Õunapuid võib juba lõigata

Ilm on juba üsna märtsine ja kui selline ilm püsib, siis võib puid lõikama hakata. Kui hiljem külmakraade tulebki, siis see ei tee midagi. Lõikamise ajal ei tohi miinuses olla.

Tulemas on õunapuude lõikamise koolitused. Rohkem infot õunapuu.eu Koolitused

PS! Kolisin õunapuu.eu lehele

Viljapuu mustvähk

Juhtus selline kummaline lugu.
Suvel kutsuti mind ühte Tallinna aeda viljapuude istutamise nõu andma. Kui olime puudele kohad välja vaadanud, siis vaatasin istikuid ka lähemalt, nii igaks juhuks. Kahel perepuul olid peal vähi eosed ja kallal ka koorepõletik. Kahtlustasin ka viljapuu mustvähki (Botryosphaeria obtusa). Soovitasin puukooli helistada ja nad koju kutsuda puid vaatama, sest puud olid suured ja neid oli palju. Arvasin, et puud tuleb selliste kahjustustega kindlasti välja vahetada. Arvasin kohe, et asja ajamise teeb keeruliseks asjaolu, et suur puukool oli väiksema puukooli kasvatatud taimed müüki võtnud ja võib tekkida vaidlus, millal puud nakatusid/haigestusid.

Mõned kuud hiljem, sügisel, helistas mulle vanem mees ja riidles, et miks ma inimesi hirmutan. Aednikuna oleks ma pidanud puud terveks ravima- koorekahjustused välja lõikama ja pookevahaga katma. Ja et musta vähki Eestis ei esine. Tõi allikana välja nõuka aegse raamatu 1970 aastatest. Kahjuks pealkiri ja autor meelde ei jäänud.

Huvitav, mõtlesin, sest mina näen viljapuu-mustvähi esinemist Eestis alates 2008-st aastast, kui õunapuudega tegelen.

Jäin endale kindlaks, kuigi mees telefonis teatas, et tema tegeleb juba 30 a puukoolimajandusega. Lõppeks arvasin, et pole oluline, mis haigus puul on vaid see, et selline istik on müügil ja veel täishinnaga. Ma leian, et minu asi ei ole haigusest tabandunud puud ravima hakata, kui on näha, et kahjustus on väga suur ja puu on alles ostetud ning istutamata. Võrdlen puid inimestega, aga antud juhul on tegu kaubaga ja see kaup ei ole kvaliteetne. Hallitanud saia ei müüda ju, kuigi hallituse saab välja lõigata. Ja haava katmiseks on tänapäeval pookevaha asemel hoopis efektiivsem vahend- puupalsam, tumeroheline möks (Compo, Arbokol Magic). Haava sobib väga hästi katta ka õlivärviga. Mind ennast huvitab, miks õlivärv kunagi maha tehti. Ma arvan, miks, aga kes teab, palun kirjutagu.

Küsimusele, kas külmakahjustusega või koorepõletikuga puude müümine on aus, kui seda kliendile ei öelda, pole vastust saanud.

Räpinas, paar nädalat tagasi kohtasin Tairi Albertit (Räpina Aianduskooli õpetaja), kes kinnitas viljapuu-mustvähi esinemist Eestis.

Puukoolist puid ostes peab teadma, millised võimalikud kahjustused välja näevad, sest puukoole ei huvita praegu taimede kvaliteet kuna ostja ostab hea meelega. Ostes vaata puu tüve- koore värv peab olema ühtlane, koor peab olema terve, pisemategi lõhedeta, musta “tahmata”. Perepuud on sagedamini kahjustatud.

