Taimede lumest välja kaevamine ja päikese eest katmine

Kui taime on vaja kaitsta, siis viskab aednik särgi seljast

Kui taime on vaja kaitsta, siis viskab aednik särgi seljast

Päike on erakordselt ere! Kes veel oma okkalisi sõpru kaitsnud ei ole, võiks seda kohe teha.

Kata nii, et õhk jääks liikuma, ära seo umbselt. Mina eelistan heledaid kangaid.

Vajuv lumi on kaasa kiskunud kõik ilusad õunapuu oksad ja ühtlasi lõhkunud tüve koore.

Puudelt ja põõsastelt tuleb raske lumi maha raputada. Kui seda ei tehtud, siis tuleb nad välja kaevata.

Taimele tuleb läheneda personaalselt.
Kui sa tunned, et taim on raske koorma all, siis tuleb tegutseda.

Taimega arvestades, teda tunnetades ja ettevaatlikult tegutsedes ei murra sa kaevates ühtegi oksa ära.

Helistan tavaliselt klientidele ja uurin, kas jagatud nõuandeid on ka järgitud. Tihti on need aga ununenud. Puud on viltu ja raske lumekoorem on oksi katki vajutanud.

Kes taimedega ei tegele, ei saa asja tõsidusest aru. Taime lume alt välja kaevamine on ka päris raske füüsiline töö ja kes seda siis ikka niiväga teha viitsib.

Märtsi lõpus aastal 2011 olid paljudes kohtades suured kahjustused aset leidnud. Hoiatavad pildidki pärinevad sellest aastast.

Käesoleval aastal on üsna sarnane olukord. Lumele on tekkinud mitu külmunud koorikut. Kevade edenedes paks lumekiht muudkui vajub ja kisub kaasa jäätunud kihis kinni olevaid puude ja põõsaste oksi.

Mina küll ei oleks tahtnud selle lumevalli all olla.

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

`Luua Pärli`olid poolenisti paar kuud tagasi välja kaevatud ja see päästis nad suurematest kahjudest. Möllasin tükk aega, et nad päris kätte saada, sest raske vajuv lumi oleks neile halba teinud.

Pildil esimese `Luua Pärli` varjasin päikese eest lumetükkidest valliga. Paremal on näha abivahendid: kirves ja labidas. Kahvel oli ka kaasas, aga seda seekord vaja ei läinud. Kahvliga on hea jäätunud lumekoorikut lumehanges okste küljest lahti toksida.

 
 

Selle puu oli vajuv lumi täiesti viltu vajutanud.

Viimaste lumerohkete talvede järel tundub mõistlik marjapõõsaste hoolduslõikamised kevadesse jätta. Marjapõõsad on paindlikud ja nende pärast hetkel muretsema ei pea. Samamoodi paindlik on jugapuu. Kevadine hoolduslõikamine tehakse kohe peale lume sulamist.

Kõik tüvivormid, noored õunapuud ja samuti ümarad vormid, on murdumisõrnad ja tihti ei päästa neid hiljem ka tagasilõikusega, siis nemad peaks küll praegu välja kaevama, kui näed, kus taim asub. Ole ettevaatlik! Pealmine lumekiht õnnestub labidaga katki lõigata ja eemaldada. Edaspidi kaeva kätega. Vajadusel võta istutuskühvel appi.

Väga hea näide, kuidas varjata okaspuid nende arvamusega arvestades

 
 

Välja kaevatud taimed, kindlasti okaspõõsad ja õunapuud, tuleb päikese eest varjata!

Kui milleski kahtled, siis küsi nõu või kutsu aednik appi.
Minu tel 5049835, piret@virkus.com

 
 

Tüvede valgendamine ja külmalõhed

Täpsustan veidi erinevate lõhede tekkimist. Kui tekkepõhjused on teada, siis on ennetustöö ka tõhusam.

Päikeselõhe
Kevadtalvel on ööpäevaste temperatuuride erinevused suured. Päevane päike kuumutab tüve üles ja öösel on suured miinuskraadid platsis. Temperatuuride vahe võib olla 15 kraadi ümber. Sellise kõikumise juures võivad õunapuu koorele lõhed sisse lüüa. Neid lõhesid nimetatakse päikeselõhedeks. Tavaliselt tekivad need puu lõuna ja lääne küljele.

Kõige tavalisem tüvede kaitsmine käib valgendamisega. Valgendatakse aga sula ilmaga. Kui sula tulemas ei ole, on soovitav paigaldada päikesepoolsele küljele vari. Mugavam on muidugi valge lina või paber ümber tüve tõmmata. Aga sel juhul jätaks õhuvahe sisse, paneks näiteks mõned oksad tüve ja katte vahele. Tüvede heledaks tegemine peegeldab päikese tagasi ja ei kuumuta niivõrd tüve. Samamoodi võib päike peegelduda lumelt ja lüüa koore katki põhjapoolselt küljelt.

