Taimede katmine

Sügis on imeline olnud ja lasknud pikalt aiatöid teha. Isegi korstent on ilmselt paljud saanud sel aastal detsembris rahulikult laduda :)

Paljud on minult küsinud, et millal katta ja mida teha, kui taimed on juba kaetud. Ollakse segaduses, sest ka ajakirjades on palju tarkust kirjas.

Kõige otstarbekam ja säästlikum on omada isiklikku aednikku, kes suudab ka mõelda ja kel on kogemusi erinevate taimede, pinnaste ja kasvukohtadega. Isiklik aednik ütleb kohe ära, mis on valesti, kes on ohus ja kelle pärast ei pea üldse muretsema.

Millal see talv siis tuleb? :) Mida teha täna.
Vaadake üle kaetud taimed. Umbselt kaetud taimed tuleks hommikul lahti harutada ja õhtul uuesti kinni katta. Isegi kui külma ööseks ei lubata on soovitav pikalt kinni istunud taimedele õhtul tekk üle visata. Kui mõned päevad on nii harjutatud, siis võib ööseks jälle lahti jätta juhul, kui on kindel, et külmakraade ei tule. Vihmaga aga ei maksa kedagi lahti riietada.
Kui taimed on kaetud mõistuspäraselt, st nad ei ole umbselt ja kate on kuiv, siis on väga hea ja las nad olla.

Roosid ja rododendronid on meie kliimas kõige sagedamini kaetavad taimed. Kas teadsite et mõlemad on vastupidavad külmale, aga nad ei talu niiskust ja võivad katte all hoopis hukkuda. Pean silmas sorte, kes taluvad suuri miinuskraade.

Rododendron ei karda pakast vaid kardab kevadist päikest. Kui aeda on teadlikult valitud meie kliimas hakkama saav sort (pungad taluvad -30 kraadist külma), siis ei maksa teda katmisega ära tappa. Pakase eest on vaja katta siis kui lund ei tule. Kevadel kui maa on külmunud saab igihaljas rododendron pigem päikesepõletuse kui külmakahjustuse. Seetõttu on soovitav igihaljad rododendronid istutada alati päikese eest varjatud kasvukohta. Heitlehistega ei juhtu midagi. Kuid neidki ei maksa täispäikese kätte istutada. Rododendroni meelispaik on metsaalune või maja põhjakülg, kuhu paistab vaid õhtune päike.

Sel kevadel tuli ühes aias teha rododendronitele tugevaid tagasilõikusi, sest raske sulalumi oli suured põõsad katki vajutanud. Murdunud kohad olid küll kinni seotud, aga liiga hilja ja lõdvalt ning haav oli ära kuivanud. Pidasin paremaks murdunud oksad, mis oleks kesksuveks nagunii ära kuivanud, tagasi lõigata. Kevadist õitsemist ränk talv ja tugev lõikus ei häirinud. Soovin neid järgmine kevad samasuguses ilus näha.

Rooside katmine piirdub enamasti mulla või kuiva turbaga muldamises ja kuuseoksetega katmises. Kuuseoksad iseenesest ei kaitse külma eest ja neid ei ole vaja panna. Hulga mõistlikum on neile, kes vajavad lisakatet, ehitada ümber sõrestik, millele krõbedate külmakraadide saabudes kate peale tõmmatakse. Kergesti murduvale põõsale on samuti sõrestik parim lahendus.

Rooside lõikamise kohta on ka erinevaid soovitusi.
Mina lõikasin sel aastal roosid tagasi ehk saatsin nad sund- talvepuhkusele. Tegin seda novembri kolmandal nädalal. Arvan, et taimele on puhkus vajalik. Pealegi, mahlased kasvud ei puitu ja saavad külmast kahjustatud. Sellised kasvud on soovitav tervenisti tagasi lõigata. Iga külmanäpistus nõrgestab roosipõõsast üldiselt.

Tavaliselt jätan roosid nii nagu on, külmakraadide tulekul korjan lehed ja muldan. Tagasi lõikan kevadel. Viimase eelis on selles, et lõikan ära vaid külmast näpistada saanud kasvud.

Eriti ohtlikud on taime istutuskohas olevad lohud, kuhu vesi võib koguneda. Seetõttu on soovitav roosidele ja rododendronitele, aga ka viljapuudele planeerida peenras kõrgem koht ehk istutada nad nn. mätta otsa. Aga ka teised, eriti veel äsja istutatud taimed tuleks sügisel üle vaadata ja vajadusel istutuskoha lohud täita.

