Hiired aias

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa, nüüd lume alune liiklus läheb tihedaks ka..

Hiired liiguvad toiduotsinguil palju, kulutavad energiat ja seetõttu on neil tohutu söögiisu. Nad söövad ära kõik, mis neile tee peal ette jääb. Nii võivad nad märkamatult puu koore koos kambiumiga ümberringi ära närida. Ja kui ette jäävadki vaid noored viljapuud, siis avastamegi kevadel lume sulades kohutava laastamistöö.

Praegu on paras aeg tüve ümbert lumi kinni trampida. Tallates ole ettevaatlik, et ei vigastaks puu tüve. Puu tüve juures talla ettevaatlikult või tööta hoopis kätega. Mida laiema ribana lumi kinni trampida, seda efektiivsem.

Kui teed tallamistööd lumesadude alguses mõned korrad korralikult, tallad kinni üsna paksu kihi, siis on ülejäänud talv muretu. Kui lumi sulab päris ära ja sajab taas, tuleb tegevust loomulikult korrata.

 

Kahjuks on maa sula ja seetõttu on hiirtel võimalus ka trambitud lumekihi alt viljapuid nosima pääseda. Et seda ei juhtuks, pane aeda mürki, aga puudest eemale. Kui hiirel on piisavalt süüa, siis ta puude ligi ei lähe ja tuppa ka ei kipu. Mürk on hiirele hõrgutis ja seetõttu saab nad sellega hõlpsasti mujale meelitada.

Paar huvitavat nippi:
Hiired ei talu rassi, naistenõgese, piparmündi ja leedripuu lõhna. Soovitatakse puistata kuivatatud ning peenestatud taimepuru hiirtega asustatud kohtadesse – sahvrisse, keldrisse ja mujale. Abi on ka ülesriputatud kimbukestest. Peletav efekt olevat suurem, kui valada värsked või kuivatatud kimbud üle keeva veega ja nõrutada enne ülesriputamist. Kimpe tuleks igal nädalal uuendada.

Hiired ei taluvat ka uriini lõhna. Mõnest aiapiirkonnast saab nad eemale hoida kui piirata see territoorium kas inimese, isase kassi või koera uriiniga.

Mina ei ole viitsinud selliste asjadega jamada. Püüan sügisel õigel ajal jaole saada ja ümber maja pesakesed vanadest drenaazitorudest meisterdada ning Brody kuubikud neisse pista. Noori viljapuid kaitsen lume kinni trampimisega ja mürgi panekuga püüan hiired mujale meelitada.

Kitsedel ja jänestel on siiamaani metsas piisavalt süüa olnud, aga niipea kui metsas toitu napib, on nad aias süüa otsimas. Sina ole aga kaval, lõika vanematelt õunapuudelt vesikasve (mõned pikad võiks ju talveks selleks otstarbeks alles jätta) või mõni nagunii välja lõikamist vajav haru neile nosimiseks. Lõika aga ettevaatlikult. Pakasega lõigata ei soovita, kuni 5 plusskraadiga võib.

Suvel tee kasevihtasid ja kui on võimalik kogu õunu metsloomade jaoks. Usu mind, nad ei käi Sind kiusamas, nad tulevad, sest neil on kõht tühi. Kui oled neile krundi nurka söögilaua katnud, ei vaja nad Su puid.

Igasugune kahjustus nõrgestab puud ja annab rohelise tee haigustele. Hiirte poolt näritud ja metsloomade kahjustusega puudel on koorepõletik kerge tulema ja seejärel nakatuvad puud kergesti tüvevähki.

 

Kas te oma puid muidu ka vaatamas käite?

Päästsin oma noored viljapuud talve hakul sidemetest lahti. Päris ära aga ei võtnud. Arvasin, et vihm ja külm vaheldumisi teeb koorele liiga. Ka tormiga otsustasin nad lahti jätta, käisin aga kontrollimas. Tundub, et otsus oli õige.