Valgendada saab tüvevalgendiga, mis kantakse tüvedele pintsliga ja kuiva ilmaga, kui õhutemperatuur on üle 0 C. Kõige mugavam on valgendada sügisel, aga väga harva õnnestub valgendada peale viimaseid sademeid. Vihm võib tüvevalgendi maha pesta.

Päike käib veel madalalt ja kui viljapuud jäävad kevadtalvel suurte puude vms varju, siis varjutamine ja valgendamine hädavajalik ei ole.

Külmalõhed
Päris külmalõhesid katmisega ära hoida pole võimalik. Need tekivad sellest, kui puu pole saanud talveks valmistuda. Talvele vastu minevas puus peab veevaru vähenema ja selle arvelt glükoosisisaldus suurenema. Kui puu protsessi lõpuni viia ei jõua või ei saa, näiteks on pikalt soe ja saduderohke sügis, puu on segaduses, ta pigem kasvab, vahel isegi puhkeb õide, kui et tegeleb talvekorterisse minekuga. Mingi hetk langeb temperatuur järsku alla nulli ja jääb püsima. Vesi jäätub, aga jäätudes vesi teatavasti paisub.

Seetõttu on vajalik oma puude peale mõelda hiljemalt augustis. Sügisväetise (mis sisaldab rohkelt kaaliumi ja väga minimaalselt lämmastikku) andmine soodustab puitumist. Eriti oluline on see saduderohkel aastal, mil nitraatlämmastik satub kontrollimatult mulda sadevetega. Kui sügis on põuane, tuleb taimi jälle kasta, sest veeta suhkruid ja tärklist ei moodustu.

Analoogne asi toimub okaspuudes ja-põõsastes kui suvi on olnud kasvuks ülisoodne (kuum ja niiske nagu 2010 suvi oli) või lämmastikväetisega on liialdatud. Taimekoed on vett täis ja need jäätuvad. 2011 kevadel nägime sellest tekkinud kahjustusi.

Seetõttu on ka sügisene lõikamine kaheldava väärtusega.
Kui puud vigastad või lõikad, siis hakkab ta tegelema selle juhtumiga ja muu jääb tahaplaanile. Haavade kaudu toimub näiteks tugev aurumine, puu kaotab palju vett ja ei saa jällegi normaalselt talveks valmistuda. Väljaspool kasvuperioodi ei teki ka kallust, mis haavad kinni kasvataks. Ja kui haavad on avatud, leiavad seenhaigused kergesti tee puu tüvesse.

Valekülmalõhed
On ka teistsuguseid lõhesid, mis saavad alguse seestpoolt kõdunenud puidust, mis tekib tüügaste jätmisest. Tüügas on nagu käsn, mis niiskuse enda sisse imeb ja jäätub kohe kui püsivad miinuskraadid platsis on.

Sellised kohad on äratuntavad puu sisemuses oleva esialgu kuiva puidu järgi, mis aja jooksul huumuseks muutub.

Hiired aktiviseeruvad
Kui Sa pole lund järjekindlalt ümber õunapuu kinni tampinud, siis ikkagi tee seda. Igaks juhuks. Hiirekahjustus võib puule saatuslikuks saada. Kui paned mürki, siis pane see lume alla maapinnale, aga viljapuudest kaugemale!

Sööda linde
On teade, et kui oled linde söötma hakanud, siis pead tegema seda kevadeni, sest nad on harjunud Sinu juures toitu saama. Kui jätad linnud toiduta, siis nad võivad hukkuda või söövad ära näiteks õunapuu pungad, mis neile väga maitsevad.

 
 

Telli hooldusjuhis oma aia taimedele

Eesti on väike, aga pinnastik, kliima ja ilmaolud muutuvad mitmeid kordi isegi ühest otsast teise sõites.
Piirkonnast tulenevate erinevuste tõttu ei saa taimi tihti ühtmoodi hooldada ja ületalve pidada. Rolli mängib isegi see, kuidas taim on istutatud ja kas oled kasutanud peenrakangast või mitte.

 

Vältimaks vigu ja kevadel õnnetuid telefonikõnesid otsustasin pakkuda personaalset hooldamise teenust nüüd, sest ennetamine on mõistlikum tegevus kui ravimine. Tihti on ravimine kahjustuste tõttu ka võimatu.

 

Koostan hooldusjuhise lähtuvalt aiast, taimedest, piirkonnast. Igale taimele oma. Jagan nippe, kuidas keeruka talve korral taimedega toime tulla ja kahju ennetada. Sh metsloomadega toime tulekul. Kuidas vältida kevadist päikesepõletust nii okaspõõsastel -puudel kui ka lehtpuu tüvedel. Jms lähtuvalt aiast.

 

Hooldusjuhise tellimiseks saada palun soov piret@virkus.com Lisa pildid, taimenimekiri või ainult taimenimekiri ja aia asukoht. Küsin lähtuvalt saadud materjalist lisa.

