Tüvede valgendamine ja külmalõhed

Täpsustan veidi erinevate lõhede tekkimist. Kui tekkepõhjused on teada, siis on ennetustöö ka tõhusam.

Päikeselõhe
Kevadtalvel on ööpäevaste temperatuuride erinevused suured. Päevane päike kuumutab tüve üles ja öösel on suured miinuskraadid platsis. Temperatuuride vahe võib olla 15 kraadi ümber. Sellise kõikumise juures võivad õunapuu koorele lõhed sisse lüüa. Neid lõhesid nimetatakse päikeselõhedeks. Tavaliselt tekivad need puu lõuna ja lääne küljele.

Kõige tavalisem tüvede kaitsmine käib valgendamisega. Valgendatakse aga sula ilmaga. Kui sula tulemas ei ole, on soovitav paigaldada päikesepoolsele küljele vari. Mugavam on muidugi valge lina või paber ümber tüve tõmmata. Aga sel juhul jätaks õhuvahe sisse, paneks näiteks mõned oksad tüve ja katte vahele. Tüvede heledaks tegemine peegeldab päikese tagasi ja ei kuumuta niivõrd tüve. Samamoodi võib päike peegelduda lumelt ja lüüa koore katki põhjapoolselt küljelt.

Valgendada saab tüvevalgendiga, mis kantakse tüvedele pintsliga ja kuiva ilmaga, kui õhutemperatuur on üle 0 C. Kõige mugavam on valgendada sügisel, aga väga harva õnnestub valgendada peale viimaseid sademeid. Vihm võib tüvevalgendi maha pesta.

Päike käib veel madalalt ja kui viljapuud jäävad kevadtalvel suurte puude vms varju, siis varjutamine ja valgendamine hädavajalik ei ole.

Külmalõhed
Päris külmalõhesid katmisega ära hoida pole võimalik. Need tekivad sellest, kui puu pole saanud talveks valmistuda. Talvele vastu minevas puus peab veevaru vähenema ja selle arvelt glükoosisisaldus suurenema. Kui puu protsessi lõpuni viia ei jõua või ei saa, näiteks on pikalt soe ja saduderohke sügis, puu on segaduses, ta pigem kasvab, vahel isegi puhkeb õide, kui et tegeleb talvekorterisse minekuga. Mingi hetk langeb temperatuur järsku alla nulli ja jääb püsima. Vesi jäätub, aga jäätudes vesi teatavasti paisub.

Seetõttu on vajalik oma puude peale mõelda hiljemalt augustis. Sügisväetise (mis sisaldab rohkelt kaaliumi ja väga minimaalselt lämmastikku) andmine soodustab puitumist. Eriti oluline on see saduderohkel aastal, mil nitraatlämmastik satub kontrollimatult mulda sadevetega. Kui sügis on põuane, tuleb taimi jälle kasta, sest veeta suhkruid ja tärklist ei moodustu.

Analoogne asi toimub okaspuudes ja-põõsastes kui suvi on olnud kasvuks ülisoodne (kuum ja niiske nagu 2010 suvi oli) või lämmastikväetisega on liialdatud. Taimekoed on vett täis ja need jäätuvad. 2011 kevadel nägime sellest tekkinud kahjustusi.

Seetõttu on ka sügisene lõikamine kaheldava väärtusega.
Kui puud vigastad või lõikad, siis hakkab ta tegelema selle juhtumiga ja muu jääb tahaplaanile. Haavade kaudu toimub näiteks tugev aurumine, puu kaotab palju vett ja ei saa jällegi normaalselt talveks valmistuda. Väljaspool kasvuperioodi ei teki ka kallust, mis haavad kinni kasvataks. Ja kui haavad on avatud, leiavad seenhaigused kergesti tee puu tüvesse.

Valekülmalõhed
On ka teistsuguseid lõhesid, mis saavad alguse seestpoolt kõdunenud puidust, mis tekib tüügaste jätmisest. Tüügas on nagu käsn, mis niiskuse enda sisse imeb ja jäätub kohe kui püsivad miinuskraadid platsis on.

