Virkus Postil

Käisin 15.02. Linnade ja valdade päevadel. Kuulasin energeetika osa ettekandeid ja sain teada palju huvitavat.Järjest esinesid Heiki Hepner bio(puidu)energia teemal, Andri Jagomägi, kes rääkis PV-paneelidest, Mikk Maivel päikesekollekteoritest sooja vee tootmiseks, Criss Uudam tuulikutest ja Henno Uussaar ning Lembit Ida Movekist maasoojuspumpade teemal.
Loe veel »

Viimastel päevadel on ilmunud ajakirjanduses paar artiklit sellest justkui oleks Eesti valmis üürikorterite turu arenemiseks ja üürimajade ehitamiseks. Mõnes osas ei saa kuidagi vastu vaielda – üürikorterite sektor on meiel elamumajanduses lausa olematu. Sellist “kahe korteri lõksust” üürimisega välja pääseda püüdmist ei saa kuidagi omaette sektoriks nimetada. Täiesti loomulik oleks, et üürikorterite osa oleks kogu elamufondist mõnikümmend protsenti. Aga kas on juba käes eraldi üürimajade ehitamiseks? Loe veel »

Huvitav, see projektipõhine elu. Juba mitmenda projekti otsa satun, milles osaleb TTÜ professor, mis on tehtud Soomes, mis käsitleb Eesti asju ja mis on kohe peale ilmumist (Soomes) ära unustatud, sest projekt otsas – rahad läbi – tegevus seis!

Asjast! Tegemist on täiesti asjaliku uuringuga, mis tõsi küll on tehtud juba 2005. aastal Siiski kehtivad paljud asjad praegugi. Kogu teksti siinkohal refereerima ei hakka. Kel huvi, see saab kogu uuringut lugeda allpool toodud lingilt. Mõned olulisemad punktid siiski:
Loe veel »

Iga uue asja kasutusele võtmisega läheb aega kuni asi kõigile piisavalt selgeks saab. Seejuures on kaval õppida teiste ja mitte enda vigadest.
Arvestades, et päikeseenergia kasutamine mitmel viisil muutub aina laialdasemaks, siis annan siin ülevaat 2010-2011. aastatel Suurbritannias ja Iirimaal läbi viidud uurimusest päikesekollektorite kasutamisest sooja vee tootmiseks üksikelamutes.
Loe veel »

Lisaks kõiksugustele tarkade ja veel targemate astroloogide ja ilmatundjate ennustustele tahaks omalt poolt lisada veel ühe – sedakorda sellise mis puudutab kestliku elukorralduse trende alanud aastal. Allikaks on Michael Kanellose artikkel greenbiz.com blogis.
Loe veel »

Seda, et hoonetesse, mis on inimestele mõeldud on vaja ette näha muude tehnosüsteemide kõrval ka ventilatsioon, ei ole vaja pikalt tõestada. Loomulikult oli ventilatsioon projekteeritud ka suurpaneelelamutele ja teistele massehituse näidistele. Suuremates osades majadest see kindlasti ka töötas. Ajad on kahjuks muutunud ja koos sellega ka soojusenergia hind. Nii ongi edaspidi ventilatsiooniavasid suletud suurema sisetemperatuuri saamiseks vähema raha eest, ventilatsioonikanalid on mitmesugustel põhjustel ummistunud ja oma märgatava osa õhuvahetuse vähenemisele on andnud ka lagunenud akende vahetamine uute vastu. Loe veel »

Renoveerimine energia säästmiseks ei tasu end ära.
Energiat säästev renoveerimine on väga tasuv.
Kumb väide on õige? Mõlemad!

Tänapäeval ei tasu hakata rääkima sellest, miks on vaja energiat kokku hoida. Palju olulisem on selgeks saada, millised tegevused renoveerimise puhul end ära tasuvad ja millised mitte. Loe veel »

Levinud on arusaam nagu oleks hoone renoveerimine sama kui hoone soojustamine. Sellele on kindlasti kaasa aidanud massiliselt kommunikeeritud sõnum – „Pane oma majale kasukas selga!“ Tegelikkuses on hoone soojustamine küll oluline tegevus komplekssel renoveerimisel, aga mitte ainus ja kindlasti mitte kõige olulisem. Loe veel »

Kui kellelegi tundub, et “lasnamäed” on ainult endise Nõukaliidu mure, siis ta eksib. Peaaegu samasuguseid maju ehitati peaaegu samasuguses mahus mujalgi. Näiteks Rootsis teatakse 1960 kuni 1975 massiliselt ehitatud maju kui “Miljoniprojekti” – nimi tulenes sellest et kavas oli ehitada miljon uut korterit. Ehk siis mastaap palju suurem kui meil iganes olla võis.
Loe veel »

Mulle meeldib kasutada analoogiaid elamu (korteri) ja auto vahel. Tagasihoidlik korter on hinnalt samas suurusjärgus kui esinduslik auto; Mõlemaid saab omada või rentida, mõlemad on eluks mingil määral vaajlikud. Mõlemasse tuleb anda energiat, selleks et neid kasutada saaks ja mõlema puhul võib see sisseantav energia olla üpris mitmel kujul. Kuidas aga arvutada ja võrrelda erinevaid eluasemedi energiatarbe põhjal? Loe veel »