 

Hooldusjuhise hind on vaid 150 krooni.

 
 

Kiirusta, sest abivahendid kaovad müügilt ja maapind mõnes kohas (enne tänast vihma) juba külmub. Aga kui nii jõuabki juhtuda, siis nuputame midagi ikka välja :)

 
 

Küsi lisa tel 5049835
piret@virkus.com

 
 
 

Mõrusool ei ole päris see, mida okaspuul kevadel vaja

Päikesepõletus on füsioloogiline kuivus, mida ei ravi “mõrusoola” või magneesiumsulfaadiga.

 

“Mõrusoola” ja magneesiumsulfaadi puudus tekib kui kasutada väetisi, kus pole piisavalt taimele omastataval kujul magneesiumi ja rauda. Mõlemat toiteelementi omastab taim paremini happelisemast pinnasest kuid siis tekivad probleemid teiste põhitoiteelementide omastamisega.

 

Tänapäevase tehnoloogiaga suudetakse muuta metallilised elemendid taimele kergemini kättesaadavaks kelaatimisega, mis lühidalt tähendab, et väetisest saadavad toiteelemendid on taimele kättesaadavad nii happelises kui aluselises keskkonnas.

 

Tavaliselt toimib magneesiumi ja raua omastamine paremini soojast ja parajalt niiskest mullast ning lisaks on vaja päikese abi. Kasutades okka kaudu väetamist läheme mööda juurtesüsteemist ja paari päevaga on märgatav fotosünteesi aktiviseerimine ning taimed muutuvad rohelisemaks.

 

Kui juur ei tööta korralikult ja taimed näevad “närud” välja õigustab end okaste ja lehtede kaudu väetamine. Okka kaudu väetamine võib toimuda vaid pilves kuiva ilmaga. Mitte pritsida päikese käes kuumenenud taimi!

 

Möödunud talve mõjul on päris paljud okastega taimed (männid, kadakad, jugapuud, kuused) karva vahetanud. Pungad on aga pea kõikidel elusad. Selliste taimede välimust saame parandada tagades neile võimalikult head kasvutingimused (kastmine, väetamine ja vajadusel haiguste ja kahjurite tõrje).

 

Kõige kiirema tulemuse saab kasutades spetsiaalseid lahustuvaid okaspuude väetisi (näiteks Substral MiracleGro). Kasutada võib nii juurte kaudu kui okaste kaudu väetamist. Erinevalt mulda segatavatest väetistest (taimele kättesaadavad umbes 2 nädala pärast) saavad taimed toiteelemendid kiiresti kätte ja alustavad kasvamist.
Siit ka meeldetuletus, et osadel okaspuudel näiteks paljudel kuuskedel on noored võrsed külmaõrnad ja neid ei tohi kasvule ergutada enne mai kuud, sest mai lõpus on Eestis alati oodata viimast öökülma lainet olenemata kui soe on eelnevalt olnud.

 

Okaspuude suhtes on kõige õigem kasutada spetsiaalseid väetisi, et hiljem ei peaks nuputama kas on vaja mõrusoola või mitte ja mida hakata peale meeletult kasvu vohavate kääbussortidega kuigi väetatud sai vaid paar korda mahedalt kanakakaga või nõgese veega, sest neis on ülekaalus siiski lämmastik.

 

Okaspuudele on rohkem kasu kui neile anda fosfori ja kaaliumi ning väetada augustis, et taim jõuaks elemendid omastada. Ja väga minimaalselt lämmastikku sisaldavaid väetisi kevadel. Lämmastik paneb taimed kenasti kasvama, aga kui väestist saab palju, siis taime rakud on suured ja vett täis ning vastupanuvõime külmale on olematu. Samas on lämmastiku andmine vajalik.

 

Umbes 90% granuleeritud väetistest tuleb laotada taimede alla ühtlaselt ja mulda kaevata. Umbes 60% meie okaspuude alusest on kaetud multšiga. Taimede väetamiseks tuleb multš eemaldada!

 

Väetades multši ei jõua toitained taimede juurteni vaid kuluvad multši lagunemisele. Taimede juured jäävad pindmiseks kui tulevad multšikihi alla süüa otsima muutes taimed põua- ja külmakartlikeks. Osmocote võimaldab näiteks läbi multši teha punktväetamist.

 

Kui soovid mahedalt aias toimetada, siis loe väetamise kohta lisa siit Aga jälgi, et lämmastikurikkaid väetisi ei anna suve teisel poolel. Ja väetamisel pea meeles, et pigem vähe kui liiast!

 

Hiljemalt jaanipäevaks on näha, kes elas talve üle ja kes kui tõsiselt külmaga pihta sai. Praegu võib näha erinevat pilti, mõni taim näitab, et on elus, aga mõne nädala pärast on toss väljas. Seega veidi veel kannatust!