Lusitaania teetigu

Lusitaania teetigu. Foto: Keskkonnateabe keskus

Puukoolides aastaid maha vaikitud lusitaania teetigu jõudis täna (24.10.13) tänu ühele Pärnu aiale ETV-sse, Ringvaate saatesse, kus võis näha tavapärast kemplemist ministeeriumite vahel. Jah, õige, et aiaomanik peab oma aias ise korda looma ja soovitavalt hävitama võõrliigid. Aga paraku seadus ei kohusta aiaomanikku ja kõikidel aedadel ei olegi head peremeest ning nendes aedades ei hävita teetigusid keegi. Probleem on tõsine, sest teetigu sööb tohutult ja paljuneb kiiresti. Ta hävitab oma teel nii muru kui köögivilja, ka põllukultuurid. Tema pääsemine aedadest loodusesse tähendab katastroofi.

Eestis registreeriti lusitaania teetigu ametlikult 2008 aastal, kui nad ühest Tallinna puukoolist leiti. Täna on tigusid nähtud ja hävitatakse väga paljudes koduaedades.

Mida teha?
Istikuid ostes vaata alati potti ja poti alla. Korja ära kõik valkjad munad ja hävita või lase hävitada puukoolil kuuma veega. Ja seda paludes ei maksa häbeneda! Mune võib leida ka kompstmulla kottidest. Koduaias avastades korja järjekindlalt nii mune kui tigusid ja vala üle kuuma veega. Nad munevad vihmausside käikudesse, kompostihunnikusse, kõdukihi alla. Tavapärased tigude mürkpreparaadid neile ei mõju.

Lusitaania teeteod on kahesoolised ja paarituvad vastastikku ning mõlemad munevad suvel kuni 400 muna. Nad on aktiivsed hämaras ja öösiti.

Retsepte

Augusti lõpul tabas mind taas hoidistamise kihk. Süüdi on selles Mare retseptiraamat. Improviseerisin ja keetsin kokku järgmised segud:

Tomat, kurk, porgand, sibul, maitse järgi soola, suhkurt, veidi äädikat. Porgandi viilutasin ja viskasin õliga potti. Sibula praadisin pannil klaasjaks ja lisasin ülejäänud kraamiga potti. Kõige lõpus läks törts äädikat.

Traditsiooniline letsho- tomat, sibul, paprika, suhkur, pipar, õli. Sibula ja paprika küpsetasin pannil rohkes õlis, tomati panin potti koos praetud paprika ja sibulaga, lisasin maitseained. Lasin keema ja panin kuumalt purkidesse.

Teine letsho sai õunaga- tomat, õun, sibul, sool, suhkur, pipar, nelk. Sibula praadisin klaasjaks, lisasin hakitud õunad ja veidi aja pärast tomati ning maitseained.

Peet sai kaaslaseks porgandi, suvikõrvitsa, sibula. Kõige pealt hautasin hakitud peedi, lisasin pannil klaasjaks kuumutatud sibulad ja suvikõrvitsa. Maitsestasin soola, suhkru ja törtsu äädikaga.

Õuna-tšillimoos ootab tegemist.
Õuna tšillimoos sai hea. Proovige järele!

 

2012 sügise õunamoosile lisasin sidruni mahla ja riivisin natsa koort ning pihlakad pistsin ka sisse. Päris huvitav tuli.
Teine ports sai jälle koos arooniamahlaga tehtud. Sinna lisasin ka ühe sidruni mahla. Väga mõnus mekk sai.

Sherry! Vat see on üks hea kraam. Kõigepealt läks sibulasupi sisse ja nüüd rabarberimoosi sisse. Ja niisama napsutamiseks kõlbab kah. Sherry (eesti keeli šerri) on traditsiooniline kangestatud vein, mis on saanud oma nime Jerez de la Frontera linna järgi. Sherryt juuakse aperitiivina, desserdi kõrvale ja kasutatakse toidu valmistamisel.

Rabarberi-apelsinimoos
Koorisin 3 apelsini ja pigistasin mahla potti, lisasin suhkru, tükeldatud rabarberi ja peenikesteks ribadeks lõigatud apelsini koore. Lisasin fariinisuhkru.