Nendel puudel, mis on aastaringi seotud, on koorel erinevust ja muljumist alati näha. Alates kevadest kuni suve lõpuni tuleb seotuid puid kindlasti jälgida ja vajadusel sidemeid järele anda, et vältida sissekasvamist!

 
 
 

Kahjurite tõrjumisel kasuta kõrvenõgest

Taimi tuleb kuivatada kiiresti, kuivas ja õhurikkas ning päikese eest kaitstud kohas, näiteks pööningul. Päikese käes närbudes lahkuvad kõik head toimeained taimest.

 

Kõrvenõgese kasvatamine aias tasub end kuhjaga ära kuna kõlbab nii kahjurite ärahoidmiseks ja tõrjeks kui ka taimede väetamiseks kevadel. Ja missugune vitamiinipomm ta salatina on, rääkimata maitsvast supist.

Kuivama pandud vihad täidavad maal sauna terassil kujunduselemendi rolli. Ning võib arvata, et linnaaeda külla minnes on nõgesekimp positiivne üllatus. PS! Kasutusjuhend on soovitav kaasa panna.

 
 
 

Kõrvenõgese maapealset osa saab toiduks kasutada terve perioodi jooksul kui teda aeg-ajalt maani maha lõigata. Kaja Kurg kirjutab Maakodus kõrvenõgese kasust aias ja köögis.

Mina soovitan kõrvenõgeseid suvel kuivatada, et kevadel neid võtta oleks, siis ei pea keemiliste preparaatide järele haarama. Ka meie aiakahjurid ei muutu nii kiiresti resistentseks kui esialgu tõrjume neid erinevate looduslike vahenditega. Loe lisa – Viljapuude ja marjakultuuride kahjurid, ennetamine ja looduslik tõrje.

Saadaval on ka looduslikke preparaate nn. NeemAzal, aga see ei ole meile päris ohutu, sest on ikkagi mürk. Ja kuna pihustatud vahend hõljub tuulevaikse ilmaga õhus, siis tuleb enda kaitseks kasutada kindlasti prille ja respiraatorit.

 

Sortide määramine

Õunasortide määramisega on sama teema, mis õllesortide kindlaks tegemisegagi. Õlle pimetestis sorte ära ei arva, aga kui on teada, mille vahel valida, siis saab aru küll. Täna koolitusel selgus õunapuuga sama lugu, kui sordinimesid ei tea, siis on praktiliselt võimatu täppi panna. Ainuke sort, mis kardinaalselt erineb on Cortland.

Räpina Aianduskoolis algas üks ütlemata hea koolitus antropohooridele.

Õpitakse tundma sorte viljade, võrsete ja raagus okste järgi. Kursus on kuuepäevane, mis hõlmab tervet vegetatsiooniperioodi. Käsitletakse ka istikute kasvatamise ja müügiga seotud teemasid: pookealused, sordikaitse, sortide vastupidavus kahjustajatele, istikute kvaliteedinõuded, istikupass.

 

Liike on hulka lihtsam määrata.

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Õunapuid ostes pane tähele:
Külmakindla juurestikuga alus- B (aretus Venemaa) ja E (aretus Eesti-Polli)
Külmaõrna juurestikuga alus- M (aretus Inglismaa) ja P (Poola)

 

Võitlus metsloomadega

Õiges suuruses traatvõrk kaitseb metsloomade eest. Foto: Anne Vasar

Metsloomadega, aga ka hiirtega võitlus on tüütu ja igavene. Parem on leppida ja puid arukalt kaitsta.

Kõige paremini aitab tara. Aga ainult siis, kui aia tagant lumi regulaarselt ära ajada, siis ei saa loomad üle aia hüpata.

Õiges suuruses traatvõrguga ümbritsemine aitab ka. Nii madal oks nagu on näha pildil, on mõistlik tagasi lõigata. Kõrgemal asuvad oksad, kui nad on peenikesed ja veel painduvad, siduda ettevaatlikult koomale enne võrgu paigaldamist.

Kevadel tuleb võrgud kindlasti eemaldada ja puud lahti siduda.