Sellised kohad on äratuntavad puu sisemuses oleva esialgu kuiva puidu järgi, mis aja jooksul huumuseks muutub.

Hiired aktiviseeruvad
Kui Sa pole lund järjekindlalt ümber õunapuu kinni tampinud, siis ikkagi tee seda. Igaks juhuks. Hiirekahjustus võib puule saatuslikuks saada. Kui paned mürki, siis pane see lume alla maapinnale, aga viljapuudest kaugemale!

Sööda linde
On teade, et kui oled linde söötma hakanud, siis pead tegema seda kevadeni, sest nad on harjunud Sinu juures toitu saama. Kui jätad linnud toiduta, siis nad võivad hukkuda või söövad ära näiteks õunapuu pungad, mis neile väga maitsevad.

 
 

Igihaljaste puude ja põõsaste sügisene hooldus

Ilma mürgita saab väga edukalt okaspuid ja põõsaid kasvatada. Soovitav on valida sordid, mis meie kliimas ei ole haigustele vastuvõtlikud. Õigeaegne hooldus, lõikus ja tähelepanelikkus on võtmesõnad. Puud tohib katsuda ja paitamist tasub harjutada :)

 

Igihaljas hekk, igihaljad põõsad ja igihaljad puud vajavad kõik pruunistunud okaste ja kuivanud okste välja korjamist. Ja igaks juhuks põletamist.

 

Kõige parem on seda teha siis kui Sul on aega. Ei ole vahet, kas sügisel või kevadel. Mõlemal ajal on taimel võimalik nakatuda seenhaigusesse. Soojal ja niiskel perioodil, so suvel, loomulikult rohkem. Aga see ei saa olla põhjus sügisel töö edasi lükkamiseks. Sügisel ei ole heki sees ka pesitsevaid linde.
Tee parem vähe, aga korralikult. Peaasi, et mugav on ja tüütuks ei muutu, sest see ei ole kerge töö. Lisaks väga tolmune. Respiraatori kasutamine on vägagi soovitav. Loomulikult võib ka teenuse tellida, aga alati on hea teada, mille eest maksad.

 

Veendu, kas tegemist on lihtsalt kuivanud oksaga või on talle nakkunud haigus. Näiteks mustad täpid elupuu oksa alaküljel annavad märku, et tegemist on haigusega ja siis on pritsimine vältimatu. Aga pritsida ei tasu seest pruune okkaid ja oksi täis puud ja põõsast, sest kasu on olematu.

 

Ennetamine
Elupuuhekk hoia seest kuivanud okstevaba. Kui juba on kuivanud, siis roogi välja. Kui ei ole, siis lõika aeg-ajalt värskeid sisemisi oksi välja, et õhk liiguks.

 

Sodi korja heki seest ja mullapinnalt kindlasti ära. Kobesta ettevaatlikult ja lisa kompost- vm head mulda.

 

Pidev julge, aga mõistlik lõikamine hoiab põõsa noorena.
Igal aastal, augustis, tee suurpuhastus. Anna sügisväetist ja paita, siis teenib ta sind kaua. Põuasel suvel ja sügisel kasta kindlasti.

 

Kuusehekk ei noorene kuivanud okste väljalõikamise teel.
Kuusehekk hoitakse korras pügamisega ja teiste taimede temast eemale hoidmisega. Iga taim, olgu see siis kõrge rohi, kasvama jäetud puu vits või suur puu, isegi langenud lehed, lehtpõõsas, teine kuusetaim, mis puutub kuusega kokku põhjustab kuusel nö okka varisemise. Heki kohal kõrguv puu, mille oksad puutuvad hekki ei lase kuusehekil kõrgusesse kasvada. Puu, mis kasvab heki kõrval ei lase hekil laiusesse kasvada.
Kuusehekki tuleb algusest peale teadlikult kujundada, hilisem tagasilõikus ei anna mingit efekti. Ja on lausa kole. Küllap teate, millest räägin. Heki kõrgus on soovitav ära otsustada ja siis teda ka igal aastal pügada. Kõrgusesse kasvanud kuuseheki tagasi lõikamine on üsna töömahukas, ohtlik, kulukas.