Rabarberi-ingverimoos
Potti läks pool klaasi Sherryt ja kilo suhkrut. Lisasin tükeldatud rabarberi ja väikese tüki riivitud ingveri.

Rabarberi-porgandi-aprikoosimoos
Taas sulatasin suhkru vähese Sherryga. Tükeldasin rabarberi, kuivatatud aprikoosi ja riivisin porgandi. Tõstsin potti ja keetsin tasasel tulel valmimiseni.

 
 
 


2010 aasta segud:

 

Sibul, kurk, porgand, väike törts äädikat, suhkur, sool.
Sibul, roheline tomat, porgand, sidrunipipar, sool.
Sibul, küüslauk, tomat, porgand, jalapeno pipra viil, sool.

 

Kogused tunde ja maitse järgi ning mis tegemise hetkel olemas oli.

 
 

Mustikamoosile viskasin virsikukuubikud sisse. Päris nämma sai, ainult et suhkrut panin liiga mõnuga.

 

Proovige teha porgandi- astelpaju moosi. Või astelpaju- suvikõrvitsa moosi.

 

Tänavusele astelpaju- õunamoosile lisasin õunmünti ja sidrunmelissi. Kergelt mündine maitse jäi.

 
 

Jäätise kokteile:

 

Astelpaju, banaan või virsik või nektariin või ploom või pirn või kõik või mitte ühtegi neist, vanilje jäätis, joogijogurt või jogurtita.
Astelpaju, vanilje jäätis, õunamoos, piim.
Porgandimahl (purgi või värske), astelpaju, vanilje jäätis.

 
 

2009 sügis

Korjasin astelpaju okstega, jupitasin, võtsin lehed maha ja ladusin külmiku sahtlisse ning panin sügavkülma.
Külmunud marju on kordi kergem oksa küljest lahti saada. Ja hapu `Antonovka` on minu meelest päris hea moosiõun.

 

Astelpaju- õunamoos

 

Kuumutasin astelpaju marju mahlaaurutuspotis, tampisin pudrunuiaga läbi ja sain mehuga mahla.
Võtsin 5 L poti, panin sinna 1 L astelpaju mahla ja 1 kg suhkrut
Kuumutasin suhkru sulamiseni ja lisasin puhastatud õunad.
Keetsin moosiks ja panin purkidesse. Jahtunult sain imelise džemmi.
Proovige!

 
 

Astelpaju-aroonia-õunamoos

 

Arooniaga saab värvi lisada ja teise meki.
5 L poti kohta:
1 L astelpaju mahla
1 kg suhkrut
0,5 L arooniamarju
puhastatud õunad

 

Sulatasin suhkru astelpajumahlas, lisasin arooniad. Kuumutasin, korjasin vahukulbiga arooniad välja ja lisasin õunad. Keetsin, korjasin vahu ja purki.

 
 

Astelpaju-ebaküdooniamoos

 

Puhastasin ebaküdooniad seemnetest ja keetsin astelpajusiirupis moosiks.
Ka see sai nagu džemm ja väga huvitava maitsega.

 
 

Kiiresti valmiv astelpaju- ja ebaküdooniamoos

 

1 L astelpaju mahla
1, 5 kg suhkrut
pestud ja terved ebaküdooniad

 

Sulatan suhkru mahlas, lisan pestud terved ebaküdooniad, keedan kuni ebaküdoonia läheb pehmeks ja see juhtub üsna ruttu. Panen purkidesse. Saan mõnusa seemnemaitselise džemmi, millel on nosimisõunad sees.
Talvel moosi süües tõmban ebaküdoonia suust läbi ja viskan südamiku minema. Parema meelega söön aga joodisisalduse pärast ära. Mulle ebaküdoonia seemnete maitse meeldib.

