Kui muru ja puud hallitavad

Hallitus on enamlevinud seenhaigus.
Kui nüüd mõelda, millistes oludes seen kasvab või ei kasva, siis on võitlus ja ennetustöö hallituse vastu tulusam.

 

Seen kardab päikest, õhku ja kuiva, aluselist keskkonda.

 

Igasugused ekstreemsused nn leegiheitjad (lugesin kunagi Kodukauniks foorumist, et nii tehakse) ei ole võitluses vajalikud. Usun, et saab ka mürgita. Aga kui tingimusi ei looda, siis ei aita ka mürgitamine.

 

Muru ei tohi talvituma jätta liialt kõrgena. Samuti ei tohi viimast muruniidet peale jätta. Kui sügis on soe, pikk ja vihmane, siis muru kasvab ja sellisel juhul tuleb teda teinekord niita isegi oktoobris. Kui lumi tulebki maha ja külmetab, siis lumekihi all, eriti veel paksu lumekihi all, on ikka soe. Liigne niikus ja soe talv paneb sellistes oludes seene ehk hallituse vohama. Ka riisumata lehed, puult kukkunud õunad jm sodi on hallitusele hea pinnas.

 

Kevadel tuleb esmalt aidata sulaveel murult minema pääseda. Pinna tahenedes riisuda, hargiga vajutada augud või tõmmata jalga põrandatöödel kasutatavad naelikud ja teha pikki jalutuskäike aias. Tuhka tuleb raputada ühtlaselt õrn kiht, mida näha ei jää. Vajadusel riisuda uuesti.

 

Mida rohkem õhutada, seda kiiremini seen taandub ja muru kasvama hakkab. Kui murupinda intensiivselt kasutatakse, siis on vajalik muru õhutamine kogu hooaja vältel. Ole kaval ja pane naelikud suvel niites jalga, nii saad endalegi ootamatult kauni muru. Aeraator ei ole üldse vajalik ;)

Õhutatud ja toidetud muru on elujõuline ning temas ei ole ruumi ka umbrohule.

 

Paksu lume tõttu on ka paljude puude tüved hallitusega kaetud.

Enne kui võtta ette pritsimiskuur seenhaiguste preparaatidega proovi muid viise. Kaeva tüved lumest välja ja puhasta samblast ning hallitusest. Las tuul ja päike teevad oma töö. Päikesepõletuse oht hakkab ka vaikselt taanduma. Varjuta (aga ära kata) taime seni kuni ümber on valget lund.

Roomavate okaspuude oksad tuleb maapinnalt võimalikult kiiresti üles tõsta ja kive ala panna, et tuul saaks maapinda ja taime kuivatama. Kõik kahjustunud ja pruunid oksad tuleb välja lõigata, külgoksa kõrvalt tüügast jätmata.

Mutš tuleb eemaldada ja paigaldada uus ning kuiv alles siis kui maapind on tahenenud. Ka istutusalade õhutamine tuleb ainult kasuks.

Jälgige taime ja vajadusel pritsige seenhaiguste preparaadiga. Kui eelnevat puhastus- ja hooldustööd ei tee, siis pole mõtet pritsimisega vaeva näha.

 

Vajadusel küsi nõu piret@virkus.com

 
 
 

Kuidas taimi varjutada?

Kuna maa ei ole külmunud, siis ei tohiks tekkida ka füsioloogilist kuivust. Aga igaks juhuks tasub ettevaatlik olla, sest kahju võib teha ka lumelt peegelduv päike ja vinge tuul.

Minu blogi lugejad kindlasti juba teavad, et taimi kattes on suur oht nad ära hautada. Ka kogub kate lund ja muutub hoopis ohtlikuks. Lihtne viis päikese eest kaitsta, on taimele sirm ette tõmmata.

Kuna maa ei ole külmunud, siis õnnestub isegi praegu teravad toikad vähese lumme kaevumisega maasse torgata. Nii toimides võid kasutada mistahes kangast.

Taimedel on vaja õhku!
Kõige hullem on praegu lume all. Raske sulalumi muutub järjest enam taimedele kurnavaks ja võib saada lausa hukatuslikuks kuna lume all on väga umbne. Eriti igihaljad taimed võivad seetõttu hukka saada või seenhaigustesse nakatuda.

