga alla tihti hallitus ja kahjuritele meeldib seal pesitseda/talvituda. Umbrohu seeme kinnitub kenasti kõdumultšile kui kiht muutub õhukeseks ja umbrohi vallutab taimeala hoolimata kangast.

 

Asjatundja nõu tasub kuulda võtta, sest võimalik on anda umbrohuvaba garantii kui eel- ja järeltöös juhiseid järgitakse.

 

Piret Pihtjõe
aednik-aiakujundaja
piret@virkus.com
Tel 5049835

 
 
 

Kui muru ja puud hallitavad

Hallitus on enamlevinud seenhaigus.
Kui nüüd mõelda, millistes oludes seen kasvab või ei kasva, siis on võitlus ja ennetustöö hallituse vastu tulusam.

 

Seen kardab päikest, õhku ja kuiva, aluselist keskkonda.

 

Igasugused ekstreemsused nn leegiheitjad (lugesin kunagi Kodukauniks foorumist, et nii tehakse) ei ole võitluses vajalikud. Usun, et saab ka mürgita. Aga kui tingimusi ei looda, siis ei aita ka mürgitamine.

 

Muru ei tohi talvituma jätta liialt kõrgena. Samuti ei tohi viimast muruniidet peale jätta. Kui sügis on soe, pikk ja vihmane, siis muru kasvab ja sellisel juhul tuleb teda teinekord niita isegi oktoobris. Kui lumi tulebki maha ja külmetab, siis lumekihi all, eriti veel paksu lumekihi all, on ikka soe. Liigne niikus ja soe talv paneb sellistes oludes seene ehk hallituse vohama. Ka riisumata lehed, puult kukkunud õunad jm sodi on hallitusele hea pinnas.

 

Kevadel tuleb esmalt aidata sulaveel murult minema pääseda. Pinna tahenedes riisuda, hargiga vajutada augud või tõmmata jalga põrandatöödel kasutatavad naelikud ja teha pikki jalutuskäike aias. Tuhka tuleb raputada ühtlaselt õrn kiht, mida näha ei jää. Vajadusel riisuda uuesti.

 

Mida rohkem õhutada, seda kiiremini seen taandub ja muru kasvama hakkab. Kui murupinda intensiivselt kasutatakse, siis on vajalik muru õhutamine kogu hooaja vältel. Ole kaval ja pane naelikud suvel niites jalga, nii saad endalegi ootamatult kauni muru. Aeraator ei ole üldse vajalik ;)

Õhutatud ja toidetud muru on elujõuline ning temas ei ole ruumi ka umbrohule.

 

Paksu lume tõttu on ka paljude puude tüved hallitusega kaetud.

Enne kui võtta ette pritsimiskuur seenhaiguste preparaatidega proovi muid viise. Kaeva tüved lumest välja ja puhasta samblast ning hallitusest. Las tuul ja päike teevad oma töö. Päikesepõletuse oht hakkab ka vaikselt taanduma. Varjuta (aga ära kata) taime seni kuni ümber on valget lund.

Roomavate okaspuude oksad tuleb maapinnalt võimalikult kiiresti üles tõsta ja kive ala panna, et tuul saaks maapinda ja taime kuivatama. Kõik kahjustunud ja pruunid oksad tuleb välja lõigata, külgoksa kõrvalt tüügast jätmata.

Mutš tuleb eemaldada ja paigaldada uus ning kuiv alles siis kui maapind on tahenenud. Ka istutusalade õhutamine tuleb ainult kasuks.

Jälgige taime ja vajadusel pritsige seenhaiguste preparaadiga. Kui eelnevat puhastus- ja hooldustööd ei tee, siis pole mõtet pritsimisega vaeva näha.

 

Vajadusel küsi nõu piret@virkus.com

 
 
 

Kuidas taimi varjutada?

Kuna maa ei ole külmunud, siis ei tohiks tekkida ka füsioloogilist kuivust. Aga igaks juhuks tasub ettevaatlik olla, sest kahju võib teha ka lumelt peegelduv päike ja vinge tuul.

Minu blogi lugejad kindlasti juba teavad, et taimi kattes on suur oht nad ära hautada. Ka kogub kate lund ja muutub hoopis ohtlikuks. Lihtne viis päikese eest kaitsta, on taimele sirm ette tõmmata.

Kuna maa ei ole külmunud, siis õnnestub isegi praegu teravad toikad vähese lumme kaevumisega maasse torgata. Nii toimides võid kasutada mistahes kangast.

Taimedel on vaja õhku!
Kõige hullem on praegu lume all. Raske sulalumi muutub järjest enam taimedele kurnavaks ja võib saada lausa hukatuslikuks kuna lume all on väga umbne. Eriti igihaljad taimed võivad seetõttu hukka saada või seenhaigustesse nakatuda.