 
 

Ploomi- ja ebaküdooniamoos

 

Kuumutasin ploomid mahlaaurutuspotis, tampisin pudrunuiaga ja sain kividest kergesti lahti ning mehuga mahla.
Lisasin suhkru ja puhastatud ebaküdooniad.

 

Kogused vastavalt soovile.
Ise teen kogu aeg umbes, koguse, tujude ja maitse järgi.

 
 

Ebaküdoonia vitamiinipomm

 

Ajan terved ebaküdooniad läbi hakklihamasina, segan suhkruga läbi ja panen purkidesse ning vastavalt soovile, külma või sügavkülma.
Talvel on mõnus maiustada või jooki teha, sobib ka värskekapsasalati või hapukapsa sisse. Seemned on head joodisisalduse poolest.

 
 
 
 
 

Õunapuude lõikamise koolitus

Räägivad, et minu koolitustel saab nii julguse kui ka oskuse puid lõigata.
Vaata tagasisidet siit.

2013 kevad

Tartu 16.03
Jõhvi 17.03
Tallinn 23.03 ja 30.03
Rannamõisas 13.04

Kui mujal koolitust soovid, siis võta minuga palun ühendust.

Koolitus on praktiline. Selgeks saab õuna, pirni, ploomi, kirsi, astelpaju ja marjapõõsaste noorendamise, kujundamise ja iga-aastase hooldamise.

Saab teada, mida teha vähikahjustusega, kuidas haigusi ja kahjureid ennetada ja tõrjuda, kuidas ja millal väetada. Milline on mõistlik tööriistade valik ja palju muud. Kõik küsimused saavad vastused.

Koolituse läbinu on võimeline oma õunapuud ise korda lõikama või töid juhendama.

Koolitus algab kell 10.00 ja kestab 3-4 tundi. Koolituse toimumise koha teatan registreerunutele. Kui oksakäärid ja -saed on olemas, siis võta kaasa. Kui ei ole, siis ära uisapäisa enne koolitust osta. Osavõtutasu 30 €.

Registreeru piret@virkus.com Tel 5049835.

Maalilised puud peale lõikust on minu visiitkaart. Vaata albumit siit

Viljapuude lõikamise kohta saad rohkem lugeda siit
Koolituse või lõikuse tellimiseks kirjuta piret@virkus.com või helista 5049835.

 
 

Taimede lumest välja kaevamine ja päikese eest katmine

Kui taime on vaja kaitsta, siis viskab aednik särgi seljast

Kui taime on vaja kaitsta, siis viskab aednik särgi seljast

Päike on erakordselt ere! Kes veel oma okkalisi sõpru kaitsnud ei ole, võiks seda kohe teha.

Kata nii, et õhk jääks liikuma, ära seo umbselt. Mina eelistan heledaid kangaid.

Vajuv lumi on kaasa kiskunud kõik ilusad õunapuu oksad ja ühtlasi lõhkunud tüve koore.

Puudelt ja põõsastelt tuleb raske lumi maha raputada. Kui seda ei tehtud, siis tuleb nad välja kaevata.

Taimele tuleb läheneda personaalselt.
Kui sa tunned, et taim on raske koorma all, siis tuleb tegutseda.

Taimega arvestades, teda tunnetades ja ettevaatlikult tegutsedes ei murra sa kaevates ühtegi oksa ära.

Helistan tavaliselt klientidele ja uurin, kas jagatud nõuandeid on ka järgitud. Tihti on need aga ununenud. Puud on viltu ja raske lumekoorem on oksi katki vajutanud.

Kes taimedega ei tegele, ei saa asja tõsidusest aru. Taime lume alt välja kaevamine on ka päris raske füüsiline töö ja kes seda siis ikka niiväga teha viitsib.

Märtsi lõpus aastal 2011 olid paljudes kohtades suured kahjustused aset leidnud. Hoiatavad pildidki pärinevad sellest aastast.