Väga tõenäoliselt on kõik ümarad igihaljad vormid taas lömmis. Võid proovida nad korda seada sidumise ja lõikamisega. Vormist välja läinud lehtpõõsastel lõika aga julgelt oksad välja või lausa maani maha. Enamus talub sellist lõikamist, aga uuri enne iga taime kohta eraldi välja. Näiteks põõsasmaran solvub sellise teo peale ja läheb välja, aga enelasest tuleb imeilus uus põõsas.

Mina soovitan küll kohe, kui hakkad aru sama, kus taimed aias asuvad, nad välja kaevata. Ja kui on vaja, siis varjutada. Umbsest keskkonnast taime välja kaevamist võid lugeda tema päästmiseks.

Hiirte kahjustuse võib veel ära hoida
Õunapuude tüve ümbrus on ohus, sest maa on sula ja hiirtel on pidu. Nad teevad imeilusaid võrgustikke hetkel lume all maapinna piiril. Katsu lumi kinni trampida. Vajadusel kühvelda lund veidi vähemaks, aga veendu, et saad lume paapinnani kinni. Või kaevu maapinnani ja pane Brody kuubikuid.

Need, kes on taimedele pakasekangad ümber mässinud, peaksid hakkama tähelepanelikult ilma jälgima ja niipea kui päike pikemaks ajaks välja tuleb, siis harutama taimed põhja poolt lahti. Lõunapoolne jäta ette päikese varjuks. See garanteerib, et taim kanga all kasvama ei hakka, maa on ju sula. Kuna öine temperatuur on siiski veel väga madal ning tuulega külm võimendub veelgi, siis pane õhtul kanga hõlmad uuesti kinni.

 
 

Täna on tegija lumetorm Monika

Aednik oskab ilmataati ainult tänada. Pole midagi paremat kui maapinda kattev kohev lumi, sest see on taimedele parim talvekate.

Kui torm vaibub, siis raputa liigne lumi taimedelt maha. Eelmise talve kogemus peaks meeles olema, kaardus kuused, elupuud. Ka lehtpuuhekid võivad kaarduma hakata ja oksad murduda.

 

Kui mõni põõsas on hange jäänud, siis sellest pole midagi.

Ohtlikuks muutub siis, kui ilmataat teeb sula ja siis külmetab. Nii näpistab lume oksa külge ja lumehange vajudes võivad päris suured oksad murduda.

Talved näitavad kätte ka selle, mida on mõistlik maja seina äärde istutada ja mida mitte. Kuigi näiteks jugapuu on väga elastne ja tõstab kevadel lume sulades oksad uuesti üles, ei ole põõsa koht maja seina ääres. Katuselt kukkuv või lükatav lumi saab taimele lisakoormaks.

 

Talvel on kogu aed nagu peopesal. Raske lumi näitab kätte ülekasvanud ja lõikamata põõsad. Õunapuudel ilutsevad lõikamata vesikasvud nagu küünlad. Sissesõidutee äärde põõsastega tehtud istutused sunnivad lund kaugele transportima või saavad põõsad lumevallide all tõsiselt kannatada.

 
 
 
 

Lõigatud forsüütia põõsas näeb väga kaunis ja rahulolev välja.

 
 
 
 

Märka ka oma lähedasi ja naudi ilusat talve!

Ehedad jõulukuused

Tee head!
Tellides kuuse otse istandusest toetad laste omaloomingut.

Vali puu galeriist või kirjelda oma soovi. Puude mõõdud on 1,5- 6 m.

Tellitud puude langetamine ja pakkimine toimub istanduses 18. – 19. detsembril 2010. Kuused jõuavad Tallinnasse, Hiiule 20. detsembril. Täpse kättesaamise koha teatame koos tellimuse vastuvõtmisega.

Tee nii:
Võta meiega ühendust lk.kungla@yahoo.com või telefonil 58095736. Kirjelda oma soovi, lepime kokku tasus ja kuuse üle andmise kohas. Peale tasumist MTÜ Loominguline Keskus KUNGLA arveldusarvele 221026724220 võid olla kindel, et puu jõuab sinuni kokkulepitud ajal.

Kaunist jõuluaega soovides
MTÜ Loominguline Keskus KUNGLA

Sulalumi on puudele ja põõsastele koormaks


Nüüd on aeg hakata ilma tähelepanelikumalt jälgima.