Taimi katma kiirustada ei ole mõtet. Tegutseda võiks siis kui külmakraadid on püsivad ja maa on natuke läbi külmunud, aga lund ei tule. Tavaliselt mittekaetavaid taimi (oleneb muidugi taimest) on soovitav hakata multšima kui külma on püsivalt üle 10 kraadi nädala jagu ning paistab, et lund ikka ei tule. Multšiks sobib kuiv turvas, saepudu või lehed. Kõige mõistlikum on aga juba sügisel, aia hooldustööde käigus panna hea kiht kompostmulda kõikide taimede ümber. Eriti püsikute ümber, kellelt maapealse osa eemaldate. Ja kompostmuld on ju kõigil aiaomanikel omast käest võtta :) Külmakraadide tulles on kompost ka jääs ja seda ei liiguta kuhugi.

PS! Tuul võimendab külmakraade. Mida sobivamas pinnases ja asukohas taim kasvab, seda suurem on tema külmakindlus. Kui taimekirjelduses on kirjas tuulte eest varjatud koht, siis selles kontekstis saate aru, miks, eks. Aga näiteks org, kus on reeglina tuulevaikne, ei ole sobiv koht, sest ka külmale meeldib seal olla. Orus püsib külm ka kauem, sest seal pole tuult, mis külma minema puhub.

Näriliste mürgid soovitan panna taimede vahetusse lähedusse, mitte taime kõrvale ja eriti mitte katte alla, sest mürk on närilisele hõrgutis ja tõmbab neid ligi. Kaval on valmistada pesamoodi söögikoht. Selleks sobib hästi jämedam toru. PS! Toru on vaja terve talve vältel mürgikuubikutega täita. Ilmastikukindlad Brody kuubikud sobivad kasutada ka lageda taeva all. Enne aga veenduge, et lemmikloomad nende vastu huvi ei tunne. Minu koerad neid ei puutu. Olen aga täheldanud, et närilised krõbistavad neid isuga, isegi paki närisid kuuris puruks ja pistsid tagavara nahka. Ilmselt on nad surnud. Sel aastal olen saanud õigel ajal jaole ja ümber maja kogu aeg mürksööda varusid torudes täiendanud.

Viljapuude sügisene lõikus

Sellise oksa võib südamerahuga talvituma saata

Sellise oksa võib südamerahuga talvituma saata

Viimasel ajal helistatakse mulle tihti küsimusega, kaua võib veel viljapuid lõigata. Mina küsin vastu, mis on lõikamise eesmärk või mida lõigata soovitakse.

Tegelikult peab igal ajal lõigates endalt küsima, mida ma tahan lõikamisega saavutada. Kevadine tekitab mahlaseid kasve, suvine seevastu ei tekita peaaegu üldse, st uute kasvude tekkimine on normaalne. Talvele vastu minnes peab teadma, et puul on vaja talveks valmistuda ja ta teeb seda septembris-oktoobris. Kaks viimast talve on karmid olnud ja mõistlik on edaspidi siiski selliste talvedega arvestada.

Viljapuude suuremad lõikamised lõpetasin mina sel aastal septembri esimese nädalaga, lõikamata jätsin ka käevarre jämedused mitmeaastased vesikasvud. Kõik, mis jäi lõikamata sai kenasti kevadesse edasi lükatud. Olenevalt piirkonnast võtan veel selle aastaseid vesikasve ja luban teistelgi võtta.

Aga üldiselt on ka muid töid, mida septembris teha. Viljapuud ei kao kuhugi, kui nad siiamaani alles on ja kevadeni kannatab ikka oodata. Hoopis oskamatu ja julm lõikus (köndistamine) võib nad hukka saata.

Õiget aega ei ole, ei kevadise lõikuse alguse kohta ega ka, millal sügisel lõpetada. Õige aeg on tunde küsimus. Kui tunnet ei ole, siis on august viimane aeg. Kõige parem aeg on aga juuli teine nädal :)

Oks muudkui kasvab ja kasvab. On kahtlane, kas ta puituda jõuab.

Oks muudkui kasvab ja kasvab. On kahtlane, kas ta puituda jõuab.