Käesoleval aastal on üsna sarnane olukord. Lumele on tekkinud mitu külmunud koorikut. Kevade edenedes paks lumekiht muudkui vajub ja kisub kaasa jäätunud kihis kinni olevaid puude ja põõsaste oksi.

Mina küll ei oleks tahtnud selle lumevalli all olla.

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

`Luua Pärli`olid poolenisti paar kuud tagasi välja kaevatud ja see päästis nad suurematest kahjudest. Möllasin tükk aega, et nad päris kätte saada, sest raske vajuv lumi oleks neile halba teinud.

Pildil esimese `Luua Pärli` varjasin päikese eest lumetükkidest valliga. Paremal on näha abivahendid: kirves ja labidas. Kahvel oli ka kaasas, aga seda seekord vaja ei läinud. Kahvliga on hea jäätunud lumekoorikut lumehanges okste küljest lahti toksida.

 
 

Selle puu oli vajuv lumi täiesti viltu vajutanud.

Viimaste lumerohkete talvede järel tundub mõistlik marjapõõsaste hoolduslõikamised kevadesse jätta. Marjapõõsad on paindlikud ja nende pärast hetkel muretsema ei pea. Samamoodi paindlik on jugapuu. Kevadine hoolduslõikamine tehakse kohe peale lume sulamist.

Kõik tüvivormid, noored õunapuud ja samuti ümarad vormid, on murdumisõrnad ja tihti ei päästa neid hiljem ka tagasilõikusega, siis nemad peaks küll praegu välja kaevama, kui näed, kus taim asub. Ole ettevaatlik! Pealmine lumekiht õnnestub labidaga katki lõigata ja eemaldada. Edaspidi kaeva kätega. Vajadusel võta istutuskühvel appi.

Väga hea näide, kuidas varjata okaspuid nende arvamusega arvestades

 
 

Välja kaevatud taimed, kindlasti okaspõõsad ja õunapuud, tuleb päikese eest varjata!

Kui milleski kahtled, siis küsi nõu või kutsu aednik appi.
Minu tel 5049835, piret@virkus.com

 
 

Taimede katmine

Sügis on imeline olnud ja lasknud pikalt aiatöid teha. Isegi korstent on ilmselt paljud saanud sel aastal detsembris rahulikult laduda :)

Paljud on minult küsinud, et millal katta ja mida teha, kui taimed on juba kaetud. Ollakse segaduses, sest ka ajakirjades on palju tarkust kirjas.

Kõige otstarbekam ja säästlikum on omada isiklikku aednikku, kes suudab ka mõelda ja kel on kogemusi erinevate taimede, pinnaste ja kasvukohtadega. Isiklik aednik ütleb kohe ära, mis on valesti, kes on ohus ja kelle pärast ei pea üldse muretsema.

Millal see talv siis tuleb? :) Mida teha täna.
Vaadake üle kaetud taimed. Umbselt kaetud taimed tuleks hommikul lahti harutada ja õhtul uuesti kinni katta. Isegi kui külma ööseks ei lubata on soovitav pikalt kinni istunud taimedele õhtul tekk üle visata. Kui mõned päevad on nii harjutatud, siis võib ööseks jälle lahti jätta juhul, kui on kindel, et külmakraade ei tule. Vihmaga aga ei maksa kedagi lahti riietada.
Kui taimed on kaetud mõistuspäraselt, st nad ei ole umbselt ja kate on kuiv, siis on väga hea ja las nad olla.

Roosid ja rododendronid on meie kliimas kõige sagedamini kaetavad taimed. Kas teadsite et mõlemad on vastupidavad külmale, aga nad ei talu niiskust ja võivad katte all hoopis hukkuda. Pean silmas sorte, kes taluvad suuri miinuskraade.