 

Sulalumi raputa taimedelt kindlasti maha. Täna-homme see sulab ise, aga pole paha igihaljad puud-põõsad üle paitada. Samuti hekid.

 
 
 

Jälgi ilmateateid.
Kui eelmisel päeval sajab lörtsi ja ööks ning järgmiseks päevaks lubab külma, siis raputa õhtul taimedelt sulalumi maha. Vastasel juhul lumi külmub ja seda taime tutistamata kätte ei saa. Raskus võib taime ka jäädavalt kahjustada.

Tõmba kaljukadakad jm püramiidsed vormid nööriga kokku, siis on sulalume all okste paindumine ja murdumisvõimalus pea olematu. Vaata suure elupuu sisse ja seo mitmetüvelise puhul tüved omavahel kokku. Kevadel ära unusta lahti päästa!!

Roosid peavad olema mullatud. Aga katta on vara. Kui soovid katet peale panna, siis kaikad pead küll kohe maasse lööma, sest maa külmub.

Mida juba tead, et peab tegema? Pane kirja, kasvõi siia, kindlasti meenuvad asjad, mis veel tegemata.

Telli hooldusjuhis oma aia taimedele

Eesti on väike, aga pinnastik, kliima ja ilmaolud muutuvad mitmeid kordi isegi ühest otsast teise sõites.
Piirkonnast tulenevate erinevuste tõttu ei saa taimi tihti ühtmoodi hooldada ja ületalve pidada. Rolli mängib isegi see, kuidas taim on istutatud ja kas oled kasutanud peenrakangast või mitte.

 

Vältimaks vigu ja kevadel õnnetuid telefonikõnesid otsustasin pakkuda personaalset hooldamise teenust nüüd, sest ennetamine on mõistlikum tegevus kui ravimine. Tihti on ravimine kahjustuste tõttu ka võimatu.

 

Koostan hooldusjuhise lähtuvalt aiast, taimedest, piirkonnast. Igale taimele oma. Jagan nippe, kuidas keeruka talve korral taimedega toime tulla ja kahju ennetada. Sh metsloomadega toime tulekul. Kuidas vältida kevadist päikesepõletust nii okaspõõsastel -puudel kui ka lehtpuu tüvedel. Jms lähtuvalt aiast.

 

Hooldusjuhise tellimiseks saada palun soov piret@virkus.com Lisa pildid, taimenimekiri või ainult taimenimekiri ja aia asukoht. Küsin lähtuvalt saadud materjalist lisa.

 

Hooldusjuhise hind on vaid 150 krooni.

 
 

Kiirusta, sest abivahendid kaovad müügilt ja maapind mõnes kohas (enne tänast vihma) juba külmub. Aga kui nii jõuabki juhtuda, siis nuputame midagi ikka välja :)

 
 

Küsi lisa tel 5049835
piret@virkus.com

 
 
 

Igihaljaste puude ja põõsaste sügisene hooldus

Ilma mürgita saab väga edukalt okaspuid ja põõsaid kasvatada. Soovitav on valida sordid, mis meie kliimas ei ole haigustele vastuvõtlikud. Õigeaegne hooldus, lõikus ja tähelepanelikkus on võtmesõnad. Puud tohib katsuda ja paitamist tasub harjutada :)

 

Igihaljas hekk, igihaljad põõsad ja igihaljad puud vajavad kõik pruunistunud okaste ja kuivanud okste välja korjamist. Ja igaks juhuks põletamist.

 

Kõige parem on seda teha siis kui Sul on aega. Ei ole vahet, kas sügisel või kevadel. Mõlemal ajal on taimel võimalik nakatuda seenhaigusesse. Soojal ja niiskel perioodil, so suvel, loomulikult rohkem. Aga see ei saa olla põhjus sügisel töö edasi lükkamiseks. Sügisel ei ole heki sees ka pesitsevaid linde.
Tee parem vähe, aga korralikult. Peaasi, et mugav on ja tüütuks ei muutu, sest see ei ole kerge töö. Lisaks väga tolmune. Respiraatori kasutamine on vägagi soovitav. Loomulikult võib ka teenuse tellida, aga alati on hea teada, mille eest maksad.

 

Veendu, kas tegemist on lihtsalt kuivanud oksaga või on talle nakkunud haigus. Näiteks mustad täpid elupuu oksa alaküljel annavad märku, et tegemist on haigusega ja siis on pritsimine vältimatu. Aga pritsida ei tasu seest pruune okkaid ja oksi täis puud ja põõsast, sest kasu on olematu.