 

Kõik roomavad vormid on kasulik mullapinnast sügisel eraldada. Seda saab teha kuiva multši, kivide panekuga okste alla vms viisil.

 

Eriti vastuvõtlikud seenhaigustele on kadakad. Eriti Hiina kadakas ja minu meelest ei maksa teda üldse aeda tuua, sest isegi korraliku hoolduse puhul kipub ta seenhaigusesse nakatuma. Pideva pritsimisega mürgitame ennast ja loodust (kasulikke putukaid).

 

Okaspuid hooldades on soovitav kindlasti kummist peopesaga kindad kätte panna ja pikkade varukatega üleriie, sest igihaljas taim tekitab tavaliselt käevartel lööbe või kriibib niisama koledaks.

 

Sügistööd aias


Sügistööd aias ennetavad kahjureid ja haigusi. Mismoodi, loe siit

 

* Viimane muruniide riisu kokku ja laota kihina komposti.

 

* Lehtede langemise võib ära oodata, aga jupi kaupa riisudes on korraga vähem ja meeldivam ära vedada. Kuivi on soovitav kotti koguda lumeta talve korral katteks taimedele või kihina komposti köögijäätmete peale. Viimaseid lehti tavaliselt kuivalt kätte saada ei õnnestu.

 

* Komposteeri kihina muruniite peale puutuhk ja peenikesed oksaraod, järgmine kiht lehed ja jälle oksaraod.
Talvel pane kiht köögijäätmeid ja selle peale kogutud kuivad lehed. Oksi saab loodusest talvel ka, aga muud materjali kui toidujäätmed, oksad, tuhk kergesti ei leia. Võid osta ka turvast või hankida saepuru. (Saepuru teeb komposti lämmastikuvaeseks. Kevadel lisad kevadväetise graanuleid või kastad lämmastikurikka leotisega) Materjal hoia kuiv, siis see ei külmu läbi.
Komposteerimisse suhtu loominguliselt, pane igat asja kihina ja taga köögijäätmetega õhulisus, aga mitte nii, et tuul läbi puhub. Loe lisa siit

 

* Kõik igihaljad puud ja põõsad tee seest puhtaks. Kuivanud oksad lõika välja. Paita lehed jm sodi maha.

 

* PS! Väetada on nüüd hilja mistahes väetisega.

 

* Istutusalad puhasta umbrohust. Kobesta ja multši.
Kui kasutad istutuskühvlit või labidat umbrohu eemaldamiseks teed oma järgmise aasta rohimise hulka lihtsamaks, sest saad umbrohutaimed juurega kätte.
Aga… Need samad taimed on juba jõudnud seemneid külvata. Ses mõttes oled paar kuud hiljaks jäänud. Samas ei tohi aiatöödega ennast hulluks ajada, tehakse ikka siis kui võimalik, onju. Aga tea, et kevadel tärkab sellest seemneparvest umbrohi, mille äravõtmine planeeri juba kalendrisse. Ilmselt mai kuus tuleb Sul istutusalad üle kobestada. Kasuta väikest istutuskühvlit umbrohu eemaldamiseks!!! Muidu võib juur mulda jääda ja töö on täiesti kasutu.

 

Järgmine aasta jälgi peenart ja võta umbrohi ära hiljemalt õitsedes. Või veel parem tee jalutuskäike aias alati kühvel või käpp kaasas. Sõbrannad kindlasti imestavad, et rohid siis kui nemad külas on, aga nii ongi õige, sest aednik ei jaluta aias kunagi niisama! Nii on kõige lihtsam ja hoiab aega tohutult kokku. Aga vaata, et sellised jalutuskäigud ei muutuks rohimiseks vaid siis toimugu ikka üksikute umbrohtude eemaldamine. See võib olla eesmärk omaette :)

 

* Multšiga ole ettevaatlik kui vihmasajud jätkuvad ja päikest ei näidata, on soe, ilm sarnaneb eelmisele aastale. Selline olukord paneb multši aluse hallitama. Eriti ohtlik on see kohtades, kus on kasutatud peenrakangast.
Kuiva multšiga multšida võib ja ongi hea siis kui maa on juba külmunud. Topelt hea kui lund ei tule ega tule, sest märg multš ei ole sama efektiivne.