Rododendron ei karda pakast vaid kardab kevadist päikest. Kui aeda on teadlikult valitud meie kliimas hakkama saav sort (pungad taluvad -30 kraadist külma), siis ei maksa teda katmisega ära tappa. Pakase eest on vaja katta siis kui lund ei tule. Kevadel kui maa on külmunud saab igihaljas rododendron pigem päikesepõletuse kui külmakahjustuse. Seetõttu on soovitav igihaljad rododendronid istutada alati päikese eest varjatud kasvukohta. Heitlehistega ei juhtu midagi. Kuid neidki ei maksa täispäikese kätte istutada. Rododendroni meelispaik on metsaalune või maja põhjakülg, kuhu paistab vaid õhtune päike.

Sel kevadel tuli ühes aias teha rododendronitele tugevaid tagasilõikusi, sest raske sulalumi oli suured põõsad katki vajutanud. Murdunud kohad olid küll kinni seotud, aga liiga hilja ja lõdvalt ning haav oli ära kuivanud. Pidasin paremaks murdunud oksad, mis oleks kesksuveks nagunii ära kuivanud, tagasi lõigata. Kevadist õitsemist ränk talv ja tugev lõikus ei häirinud. Soovin neid järgmine kevad samasuguses ilus näha.

Rooside katmine piirdub enamasti mulla või kuiva turbaga muldamises ja kuuseoksetega katmises. Kuuseoksad iseenesest ei kaitse külma eest ja neid ei ole vaja panna. Hulga mõistlikum on neile, kes vajavad lisakatet, ehitada ümber sõrestik, millele krõbedate külmakraadide saabudes kate peale tõmmatakse. Kergesti murduvale põõsale on samuti sõrestik parim lahendus.

Rooside lõikamise kohta on ka erinevaid soovitusi.
Mina lõikasin sel aastal roosid tagasi ehk saatsin nad sund- talvepuhkusele. Tegin seda novembri kolmandal nädalal. Arvan, et taimele on puhkus vajalik. Pealegi, mahlased kasvud ei puitu ja saavad külmast kahjustatud. Sellised kasvud on soovitav tervenisti tagasi lõigata. Iga külmanäpistus nõrgestab roosipõõsast üldiselt.

Tavaliselt jätan roosid nii nagu on, külmakraadide tulekul korjan lehed ja muldan. Tagasi lõikan kevadel. Viimase eelis on selles, et lõikan ära vaid külmast näpistada saanud kasvud.

Eriti ohtlikud on taime istutuskohas olevad lohud, kuhu vesi võib koguneda. Seetõttu on soovitav roosidele ja rododendronitele, aga ka viljapuudele planeerida peenras kõrgem koht ehk istutada nad nn. mätta otsa. Aga ka teised, eriti veel äsja istutatud taimed tuleks sügisel üle vaadata ja vajadusel istutuskoha lohud täita.

Taimi katma kiirustada ei ole mõtet. Tegutseda võiks siis kui külmakraadid on püsivad ja maa on natuke läbi külmunud, aga lund ei tule. Tavaliselt mittekaetavaid taimi (oleneb muidugi taimest) on soovitav hakata multšima kui külma on püsivalt üle 10 kraadi nädala jagu ning paistab, et lund ikka ei tule. Multšiks sobib kuiv turvas, saepudu või lehed. Kõige mõistlikum on aga juba sügisel, aia hooldustööde käigus panna hea kiht kompostmulda kõikide taimede ümber. Eriti püsikute ümber, kellelt maapealse osa eemaldate. Ja kompostmuld on ju kõigil aiaomanikel omast käest võtta :) Külmakraadide tulles on kompost ka jääs ja seda ei liiguta kuhugi.

PS! Tuul võimendab külmakraade. Mida sobivamas pinnases ja asukohas taim kasvab, seda suurem on tema külmakindlus. Kui taimekirjelduses on kirjas tuulte eest varjatud koht, siis selles kontekstis saate aru, miks, eks. Aga näiteks org, kus on reeglina tuulevaikne, ei ole sobiv koht, sest ka külmale meeldib seal olla. Orus püsib külm ka kauem, sest seal pole tuult, mis külma minema puhub.