 

Ennetamine
Elupuuhekk hoia seest kuivanud okstevaba. Kui juba on kuivanud, siis roogi välja. Kui ei ole, siis lõika aeg-ajalt värskeid sisemisi oksi välja, et õhk liiguks.

 

Sodi korja heki seest ja mullapinnalt kindlasti ära. Kobesta ettevaatlikult ja lisa kompost- vm head mulda.

 

Pidev julge, aga mõistlik lõikamine hoiab põõsa noorena.
Igal aastal, augustis, tee suurpuhastus. Anna sügisväetist ja paita, siis teenib ta sind kaua. Põuasel suvel ja sügisel kasta kindlasti.

 

Kuusehekk ei noorene kuivanud okste väljalõikamise teel.
Kuusehekk hoitakse korras pügamisega ja teiste taimede temast eemale hoidmisega. Iga taim, olgu see siis kõrge rohi, kasvama jäetud puu vits või suur puu, isegi langenud lehed, lehtpõõsas, teine kuusetaim, mis puutub kuusega kokku põhjustab kuusel nö okka varisemise. Heki kohal kõrguv puu, mille oksad puutuvad hekki ei lase kuusehekil kõrgusesse kasvada. Puu, mis kasvab heki kõrval ei lase hekil laiusesse kasvada.
Kuusehekki tuleb algusest peale teadlikult kujundada, hilisem tagasilõikus ei anna mingit efekti. Ja on lausa kole. Küllap teate, millest räägin. Heki kõrgus on soovitav ära otsustada ja siis teda ka igal aastal pügada. Kõrgusesse kasvanud kuuseheki tagasi lõikamine on üsna töömahukas, ohtlik, kulukas.

 

Kõik roomavad vormid on kasulik mullapinnast sügisel eraldada. Seda saab teha kuiva multši, kivide panekuga okste alla vms viisil.

 

Eriti vastuvõtlikud seenhaigustele on kadakad. Eriti Hiina kadakas ja minu meelest ei maksa teda üldse aeda tuua, sest isegi korraliku hoolduse puhul kipub ta seenhaigusesse nakatuma. Pideva pritsimisega mürgitame ennast ja loodust (kasulikke putukaid).

 

Okaspuid hooldades on soovitav kindlasti kummist peopesaga kindad kätte panna ja pikkade varukatega üleriie, sest igihaljas taim tekitab tavaliselt käevartel lööbe või kriibib niisama koledaks.

 

Vitsast võib kasvada ohtlik puu

Puude kasvatamisel ja lõikamisel on tähtis teada eesmärki

 

Puud on ilusad, väiksena ohutud nagu kassipojad. Suuremaks kasvades ilu vaid suureneb ja nii saab väikesest vitsast uhke puu. Tihti on puu kasvukoht vale. Tihti istutame ise puu valesse kohta kuna ei oska puu suurust ette kujutada. Selleks on vaja võtta mõõdulint ja mõõta puu võra maha ning seda suurust usaldada. Ka kõrgus on vaja silme ette manada. Kusjuures puu kasvab veelgi suuremaks kui on sildil kirjas.

 

Puu juured on vähemalt nii kaugel kui on võra, pluss veel mõned meetrid. Maja kõrval kõrguva puu juured on suure tõenäosusega ka vundamendi all. Sellega on mul isiklik kogemus. Puu võra veel räästast ei puudutanud, aga juured vahtisid kanalisatsiooni ehitades sauna eesruumis vastu. Puu jämedamaks kasvades kasvavad ka juured jämedamaks ja lõhuvad vundamenti ning on seega ohuks maja konstruktsioonile. Lisaks võib puu lähedus majale tekitada seinakonstruktsioonis mittesoovitava mikrokliima.

 

Vana puu ei ole tingimata vana ja haige. Puu iga on sadu aastaid. Haige võib puu olla siis kui puul on palju kuivanud oksi ja neid ei ole likvideeritud. See on kõige kiirem viis puust lahti saada. Kuivanud okste kaudu pääseb haigus puusse ja selle tagajärjel kõduneb ta seest tühjaks.