Ainuke asi, mil võiks tulla kõne alla viljapuude sügisene lõikamine, on siis kui uued kasvud muudkui tulevad ja tulevad. Vot need kasvud ei jõua puituda ja saavad külmaga pihta ning need on mõistlik ära lõigata. Igasugune külmakahjustus nõrgestab puud. Kui kasvanud on juba üsna pikk ja vajalik oks ning on näha, et talle on augustis veel teinegi kasv otsa visanud, siis selle otsast lõikamine soodustab puitumist. Nagu roosidelgi tuleb puitumise soodustamiseks sügisel uusi kasve ära näpistada.

Lõikamisel peab teadma, et oksa otsast lõikamine võib ajada oksa harunema. Kui nii juhtub ja see on näha kenasti suveks, siis saabki lõikust juuli alguses korrigeerida, st lõigata ebasobivad külgharud ära.

 

Kui tahad teada, kuidas asjad tegelikult on, vajad asjatundlikku ja kogemustel põhinevat vastust, siis küsi järele piret@virkus.com Nõustan ka meili teel.

Teenused
Koolitused

Täna on tegija lumetorm Monika

Aednik oskab ilmataati ainult tänada. Pole midagi paremat kui maapinda kattev kohev lumi, sest see on taimedele parim talvekate.

Kui torm vaibub, siis raputa liigne lumi taimedelt maha. Eelmise talve kogemus peaks meeles olema, kaardus kuused, elupuud. Ka lehtpuuhekid võivad kaarduma hakata ja oksad murduda.

 

Kui mõni põõsas on hange jäänud, siis sellest pole midagi.

Ohtlikuks muutub siis, kui ilmataat teeb sula ja siis külmetab. Nii näpistab lume oksa külge ja lumehange vajudes võivad päris suured oksad murduda.

Talved näitavad kätte ka selle, mida on mõistlik maja seina äärde istutada ja mida mitte. Kuigi näiteks jugapuu on väga elastne ja tõstab kevadel lume sulades oksad uuesti üles, ei ole põõsa koht maja seina ääres. Katuselt kukkuv või lükatav lumi saab taimele lisakoormaks.

 

Talvel on kogu aed nagu peopesal. Raske lumi näitab kätte ülekasvanud ja lõikamata põõsad. Õunapuudel ilutsevad lõikamata vesikasvud nagu küünlad. Sissesõidutee äärde põõsastega tehtud istutused sunnivad lund kaugele transportima või saavad põõsad lumevallide all tõsiselt kannatada.

 
 
 
 

Lõigatud forsüütia põõsas näeb väga kaunis ja rahulolev välja.

 
 
 
 

Märka ka oma lähedasi ja naudi ilusat talve!

Viljapuude lõikamise aeg on selleks aastaks läbi

Paljud on küsinud ja imestan, et isegi mõned aednikud pakuvad veel lõikamise teenust.

 

Enam ei maksa lõigata, sest puu tahab talveks valmistuda. Lehed tulid mu meelest ka liiga hilja maha. Osadel on veel pealgi. Mina ei lõika, sest karm talv ja ülikuum suvi on seljataga ning puud veidi stressis niigi. Haav ei kasva ka enam kinni.

 

Kas sügisene lõikus tekitab vähem vesikasve?
Oleneb millal sügisene lõikus tehti. Kui augustis, siis jah. Kui oktoobris või novembris, siis ei.
Minul on kogemus, et (hilis)sügisese lõikuse korral tuleb vesikasve täpselt samamoodi nagu kevadel. Miks? Ma seletaks seda nii, et praegu läheb puu puhkama, kevadel ärkab samast olekust ja virutab mõnuga kasve, et oleks kohti, kuhu lehti teha. Vesikasvude hulk oleneb ka lõikehaavade suurusest ja kogusest. Ka kahaneval kuul lõikamine ei vähenda kasvude teket. See võib kokkusattumise korral töötada vaid suvise lõikamise korral.

 

Vesikasve tuleb kõige vähem suvise lõikuse korral. Siis on puu oma jõu õitesse, viljadesse ja lehtedesse ära kulutanud. Kuni kevadeni on pikk aeg ja ta harjub oma olekuga ära. Hoolduslõikamist peaks sel põhjusel tegemagi ainult suvel, sest vesikasvudeta lõikus kurnab vähem puud ja ka haavad paranevad kasvuajal paremini.

 

Aga kui suvi on soe ja niiske (nagu ka sel aastal, keskmine õhuniiskus oli 70%), siis tuleb neid ka suvel :) sest kasvutingimused on ülisoodsad. Ja siis tuleb kasvud uuesti ära noppida. Mina noppisin kasve ühel oma kevadel noorendatud puul sel aastal 3 korda. Iga kord tuli õnneks vähem.

