Kuigi maja ehitamine algab vundamendist ja projekteerimine katusest, peaks üpris algusest peale teada olema mismoodi mingit hoonet on võimalik vundeerida.

Elamuehituses kasutatavad vundamendid võib jagada kolme tüüpi:

kelder e. täisvundament;

madal vundament;

põrandaalusega vundament.

Vundamenditüüpide eripärad:

Täisvundamendi tööpõhimõte seisneb hoone raskuse toetamisel sellisele sügavusele, kus ei ole enam karta külmakerkeid - külmumispiirist allapoole.

Täisvundamendi rajamine on otstarbekas juhul kui keldriruumid leiavad kasutamist abiruumidena, samuti olukorras, kus vundeerimispiirist ülevalpool on väga nõrga või ebaühtlase kandevõimega pinnas, näiteks täitepinnas. Kui keldriruume pole kavas rajada või neid kasutusele võtta, tundub see variant veidi priiskamisena. Samuti tasub keldri rajamise otstarbekuse üle mõelda juhul kui pinnasevee maksimaalne tase on ülalpool keldri põranda pinda. Sel juhul tuleb keldrile rajad nn. survehüdroisolatsioon, mis eeldab asjatundlikku kavandamist, spetsiaalseid materjale ja täpset tehnoloogiast kinnipidamist ning loomulikult ka ohtralt selget raha.

Madal vundament on levinuim vundamenditüüp tänapäeva Põhja-Euroopas. Plaatvundamente on omakorda kahte tüüpi - lint-plaatvundament ja tugevdatud servadega plaatvundament. Kuigi Eestis on eelistatum esimene, pean isiklikult teist varianti otstarbekamaks. See on enamasti ka vähem töömahukam. Plaatvundament sobib vähemalt keskmise kandvusega pinnasele.

Madalat vundamenti ei süvistata külmumispiirist allapoole, vaid jäädakse isegi kuni 40 cm sügavusele. Külmakerked välditakse horisontaalse soojaisolatsiooniga piki perimeetrit. Arvatagi on selle perimeetrilise isolatsiooni tegemine kõige vastutusrikkam osa plaatvundamedi edasist “tervist” silmas pidades.

Põrandaalusega vundamenti tuntakse ka nime all ventileeritav põrandaalune. Tõsi, põrandaaluse võib teha ka mitteventileeritava, aga selle keerulisuse tõttu niiskusrežiimi mõttes ei soovitaks isiklikult niisuguse lahendusega katsetada.

Praktikas kasutatakse ventileeritavat põrandaalust uusehitiste puhul kahel juhul: kui pinnas on nii nõrk, et alus tuleb rajada vaiadele või kui ehitatakse radooniohtlikul alal ja põrandaaluse ventileerimisega eemaldatakse sealt maast välja imbuv radoongaas.