Millest sõltub keldriseina konstruktsioon?

Keldrisein konstruktsioon sõltub mitmest asjaolust - hoone kaalust ja välismõjudest lähtuvast koormusest, hoone ja selle ruumide planeeritud otstarbest, pinnase kandevõimest aga ka pinnase omadustest mis iseloomustavad vee imendumist ning põhjavee tasemest.

Viimastest omadustest sõltub eelkõige keldriseina ja vundamendi isoleerimise vajadus ja isolatsiooni tüüp.

Kõige soodsam on olukord, kus keldriseina tagune pinnas on vett läbi laskev ehk filtreeriv ja ühtlasi ei ole ette näha põhjavee taseme tõusu kõrgemale vundamendi rajamissügavusest. Sellisel juhul imendub sademe- ja lumesulamisvesi ilma takistusteta pinnasesse ega kogune kohtadesse kus võiks kujuneda seisva vee koormus keldriseinale. Niisuguses olukorras tuleb keldriseina kaitsta niiskuse vastu, millest piisab võõphüdroisolatsioonist. Ka soojaisolatsiooniplaadid ei vaja erilist kaitsekihti. Niisugune soodne olukord esineb siis kui maja ehitatakse kruusa- või liivamäe otsa. Vähemasti Põhja-Eestis on seesugune olukord üliharva ette juhtuv.

Hoopis tavalisemad on vundeerimistingimused, kus algupärane pinnas on vettsiduv - nagu meil täiesti tavalised saviliivad ja moreeni tüüpi pinnased. Traditsiooniliselt kasutatakse sellistel juhtudel tagasitäiteks liiva või kruusa ja oleme olukorras, kus sademe- ja sulavesi filtreerub läbi tagasitäite kuni algupärase pinnaseni, kuhu koguneb ajutiselt “ootama” filtreerumist läbi tihedama pinnase. Majaomanikele avaldub selline olukord tuttava kevadise üleujutusega keldris.

Samasugune perioodiline üelujutus tabab ka selle maja omanikku, mis on ehitatud alale, kus põhjavee tase käib niisketel aastaaegadel üle keldripõranda taseme. Et sellistest oludest ennast mitte üllatada lasta, on kasulik enne ehitamise algust kasta teha korralik geoloogiline uuring ja uurida ka samas piirkonnas eelnevalt tehtud geoloogiliste uuringute aruandeid. Ja kui selliseid aruandei eriti ei ole, siis aitavad ka muud käepärased vahendid - näiteks läheduses elavate inimeste küsitlemine.

Probleemi kõige lihtsam lahendus on drenaaži rajamine ümber vundamendi. Muidugi peab drenaažil olema ka korralik eelvool, kuhu see vesi kõik voolata saaks. Kahjuks on mitmeid juhtumeid, kus drenaaž küll maja ümber ehitatakse aga eelvoolu kohta on ainult arendaja lubadeused. Lisaks drenaažile peab ka keldri hüdroisolatsioon olema nn “surveline”. Teisisõnu tähendab see, et ümber keldri rajatakse veekindel kessoon, kaasa arvatud ka keldripõranda alune. Sobivaid materjale hüdroisolatsiooniks leiate spetsialiseerunud ettevõtetelt - tavaline bituumenvõõp jääb siinkohal väga nõrgaks. Ka keldri konstruktiivne lahendus tervikuna tuleb veekindluse seisukohast korralikult läbi mõelda. Lisaks panna veel tähele et soojaisolatsiooniks kasutataks materjali, mille pikaajaline (10 aastat) veeimavus on garanteeritult madal.

Kokkuvõtteks

Keldri rajamisel tuleb veenduda, et puudub üleujutamise oht. Ohu vältimiseks rajada korralik drenaaž JA surveveele vastu pidav hüdroisolatsioon. Kui need lahenduse ei ole võimalikud või vastuvõetavad, kaaluda muid lahendusi hoone vundeerimiseks.