 

Millal lõigata õunapuid?

 
 
 

Telli hooldusjuhis oma aia taimedele

Eesti on väike, aga pinnastik, kliima ja ilmaolud muutuvad mitmeid kordi isegi ühest otsast teise sõites.
Piirkonnast tulenevate erinevuste tõttu ei saa taimi tihti ühtmoodi hooldada ja ületalve pidada. Rolli mängib isegi see, kuidas taim on istutatud ja kas oled kasutanud peenrakangast või mitte.

 

Vältimaks vigu ja kevadel õnnetuid telefonikõnesid otsustasin pakkuda personaalset hooldamise teenust nüüd, sest ennetamine on mõistlikum tegevus kui ravimine. Tihti on ravimine kahjustuste tõttu ka võimatu.

 

Koostan hooldusjuhise lähtuvalt aiast, taimedest, piirkonnast. Igale taimele oma. Jagan nippe, kuidas keeruka talve korral taimedega toime tulla ja kahju ennetada. Sh metsloomadega toime tulekul. Kuidas vältida kevadist päikesepõletust nii okaspõõsastel -puudel kui ka lehtpuu tüvedel. Jms lähtuvalt aiast.

 

Hooldusjuhise tellimiseks saada palun soov piret@virkus.com Lisa pildid, taimenimekiri või ainult taimenimekiri ja aia asukoht. Küsin lähtuvalt saadud materjalist lisa.

 

Hooldusjuhise hind on vaid 150 krooni.

 
 

Kiirusta, sest abivahendid kaovad müügilt ja maapind mõnes kohas (enne tänast vihma) juba külmub. Aga kui nii jõuabki juhtuda, siis nuputame midagi ikka välja :)

 
 

Küsi lisa tel 5049835
piret@virkus.com

 
 
 

Igihaljaste puude ja põõsaste sügisene hooldus

Ilma mürgita saab väga edukalt okaspuid ja põõsaid kasvatada. Soovitav on valida sordid, mis meie kliimas ei ole haigustele vastuvõtlikud. Õigeaegne hooldus, lõikus ja tähelepanelikkus on võtmesõnad. Puud tohib katsuda ja paitamist tasub harjutada :)

 

Igihaljas hekk, igihaljad põõsad ja igihaljad puud vajavad kõik pruunistunud okaste ja kuivanud okste välja korjamist. Ja igaks juhuks põletamist.

 

Kõige parem on seda teha siis kui Sul on aega. Ei ole vahet, kas sügisel või kevadel. Mõlemal ajal on taimel võimalik nakatuda seenhaigusesse. Soojal ja niiskel perioodil, so suvel, loomulikult rohkem. Aga see ei saa olla põhjus sügisel töö edasi lükkamiseks. Sügisel ei ole heki sees ka pesitsevaid linde.
Tee parem vähe, aga korralikult. Peaasi, et mugav on ja tüütuks ei muutu, sest see ei ole kerge töö. Lisaks väga tolmune. Respiraatori kasutamine on vägagi soovitav. Loomulikult võib ka teenuse tellida, aga alati on hea teada, mille eest maksad.

 

Veendu, kas tegemist on lihtsalt kuivanud oksaga või on talle nakkunud haigus. Näiteks mustad täpid elupuu oksa alaküljel annavad märku, et tegemist on haigusega ja siis on pritsimine vältimatu. Aga pritsida ei tasu seest pruune okkaid ja oksi täis puud ja põõsast, sest kasu on olematu.

 

Ennetamine
Elupuuhekk hoia seest kuivanud okstevaba. Kui juba on kuivanud, siis roogi välja. Kui ei ole, siis lõika aeg-ajalt värskeid sisemisi oksi välja, et õhk liiguks.

 

Sodi korja heki seest ja mullapinnalt kindlasti ära. Kobesta ettevaatlikult ja lisa kompost- vm head mulda.

 

Pidev julge, aga mõistlik lõikamine hoiab põõsa noorena.
Igal aastal, augustis, tee suurpuhastus. Anna sügisväetist ja paita, siis teenib ta sind kaua. Põuasel suvel ja sügisel kasta kindlasti.