Näriliste mürgid soovitan panna taimede vahetusse lähedusse, mitte taime kõrvale ja eriti mitte katte alla, sest mürk on närilisele hõrgutis ja tõmbab neid ligi. Kaval on valmistada pesamoodi söögikoht. Selleks sobib hästi jämedam toru. PS! Toru on vaja terve talve vältel mürgikuubikutega täita. Ilmastikukindlad Brody kuubikud sobivad kasutada ka lageda taeva all. Enne aga veenduge, et lemmikloomad nende vastu huvi ei tunne. Minu koerad neid ei puutu. Olen aga täheldanud, et närilised krõbistavad neid isuga, isegi paki närisid kuuris puruks ja pistsid tagavara nahka. Ilmselt on nad surnud. Sel aastal olen saanud õigel ajal jaole ja ümber maja kogu aeg mürksööda varusid torudes täiendanud.

Uuring: reoveesettest tehtud kompostis leidub ravimijääke

Maaülikoolis doktoritööd kaitsnud Merike Lillenberg leidis oma uurimistöö käigus, et Eestis reoveesettest valmistatud kompost sisaldab teatud ravimite jääke, mis võivad kuhjuda ka toiduks kasvatatavatesse taimedesse ja mõjutada seeläbi inimese tervist.

Täpsemalt uuris Lillenberg ravimijääke, mis läbi kanalisatsiooni reoveesettesse satuvad ning sealt edasi kompostihunnikutesse liiguvad.
Teema uurimine on teadlase sõnul oluline just seetõttu, et mullast liiguvad mõned ravimijäägid edasi taimedesse ning jõuavad ka inimeste söögilauale, kirjutas Postimees.

Teatud antibiootikumide jääkide määramine näitas, et nii Tartus kui Tallinnas oli kasutusvalmis reoveesettes ja kompostis liiga kõrge ravimjääkide sisaldus. Eriti kõrged olid teatud tüüpi ravimi – fluorokinoloonide – näitajad, mis Tartus ületasid normi 2-4 korda ja Tallinnas mõnedes proovides isegi 2-15 korda.

„Reoveesetet kasutatakse põllumajanduses, haljastuses ja metsanduses väetisena ning aina enam toodetakse sellest biogaasi. Sette kasutamine on lubatud tingimusel, et see on ohutu keskkonnale ja elusolenditele. Samas on jäetud Eesti seadustest välja kohustus kontrollida ravimijääkide sisaldust mullas, mis mõjutab aga meie toidu kvaliteeti,“ rääkis Merike Lillenberg.

 

Link uurimistööle

Veel arvamusi ja linke reoveekomposti kasutamise kohta

Isiklikult olen kõhklusega sellesse reovee komposti kogu aeg suhtnud, sest kuhu kaovad kõik need asjad, mida linnainimene kraanikausist alla valab nii tööl, kodus kui ka puhkehetkel. Tabletid ei ole mulle üldse pähegi tulnud.

 

Mullamuti püüdmine mutilõksuga

Istusin juuksuritoolil kui tuli üks naine kõrvale pandud juuste järele. Taipasin küsida, mida ta nendega teeb. Ta kõrvetab juuksed ära ja topib muti käiku. Olevat kasu.
Sellist peletusviisi kuulsin esmakordselt. Hakka või juukseid koguma :)
Gaasitamine, solgivee valamine, kassiliiva, piiksujate, vibraatorite jms-ga peletamine on enamikule teada. Mulle meeldiks ka peletamine rohkem, siis ei pea surnud mutiga tegelema, aga lõksudega püüdmine on siiski kordades efektiivsem.

Alljärgnevalt toon ära Repsu Taimetalu mullamuti püüdmisõpetuse mutilõksudega.

