Archive for the ‘Ehitusest’ Category
January 19th, 2012 | 
Author: Huvitav, see projektipõhine elu. Juba mitmenda projekti otsa satun, milles osaleb TTÜ professor, mis on tehtud Soomes, mis käsitleb Eesti asju ja mis on kohe peale ilmumist (Soomes) ära unustatud, sest projekt otsas – rahad läbi – tegevus seis!
Asjast! Tegemist on täiesti asjaliku uuringuga, mis tõsi küll on tehtud juba 2005. aastal Siiski kehtivad paljud asjad praegugi. Kogu teksti siinkohal refereerima ei hakka. Kel huvi, see saab kogu uuringut lugeda allpool toodud lingilt. Mõned olulisemad punktid siiski:
Read the rest of this entry »
Posted in 
Mis on õhk?
Atmosfäär koosneb teatavasti sures osas lämmastikust, millest meil pole sooja ega külm; siis on umbes kuuendik hapnikku, mis on hea sest see laseb meil hingata. Veidike on veel süsihappegaasi ja muid vähemolulisi inertgaase. Ja siis on vesi, õigemini veeaur. Kui teiste gaaside protsentuaalne osakaal on enam-vähem teada ja ei kõigu sõltuvalt tingimustest, siis veeauru sisaldus õhus kõigub suurel määral.
Veel hullem – õhu võime veeauru lahustada muutub sõltuvalt temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda enam veeauru mahub õhus lahustuma. Read the rest of this entry »
Teatavasti on valdav enamus majade hädadest seotud vee ja niiskusega. Ega auk katuses ju muidu midagi teeks aga vesi mis sealt läbi tuleb, teeb palju kurja. Samamoodi on ka liigse veega, mis õhus lahustunud – niiskusega. Suhteliselt sooja talve puhul kui välisõhu niiskus on lähedal 100%-le, on ka siseõhu suhteline niiskus kõrge. Niisuguse olukorra jätkudes pikalt, võib juhtuda et niiskus hakkab kondenseeruma seinakonstruktsiooni sisse. Seina sisse ladestunud niiskus omakorda võib põhjustada kahju seinamaterjalile ja vähendab seina soojapidavust, mis omakorda süvendab kondenseerumise protsessi. Read the rest of this entry »
Kuigi maja ehitamine algab vundamendist ja projekteerimine katusest, peaks üpris algusest peale teada olema mismoodi mingit hoonet on võimalik vundeerida.
Elamuehituses kasutatavad vundamendid võib jagada kolme tüüpi:
kelder e. täisvundament;
madal vundament;
põrandaalusega vundament. Read the rest of this entry »
MADAL KÜLMUMISKINDEL VUNDAMENT
Madal külmakindel vundament on soodsaim lahendus sellisel juhul kui pinnas on vähemasti keskmise kandevõimega ja kui mingil muul põhjusel ei ole vaja ehitada täismõõtudes keldrit.
Levinuim Põhjmaades
Madal vundament on levinuim eramajade vundeerimisviis Põhjmaades – selliselt on rajatud kaugelt üle miljoni maja viimase viiekümne aasta jooksul. Read the rest of this entry »
MIDA ARVESTADA KELDRI PLANEERIMISEL?
Millest sõltub keldriseina konstruktsioon?
Keldrisein konstruktsioon sõltub mitmest asjaolust – hoone kaalust ja välismõjudest lähtuvast koormusest, hoone ja selle ruumide planeeritud otstarbest, pinnase kandevõimest aga ka pinnase omadustest mis iseloomustavad vee imendumist ning põhjavee tasemest.
Viimastest omadustest sõltub eelkõige keldriseina ja vundamendi isoleerimise vajadus ja isolatsiooni tüüp. Read the rest of this entry »
EHITAJAGA SUHTLEMINE ALGAB JA LÕPEB LEPINGUGA
Kui alustamine on enamasti optimistlik ja entusiastlik, siis see lõpetamise osa kipub arusaamatustesse uppuma.
Peamine soovitus lepingule – see peab olema nii detailne kui võimalik. See tähendab muuhulgas, et kui lepingu üheks lisaks on hoone projekt, siis ka see peaks olema võimalikult detailne (vt. projektist ).
Liiga üldise projekti puhul on ehitajal tihtipeale õigustatult võimalik väita et üht või teist nõutavat tööd pole võimalik projektist välja lugeda ega kuulu see ka algselt esitatud hinnakalkulatsiooni.
Tööde piirid
Read the rest of this entry »
MILLIST SEINAKONSTRUKTSIOONI VALIDA?
Ühel korralikul maja seinal on kaks peamist ülesannet – hoida ilm väljas ja soe sees. Seejuures oleks kena kui see sein neid ülesandeid võimalikiult kaua ja kohusetundlikult täidaks ilma omanikupoolse sekkumiseta remondi ja parandamise näol.
Laias laastus on võimalus valida põhiliselt nelja variandi vahel – kerge konstruktsioon ehk nn. küprokmaja; plokkidest ehitatud maja, tellistest nn. kivimaja ja lõpuks maalähedane palksein. Igaühel neist on omad head ja vead, mida järgnevalt püüan selgitada.
Read the rest of this entry »
MAJA EHITAMISE TÄHTSAIM ETAPP ON SOBIVA PROJEKTI TELLIMINE
Nn. kataloogimajade valmisprojektidega on enamasti kõik korras selles mõttes et nad on piisavalt põhjalikult läbi töötatud ja nendes esinevad suuremad vead on parandatud.
Tellimisel tehtud projektidega kipub aga olema üpris palju probleeme. Probleemid saavad alguse loodetavast kokkuhoiust. Nii tellitakse elamu projekt kokkuhoiu kaalutlustel võimalikult väikeses mahus.
Sisuliselt loobutakse tööprojekti koostamisest ja ehitajale pistetakse pihku eelprojekti mahus dokumentatsioon. Read the rest of this entry »