 

Kuusehekk ei noorene kuivanud okste väljalõikamise teel.
Kuusehekk hoitakse korras pügamisega ja teiste taimede temast eemale hoidmisega. Iga taim, olgu see siis kõrge rohi, kasvama jäetud puu vits või suur puu, isegi langenud lehed, lehtpõõsas, teine kuusetaim, mis puutub kuusega kokku põhjustab kuusel nö okka varisemise. Heki kohal kõrguv puu, mille oksad puutuvad hekki ei lase kuusehekil kõrgusesse kasvada. Puu, mis kasvab heki kõrval ei lase hekil laiusesse kasvada.
Kuusehekki tuleb algusest peale teadlikult kujundada, hilisem tagasilõikus ei anna mingit efekti. Ja on lausa kole. Küllap teate, millest räägin. Heki kõrgus on soovitav ära otsustada ja siis teda ka igal aastal pügada. Kõrgusesse kasvanud kuuseheki tagasi lõikamine on üsna töömahukas, ohtlik, kulukas.

 

Kõik roomavad vormid on kasulik mullapinnast sügisel eraldada. Seda saab teha kuiva multši, kivide panekuga okste alla vms viisil.

 

Eriti vastuvõtlikud seenhaigustele on kadakad. Eriti Hiina kadakas ja minu meelest ei maksa teda üldse aeda tuua, sest isegi korraliku hoolduse puhul kipub ta seenhaigusesse nakatuma. Pideva pritsimisega mürgitame ennast ja loodust (kasulikke putukaid).

 

Okaspuid hooldades on soovitav kindlasti kummist peopesaga kindad kätte panna ja pikkade varukatega üleriie, sest igihaljas taim tekitab tavaliselt käevartel lööbe või kriibib niisama koledaks.

 

Sügistööd aias


Sügistööd aias ennetavad kahjureid ja haigusi. Mismoodi, loe siit

 

* Viimane muruniide riisu kokku ja laota kihina komposti.

 

* Lehtede langemise võib ära oodata, aga jupi kaupa riisudes on korraga vähem ja meeldivam ära vedada. Kuivi on soovitav kotti koguda lumeta talve korral katteks taimedele või kihina komposti köögijäätmete peale. Viimaseid lehti tavaliselt kuivalt kätte saada ei õnnestu.

 

* Komposteeri kihina muruniite peale puutuhk ja peenikesed oksaraod, järgmine kiht lehed ja jälle oksaraod.
Talvel pane kiht köögijäätmeid ja selle peale kogutud kuivad lehed. Oksi saab loodusest talvel ka, aga muud materjali kui toidujäätmed, oksad, tuhk kergesti ei leia. Võid osta ka turvast või hankida saepuru. (Saepuru teeb komposti lämmastikuvaeseks. Kevadel lisad kevadväetise graanuleid või kastad lämmastikurikka leotisega) Materjal hoia kuiv, siis see ei külmu läbi.
Komposteerimisse suhtu loominguliselt, pane igat asja kihina ja taga köögijäätmetega õhulisus, aga mitte nii, et tuul läbi puhub. Loe lisa siit

 

* Kõik igihaljad puud ja põõsad tee seest puhtaks. Kuivanud oksad lõika välja. Paita lehed jm sodi maha.

 

* PS! Väetada on nüüd hilja mistahes väetisega.

 

* Istutusalad puhasta umbrohust. Kobesta ja multši.
Kui kasutad istutuskühvlit või labidat umbrohu eemaldamiseks teed oma järgmise aasta rohimise hulka lihtsamaks, sest saad umbrohutaimed juurega kätte.
Aga… Need samad taimed on juba jõudnud seemneid külvata. Ses mõttes oled paar kuud hiljaks jäänud. Samas ei tohi aiatöödega ennast hulluks ajada, tehakse ikka siis kui võimalik, onju. Aga tea, et kevadel tärkab sellest seemneparvest umbrohi, mille äravõtmine planeeri juba kalendrisse. Ilmselt mai kuus tuleb Sul istutusalad üle kobestada. Kasuta väikest istutuskühvlit umbrohu eemaldamiseks!!! Muidu võib juur mulda jääda ja töö on täiesti kasutu.

