Virkus Postil

Archive for the ‘Energia säästmisest’ Category

Iga uue asja kasutusele võtmisega läheb aega kuni asi kõigile piisavalt selgeks saab. Seejuures on kaval õppida teiste ja mitte enda vigadest.
Arvestades, et päikeseenergia kasutamine mitmel viisil muutub aina laialdasemaks, siis annan siin ülevaat 2010-2011. aastatel Suurbritannias ja Iirimaal läbi viidud uurimusest päikesekollektorite kasutamisest sooja vee tootmiseks üksikelamutes.
Read the rest of this entry »

Seda, et hoonetesse, mis on inimestele mõeldud on vaja ette näha muude tehnosüsteemide kõrval ka ventilatsioon, ei ole vaja pikalt tõestada. Loomulikult oli ventilatsioon projekteeritud ka suurpaneelelamutele ja teistele massehituse näidistele. Suuremates osades majadest see kindlasti ka töötas. Ajad on kahjuks muutunud ja koos sellega ka soojusenergia hind. Nii ongi edaspidi ventilatsiooniavasid suletud suurema sisetemperatuuri saamiseks vähema raha eest, ventilatsioonikanalid on mitmesugustel põhjustel ummistunud ja oma märgatava osa õhuvahetuse vähenemisele on andnud ka lagunenud akende vahetamine uute vastu. Read the rest of this entry »

Renoveerimine energia säästmiseks ei tasu end ära.
Energiat säästev renoveerimine on väga tasuv.
Kumb väide on õige? Mõlemad!

Tänapäeval ei tasu hakata rääkima sellest, miks on vaja energiat kokku hoida. Palju olulisem on selgeks saada, millised tegevused renoveerimise puhul end ära tasuvad ja millised mitte. Read the rest of this entry »

Levinud on arusaam nagu oleks hoone renoveerimine sama kui hoone soojustamine. Sellele on kindlasti kaasa aidanud massiliselt kommunikeeritud sõnum – „Pane oma majale kasukas selga!“ Tegelikkuses on hoone soojustamine küll oluline tegevus komplekssel renoveerimisel, aga mitte ainus ja kindlasti mitte kõige olulisem. Read the rest of this entry »

Kui kellelegi tundub, et “lasnamäed” on ainult endise Nõukaliidu mure, siis ta eksib. Peaaegu samasuguseid maju ehitati peaaegu samasuguses mahus mujalgi. Näiteks Rootsis teatakse 1960 kuni 1975 massiliselt ehitatud maju kui “Miljoniprojekti” – nimi tulenes sellest et kavas oli ehitada miljon uut korterit. Ehk siis mastaap palju suurem kui meil iganes olla võis.
Read the rest of this entry »

Mulle meeldib kasutada analoogiaid elamu (korteri) ja auto vahel. Tagasihoidlik korter on hinnalt samas suurusjärgus kui esinduslik auto; Mõlemaid saab omada või rentida, mõlemad on eluks mingil määral vaajlikud. Mõlemasse tuleb anda energiat, selleks et neid kasutada saaks ja mõlema puhul võib see sisseantav energia olla üpris mitmel kujul. Kuidas aga arvutada ja võrrelda erinevaid eluasemedi energiatarbe põhjal? Read the rest of this entry »

Siinsamas kodulehel avan veidi elamu energiatarbe teemat. See arvutatakse energia kulu, ruutmeetrite ja aasta järgi. Ükski neist kolmest ei ole niisama üheselt võetav. Kuidas arvutada aastat, see selgub Eesti kraadpäevade metoodikast. Energiatarve on suurel osal juhtudel võimalik saada majahaldurilt või arvutada selle järgi, kui palju naftat on aetud katlasse või puid ahju. Ruutmeetritega peaks asi olema kõige lihtsam, aga võta näpust – segadus suurem kui karta võib. Read the rest of this entry »

Selle talve ja ilmselt ka kõikide järgmiste üheks teemaks on kindlasti küttehinnad. Tahes-tahtmata oleme pidanud arvestama hakkama ennenägematult suurte soojahindadega ja ruutmeetri kütmise eest makstav summa on jõudnud meie igapäevaste teadmiste hulka.

Erinevate hoonete energiakulu võrdlemiseks on Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivi põhjal kasutusele võetud ka energiamärgis. See on definitsiooni järgi arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutuderikasutus hoone standardkasutusel . Kõik sõnad selles definitsioonis on olulised ja seletavad kokkuvõtvalt mismoodi energiatõhususarv leitakse ja mismoodi tuleb sellesse suhtuda. Read the rest of this entry »