 

Kõrgete puude maha võtmine hoonete vahetus läheduses ei ole alati kerge. Seepärast tõmba välja kõik seemnest ise kasvma hakanud vitsad ja hoidu maja kõrvale kõrgete puude istutamisest. Ära arvesta sellega, et hakkad puud pügama! Otsi parem sortide hulgast väiksemaid vorme. Suured puud pane majast ikka väga kaugele. Istutamisel vaata, et ta sinu ja ka naabri päikest ära ei varja. Kui varjab, siis tuleb otsida madalam sort.

 

Teame enamus muret, mis põhjustatud vanavanemate istutatud puude pärast. Küll on nad majale liiga lähedal, küll varjavad päikese jms. Maha võtta aga ei raatsi. Puude maha võtmine võib põhjustada ka tüli suguvõsas.

 

Kui puu on haige või ohtlik hoonetele, liiklusele, elektriliinidele või tema maha võtmine on aianduslikult põhjendatud, siis ei ole vaja rohkem mõelda. Kõrghaljastus on ilus siis kui puu on terve ja õiges kohas. Mina näiteks pooldan vanavanemate istutatud puu maha võtmist, kui see on ohtlik majale või on oma elu ära elanud. Näiteks torkava kuuse (hõbekuusk) eluiga on 30 aastat. Peale selle näeb ta nii näru välja ja järjest hullemaks läheb, et kohe kahju on teda pidada. Ja miks pidada maja seina äärde istutatud elupuud, mis seina määndab ja katust kergitab?

 

Kui puud on seni korrapäraselt hooldatud ja sellega väditud suureks kasvamist, siis see peab jätkuma ka hooldaja surma järel. Sellise asja võiks kirjutada lausa testamenti, et mõtetut hirmu ja lahkarvamusi vältida. Testamendiga on kaasas hooldusjuhis, kus on muuhulgas ka märgitud, et puu seisukorra halvenemisel ja ohtlikuks muutumisel, tuleb puu maha võtta. See on tõsine asi.

 

Enamus puid talub kenasti pügamist

 

Puude kujundamisel ja hooldamisel on eriti tähtis õige lõikamistehnika – halb lõige võib põhjustada vigastuse, mis kestab kogu puu elu. Tagajärjeks on suure ja ilusa puu enneaegne kuivamine või murdumine. Õige lõikamine, mis põhineb taimede bioloogia tundmisel, säilitab nende tervise ja ilusa kuju ning samal ajal parandab meie aedade ja haljasalade esteetilist ning majanduslikku väärtust. 
Olemasolevaid kõrgeid puid saab ka madalamaks lõigata. Katsu vaadata ja lõigata nii, et puul jääb alles puu nägu. Elavad palgid ei ole ilus vaatepilt. Jämedaid ja kõrgeid puid ei saa lõigata nagu hekki.

 

Kõige parem on hakata puud kujundama siis kui lõikamist vajavad oksad on peened. Jämedate okste tsentrisse on moodustunud juba lülipuit, mis ei osale puidu aktiivses elutegevuses. Surnud puidurakkudes ei aktiveeru puu kaitsemehhanismid ning puu muutub haigustele vastuvõtlikuks.

 

Kõrge puu madalamaks lõikamine võiks käia 3-5 a jooksul, siis elab puu lõikamise kõige paremini üle. Lõigata tuleb nii vähe kui võimalik, samas nii palju kui vajalik. Lõikekohad on soovitav üle värvida, et haigused ja niiskus puitu mädandama ei pääseks. Samal eesmärgil on vaja ära lõigata kõik kuivanud oksad nii, et tüügast ei jää, sest tüügas on nagu käsn, mis niiskuse enda sisse imeb ja seeläbi puu hukatusse saadab.

 

Kõige parem lõikamise aeg on mai kuni august. Sel ajal on puudel piisavalt energiat, et tõrjuda haigustekitajaid. Kasvuperioodil kasvavad haavad ka kõige paremini kinni. Miinuskraadidega lõigata ei tohi, sest puit on rabe ja lõikamisel võivad tekkida pikilõhed. Puhkeperioodil lõikekoht ei parane ja haav jääb kauaks avatuks.

 

Kui puu on vaja maha võtta, siis selleks sobib iga aeg, mis lõikajale on ohutu ja mugav. Ohutustehnika on eriti oluline suurte puude puhul. On soovitav teha ainult seda, mida kindlalt tunned ja oskad! Kui mõistus ja jõud üle ei käi, on otstarbekam teenus tellida. Ohtlik puu võetakse maha ja tükeldatakse sobivas suuruses kütteks.