 

Järgmine aasta jälgi peenart ja võta umbrohi ära hiljemalt õitsedes. Või veel parem tee jalutuskäike aias alati kühvel või käpp kaasas. Sõbrannad kindlasti imestavad, et rohid siis kui nemad külas on, aga nii ongi õige, sest aednik ei jaluta aias kunagi niisama! Nii on kõige lihtsam ja hoiab aega tohutult kokku. Aga vaata, et sellised jalutuskäigud ei muutuks rohimiseks vaid siis toimugu ikka üksikute umbrohtude eemaldamine. See võib olla eesmärk omaette :)

 

* Multšiga ole ettevaatlik kui vihmasajud jätkuvad ja päikest ei näidata, on soe, ilm sarnaneb eelmisele aastale. Selline olukord paneb multši aluse hallitama. Eriti ohtlik on see kohtades, kus on kasutatud peenrakangast.
Kuiva multšiga multšida võib ja ongi hea siis kui maa on juba külmunud. Topelt hea kui lund ei tule ega tule, sest märg multš ei ole sama efektiivne.

 

* Roosid las õitsevad. Nende katmiseni on aega küll ja veel. Roosidele meeldib sügisel 8-10 kraadine külm. Alles siis kui maa on külmunud kata roosid. Enne varu kuiva mulda, parem on liiv, et nn mullata. Eelmine aasta oli näiteks pikalt soe ja niiske ning see varajane muldamine ei olnud neile kõige parem.

 

Roosid soovitatakse mullata kui öökülmad pidevalt kimbutavad, sest suur temperatuurimuutus öise ja päevase vahel tekitab vartes lõhesid.
Lühiajaline külm roosile meeldib. Niiskus on aga hukutav ja seetõttu on väga varajane katmine ohtlik.
Kõige kindlam on roosi katta kuuseokstega, mis on otsapidi maasse torgatud nii, et oksad roosile koos lumega koormaks ei vaju. Sügavale maasse tuleb torgata aga enne maapinna läbikülmumist. Võiks panna alumise kihi suuri oksi, mis suures osas on maasse vajutatud ja hiljem kui saabuvad püsivad külmad on katet tihendatud väiksematega, mis toetuvad suurematele kuuseokstele.
Mina lõikan roosid tagasi kevadel, sest siis on näha kahjustuse tegelik suurus. Külmaõrnu on aga mugavam katta kui tagasi on lõigatud sügisel.
Roniroosid painuta maha, pane alla sõrestik ja kata kuuseokstega. Väga külmakindlad sorte tuleb katta soojemalt, aga jälgi, et nad ummuksisse ei jää ja ehita peale kate, mis vihmavee ära juhib.

 

* Ronitaimed ilutsegu, mõned on veel õitsemise hoos. Ronitaime ei pea maani maha lõikama kui ta oma olekuga ja ära õitsenud õisikutega (elulõng, Browni kuslapuu) kaunistab vaadet. Lõika maha siis kui häirib või alles varakevadel.

 

* Ka kõrrelisele meeldib ilutseda talvises aias ja vajab maha lõikamist alles varakevadel.

 

* Viljapuud on loodetavasti korda lõigatud :)
Rannikul on aega lõigata oktoobri lõpuni. Sisemaal suuri lõikusi ei teeks enam. Peenikesi vesikasve võib lõigata.
Mina viljapuude lõikamise lõpetaks selleks aastaks kuna aasta on olnud küllaltki karm ja veider. Paljudes kohtades ei ole õunapuud veel kolletama hakanud ja lehti maha visanud, mis tähendab, et nende jaoks võib talv ootamatult saabuda.

 

* Niiske ilmaga tuleb sammal kergesti puult maha.
Pane kätte paksud kummipeopesaga kindad ja hakka paitama. Abimeheks võib olla kõik, mis on puidust. Metallesemega võid vigastada koort. Terashari on selleks tegevuseks keelatud.

 

* Mädanenud vilju ära komposti vii vaid kaeva maha. Kui neid sul on, siis vaata, kas puu vajaks lõikust. Lõikamata puu pritsimisega ei ole mõtet vaeva näha! Preparaat peab katma puu iga millimeetri, lehe pealmise ja alumise poole. Isegi sügisel, kus lehti pole, ei ole kõrge puu ja tiheda võra korral see võimalik.

 

Puuviljamädaniku ja kärntõve vastu pritsi Topas-i või Score-ga. Maalehelt hea video

 

* Vaata Maalehe videost vaarikapeenra hooldust
ja maasikapeenra hooldust
Mina muidugi mürgist hoiduks. Sügisel eemaldan lehed, mis profülaktilisel eesmärgil põletan ja kobestan peenra.

 

* Elulõnga ettevalmistamine talveks vaata videot