Müügil on erinevaid preparaate: Certosan, Hagopur ja Plantskydd ning verejahu. Kodustest vahenditest sobib toore liha loputus- või sulavesi, millega tuleb kuus paar korda (eriti peale vihma) puid üle võõpamas käia. Kahjuks ei tehta Eestis hetkel enam näriliste peletusvärvi, mis ühtlasi ka valgendas tüvesid ja kaitses kevadise päikese eest.

Hiired on kõige hullemad kahju tekitajad!! Leides õunapuu ei jäta nad seda enne kui magusam osa on näritud. See aga tähendab, et puule kõige olulisem osa koor ja kambrium on läbi näritud. Ja kui seda on tehtud ümberringi, siis puu on määratud hukule. Kui kambriumi kiht (heleroheline) on alles, siis tasub sinna valekoor puupalsamiga peale tekitada. Puupalsam on rohekas kleepuv aine, mida müüakse pudelis ja tuubis, oleneb tootjast. Puuvaha ei ole selleks otstarbeks sobiv.

Hiirte vastu aitab puude ümbruses oleva lume regulaarne kinni trampimine. Paksu lund ei õnnestu maani tihedaks trampida. Võib proovida Brody siniseid kuubikuid. Kuubikud tuleb asetada maapinnale puu vahetusse lähedusse, aga mitte päris tüve kõrvale.

Väidetavalt võivad ka linnud õunapuult toitu otsima tulla. Kui vanu õunu puu otsas mädanemas ei ole, hakkavad nad pungi nokkima. Selle vältimiseks võiks panna aeda linnusöögimaja ja seda pidevalt toiduga täita, sest kesse viitsib puid pritsima ja võrgutama hakata. Aga mädanevaid õunu ei tohi lindude jaoks puule jätta kuna kannavad haiguse nimega puuviljamädanik ületalve. Iseasi on korjamata jäänud korralikud õunad, aga õunad tõmbavad ligi ka kitsi, et sa teaks.

Viljapuude lõikamise aeg on selleks aastaks läbi

Paljud on küsinud ja imestan, et isegi mõned aednikud pakuvad veel lõikamise teenust.

 

Enam ei maksa lõigata, sest puu tahab talveks valmistuda. Lehed tulid mu meelest ka liiga hilja maha. Osadel on veel pealgi. Mina ei lõika, sest karm talv ja ülikuum suvi on seljataga ning puud veidi stressis niigi. Haav ei kasva ka enam kinni.

 

Kas sügisene lõikus tekitab vähem vesikasve?
Oleneb millal sügisene lõikus tehti. Kui augustis, siis jah. Kui oktoobris või novembris, siis ei.
Minul on kogemus, et (hilis)sügisese lõikuse korral tuleb vesikasve täpselt samamoodi nagu kevadel. Miks? Ma seletaks seda nii, et praegu läheb puu puhkama, kevadel ärkab samast olekust ja virutab mõnuga kasve, et oleks kohti, kuhu lehti teha. Vesikasvude hulk oleneb ka lõikehaavade suurusest ja kogusest. Ka kahaneval kuul lõikamine ei vähenda kasvude teket. See võib kokkusattumise korral töötada vaid suvise lõikamise korral.

 

Vesikasve tuleb kõige vähem suvise lõikuse korral. Siis on puu oma jõu õitesse, viljadesse ja lehtedesse ära kulutanud. Kuni kevadeni on pikk aeg ja ta harjub oma olekuga ära. Hoolduslõikamist peaks sel põhjusel tegemagi ainult suvel, sest vesikasvudeta lõikus kurnab vähem puud ja ka haavad paranevad kasvuajal paremini.

 

Aga kui suvi on soe ja niiske (nagu ka sel aastal, keskmine õhuniiskus oli 70%), siis tuleb neid ka suvel :) sest kasvutingimused on ülisoodsad. Ja siis tuleb kasvud uuesti ära noppida. Mina noppisin kasve ühel oma kevadel noorendatud puul sel aastal 3 korda. Iga kord tuli õnneks vähem.

 

Millal lõigata õunapuid?