 

Veel teeb muret, et ilusad kuusehekid rikutakse sellega, et neisse jäetakse kasvama puid ja põõsaid. Kuusk ei talu lähedust, eriti lehtpõõsa ja -puuga ning viskab solvunult okka maha ka kõrge rohu korral. Kui oled kasvama pannud pika heki, siis likvideeri kõik läheduses olevad puud ja põõsad ning loo heki kasvuks sobivad tingimused, väeta ja paita, lõika teadlikult, siis saad ilusa varjava heki aastakümneteks.

 
 
 
 

Telli ohtlike puude langetamine või ilulõikus piret@virkus.com
Pilte vaata siit

 

Sõber okaspuu

Okaspuud, nende kasvukoht ja külmakindlus

 

Kahjuks on paljud inimesed arvamusel, et okaspuu või -põõsa aeda toomine on halvaendeline. Paljudel on lausa tõrge okaspuu vastu, mida tuleb muidugi aksepteerida.

 

Mati Laane teab rääkida, et kuusk oli metsapuu kuni 1924 aastani, mil ajakirjanduses soovitas üks aednik ta põhjatuulte kaitseks hekiks istutada ja nii ta meie aeda tuli.

 

Kuusest on tänaseks saanud meie sõber, temast on aretatud vahvaid sorte ja neid võiks rohkem kasutada. Kuuse külmakindlus on hea ja kui talle huumusrikas niiskem pinnas võimaldada, siis rõõmustab ta meid samaväärselt välismaa okaspuudega.

 

Mis sest, et okaspuu on roheline, aasta jooksul jõuab ta olenevalt liigist ja selle sordist näidata oma erinevaid külgi ehk värvitoone. Kes kevadel puhkedes toretseb sidrunkollaste okastega, kes puhkedes avab punased tutid, kes talvel on elegantselt pronksjas. Istutusala ilma okaspuu või -põõsata on talvel kui inimene riieteta, ilus aga paljas.

 

PS! Kõikidel võõramaistel puuliikidel, sh okaspuu liikidel, on oht saada põtrade ja kitsede toidulauaks. Siin ei aita muud kui tarastada ala.

 
 

Kuusk ja nulg, ka ebatsuuga on kaugelt vaadates üsna sarnased.

 

Kuuse okkad on neljatahulised, õhulõheribad on kas kõigis külgedes või lameribad ja õhulõhede read on vaid alumistel külgedel. Mitteteadjatele on viimasesse gruppi kuuluvad ekslikult nulgudeks saanud.

 

Kui satud hätta, siis lihtne on nulgu ja kuuske eristada käbide ja okka kinnitumiskoha ning koore abil:

 

NULG- käbid istuvad oksal, okas kinnitub puu koorele, puukoor on üldjuhul sile.

 

KUUSK- käbid alati ripuvad, okas kinnitub koore näsale ja seetõttu on puukoor alati kare.

 

Seedermändnil ja lehisel asetsevad okkad männastena ning käbid kasvavad igas suunas.

 

Kuuse perekonnas on 45 eri nõudlusega liiki. Näiteks torkav kuusk on kõige valgusnõudlikum kuusk, kes poolvarjus või külgvarju korral hakkab kiiresti laasuma. Samas on harilik kuusk kõige paremini varju taluv.

 

Mõnede sissetoodavate kuuskede (n. ida kuusk) külmakindlus on sisemaal kaheldav. Mõnikord jäävad kuused hiliskülma kahjustustele jalgu, sh harilik kuusk. Seetõttu on soovitav kuuske kevadel väetada alles mai keskel kuna kevadväetis ergutab puu kasvule.

 

Kuuskede juurestik on suhteliselt pinnalähedane, aga nulgudel tungib sügavale. Torkaval kuusel esineb ankurjuuri (otse alla). Meie põldudel kasvavad üksikud kidurad harilikud kuused annavad tõestust, et kuusel on pindmine juurestik. Niiskemat keskkonda ja kõrge põhjavee seisu armastavad harilik kuusk ja must kuusk, aga otsest seisvat vett ei talu. Linnas võib mureta kasvatada torkavat, engelmanni ja serbia kuuske.

 

Edasi loe siit