Väga tõenäoliselt on kõik ümarad igihaljad vormid taas lömmis. Võid proovida nad korda seada sidumise ja lõikamisega. Vormist välja läinud lehtpõõsastel lõika aga julgelt oksad välja või lausa maani maha. Enamus talub sellist lõikamist, aga uuri enne iga taime kohta eraldi välja. Näiteks põõsasmaran solvub sellise teo peale ja läheb välja, aga enelasest tuleb imeilus uus põõsas.

Mina soovitan küll kohe, kui hakkad aru sama, kus taimed aias asuvad, nad välja kaevata. Ja kui on vaja, siis varjutada. Umbsest keskkonnast taime välja kaevamist võid lugeda tema päästmiseks.

Hiirte kahjustuse võib veel ära hoida
Õunapuude tüve ümbrus on ohus, sest maa on sula ja hiirtel on pidu. Nad teevad imeilusaid võrgustikke hetkel lume all maapinna piiril. Katsu lumi kinni trampida. Vajadusel kühvelda lund veidi vähemaks, aga veendu, et saad lume paapinnani kinni. Või kaevu maapinnani ja pane Brody kuubikuid.

Need, kes on taimedele pakasekangad ümber mässinud, peaksid hakkama tähelepanelikult ilma jälgima ja niipea kui päike pikemaks ajaks välja tuleb, siis harutama taimed põhja poolt lahti. Lõunapoolne jäta ette päikese varjuks. See garanteerib, et taim kanga all kasvama ei hakka, maa on ju sula. Kuna öine temperatuur on siiski veel väga madal ning tuulega külm võimendub veelgi, siis pane õhtul kanga hõlmad uuesti kinni.

 
 

Võitlus metsloomadega

Õiges suuruses traatvõrk kaitseb metsloomade eest. Foto: Anne Vasar

Metsloomadega, aga ka hiirtega võitlus on tüütu ja igavene. Parem on leppida ja puid arukalt kaitsta.

Kõige paremini aitab tara. Aga ainult siis, kui aia tagant lumi regulaarselt ära ajada, siis ei saa loomad üle aia hüpata.

Õiges suuruses traatvõrguga ümbritsemine aitab ka. Nii madal oks nagu on näha pildil, on mõistlik tagasi lõigata. Kõrgemal asuvad oksad, kui nad on peenikesed ja veel painduvad, siduda ettevaatlikult koomale enne võrgu paigaldamist.

Kevadel tuleb võrgud kindlasti eemaldada ja puud lahti siduda.

Müügil on erinevaid preparaate: Certosan, Hagopur ja Plantskydd ning verejahu. Kodustest vahenditest sobib toore liha loputus- või sulavesi, millega tuleb kuus paar korda (eriti peale vihma) puid üle võõpamas käia. Kahjuks ei tehta Eestis hetkel enam näriliste peletusvärvi, mis ühtlasi ka valgendas tüvesid ja kaitses kevadise päikese eest.

Hiired on kõige hullemad kahju tekitajad!! Leides õunapuu ei jäta nad seda enne kui magusam osa on näritud. See aga tähendab, et puule kõige olulisem osa koor ja kambrium on läbi näritud. Ja kui seda on tehtud ümberringi, siis puu on määratud hukule. Kui kambriumi kiht (heleroheline) on alles, siis tasub sinna valekoor puupalsamiga peale tekitada. Puupalsam on rohekas kleepuv aine, mida müüakse pudelis ja tuubis, oleneb tootjast. Puuvaha ei ole selleks otstarbeks sobiv.

Hiirte vastu aitab puude ümbruses oleva lume regulaarne kinni trampimine. Paksu lund ei õnnestu maani tihedaks trampida. Võib proovida Brody siniseid kuubikuid. Kuubikud tuleb asetada maapinnale puu vahetusse lähedusse, aga mitte päris tüve kõrvale.

Väidetavalt võivad ka linnud õunapuult toitu otsima tulla. Kui vanu õunu puu otsas mädanemas ei ole, hakkavad nad pungi nokkima. Selle vältimiseks võiks panna aeda linnusöögimaja ja seda pidevalt toiduga täita, sest kesse viitsib puid pritsima ja võrgutama hakata. Aga mädanevaid õunu ei tohi lindude jaoks puule jätta kuna kannavad haiguse nimega puuviljamädanik ületalve. Iseasi on korjamata jäänud korralikud õunad, aga õunad tõmbavad ligi ka kitsi, et sa teaks.

Päikeselist aastat, aiasõbrad!

Päev hakkab tasapisi pikemaks minema ja esimeste külvide aeg pole enam kaugel. Vaid mõned kuud on veel aega plaane teha ja mõtteid mõlgutada. Soovin kõigile teguderohket ja huvitavat aiandushooaega!

PS! Soovitav on kirja panna lumised õppetunnid:
Hangede alla ja ette jäävad puud-põõsad.
Vaadake hekke, milline hekipügamise viis kogub lund, milline mitte.
Lume all lookas heitlehised põõsad vajavad ilmselt noorendamist.

Vaata hindava pilguga välja. Mida aias näed?