 

* Roosid las õitsevad. Nende katmiseni on aega küll ja veel. Roosidele meeldib sügisel 8-10 kraadine külm. Alles siis kui maa on külmunud kata roosid. Enne varu kuiva mulda, parem on liiv, et nn mullata. Eelmine aasta oli näiteks pikalt soe ja niiske ning see varajane muldamine ei olnud neile kõige parem.

 

Roosid soovitatakse mullata kui öökülmad pidevalt kimbutavad, sest suur temperatuurimuutus öise ja päevase vahel tekitab vartes lõhesid.
Lühiajaline külm roosile meeldib. Niiskus on aga hukutav ja seetõttu on väga varajane katmine ohtlik.
Kõige kindlam on roosi katta kuuseokstega, mis on otsapidi maasse torgatud nii, et oksad roosile koos lumega koormaks ei vaju. Sügavale maasse tuleb torgata aga enne maapinna läbikülmumist. Võiks panna alumise kihi suuri oksi, mis suures osas on maasse vajutatud ja hiljem kui saabuvad püsivad külmad on katet tihendatud väiksematega, mis toetuvad suurematele kuuseokstele.
Mina lõikan roosid tagasi kevadel, sest siis on näha kahjustuse tegelik suurus. Külmaõrnu on aga mugavam katta kui tagasi on lõigatud sügisel.
Roniroosid painuta maha, pane alla sõrestik ja kata kuuseokstega. Väga külmakindlad sorte tuleb katta soojemalt, aga jälgi, et nad ummuksisse ei jää ja ehita peale kate, mis vihmavee ära juhib.

 

* Ronitaimed ilutsegu, mõned on veel õitsemise hoos. Ronitaime ei pea maani maha lõikama kui ta oma olekuga ja ära õitsenud õisikutega (elulõng, Browni kuslapuu) kaunistab vaadet. Lõika maha siis kui häirib või alles varakevadel.

 

* Ka kõrrelisele meeldib ilutseda talvises aias ja vajab maha lõikamist alles varakevadel.

 

* Viljapuud on loodetavasti korda lõigatud :)
Rannikul on aega lõigata oktoobri lõpuni. Sisemaal suuri lõikusi ei teeks enam. Peenikesi vesikasve võib lõigata.
Mina viljapuude lõikamise lõpetaks selleks aastaks kuna aasta on olnud küllaltki karm ja veider. Paljudes kohtades ei ole õunapuud veel kolletama hakanud ja lehti maha visanud, mis tähendab, et nende jaoks võib talv ootamatult saabuda.

 

* Niiske ilmaga tuleb sammal kergesti puult maha.
Pane kätte paksud kummipeopesaga kindad ja hakka paitama. Abimeheks võib olla kõik, mis on puidust. Metallesemega võid vigastada koort. Terashari on selleks tegevuseks keelatud.

 

* Mädanenud vilju ära komposti vii vaid kaeva maha. Kui neid sul on, siis vaata, kas puu vajaks lõikust. Lõikamata puu pritsimisega ei ole mõtet vaeva näha! Preparaat peab katma puu iga millimeetri, lehe pealmise ja alumise poole. Isegi sügisel, kus lehti pole, ei ole kõrge puu ja tiheda võra korral see võimalik.

 

Puuviljamädaniku ja kärntõve vastu pritsi Topas-i või Score-ga. Maalehelt hea video

 

* Vaata Maalehe videost vaarikapeenra hooldust
ja maasikapeenra hooldust
Mina muidugi mürgist hoiduks. Sügisel eemaldan lehed, mis profülaktilisel eesmärgil põletan ja kobestan peenra.

 

* Elulõnga ettevalmistamine talveks vaata videot