Kolme päeva eest võtsin mõned head aastat tagasi ostetud mutilõksud, kaks tükki. Suundusin hunnikute juurde ja valisin hinnanguliselt sellise, mis asetses keskemal, mitte ääres. Kaevasin lahti, pikerguliselt, käikude suunas, mis, muide, on läbivad, nagu metroo.


Tegin mõlemaid käiguavausi pisut suuremaks, et lõksurõngas käiku mahuks.

Ülemisel pildil vasakpoolne on vinnastatud, parempoolne veel mitte.
Siis vinnastasin lõksud ja pistsin sinna sisse. Sellel pildil on hästi näha lõksu rõngas ja heledam päästik- sinna rõnga sisse sõidab mutt, kes tuleb mööda käiku, ajades enda ees tavaliselt mingit kogust mulda, lükkab kas siis mullaga või ninaga päästikut, mis vallandab ülemise lõksukeele. See langeb naksti alla ja muti “rong” ongi “kraavis”.

Ühe ühele poole ja teise teisele poole, sest ei tea, kummalt poolt mutt järgmiseks tuleb.

Käigu katsin vanade keraamiliste plaatidega. Võib ka lauajuppi kasutada.

Ajasin mulla plaadile laiali ja patsutasin kinni.

Kogu tööd peaks tegema kinnastes, mitte paljakäsi, siis ei jää lõhnu külge.
Kinni ajasin ka veel mõned ligilähedased hunnikud, kuid mitte kõiki.
Mullamutile on äärmiselt tähtis, et käigud saaks õhutatud. Kui õhuvahetus on häiritud, siis ta tuleb kontrollima, milles asi. Ja sõidabki oma “metrooga” otse lõksu.
Ei ole mõtet lahti kaevata kõiki hunnikuid, piisab kahe lõksu paigaldamisest ühe hunniku alla. Vaikus püsib seni, kuni avastate kuskil uue hunniku. Ei ole mõtet ootama jääda uute “metroojaamade” tekkimist, vaid värske hunniku alla kohe lõksud panna, nii on kahjud kõige väiksemad.

Mul on tavaliselt ämber kummuli selle koha peal, kus lõksud sees on.

Järgmisel hommikul on põnevust kuhjaga, sest ei tea ju, kas saak on lõksus.

Plaatide eemaldamisel avaneb selline pilt

Mutt ongi lõksus :)

Saak lõksust välja ja uusi mutimullahunnikuid otsima!
Kui hunnikuid pole, siis tuleb jahis vaheaeg. Kuni uute hunnikute tekkimiseni. Seniks saab nautida hunnikuvaba aeda.

Kahjurite tõrjumisel kasuta kõrvenõgest

Taimi tuleb kuivatada kiiresti, kuivas ja õhurikkas ning päikese eest kaitstud kohas, näiteks pööningul. Päikese käes närbudes lahkuvad kõik head toimeained taimest.

 

Kõrvenõgese kasvatamine aias tasub end kuhjaga ära kuna kõlbab nii kahjurite ärahoidmiseks ja tõrjeks kui ka taimede väetamiseks kevadel. Ja missugune vitamiinipomm ta salatina on, rääkimata maitsvast supist.

Kuivama pandud vihad täidavad maal sauna terassil kujunduselemendi rolli. Ning võib arvata, et linnaaeda külla minnes on nõgesekimp positiivne üllatus. PS! Kasutusjuhend on soovitav kaasa panna.

 
 
 

Kõrvenõgese maapealset osa saab toiduks kasutada terve perioodi jooksul kui teda aeg-ajalt maani maha lõigata. Kaja Kurg kirjutab Maakodus kõrvenõgese kasust aias ja köögis.

Mina soovitan kõrvenõgeseid suvel kuivatada, et kevadel neid võtta oleks, siis ei pea keemiliste preparaatide järele haarama. Ka meie aiakahjurid ei muutu nii kiiresti resistentseks kui esialgu tõrjume neid erinevate looduslike vahenditega. Loe lisa – Viljapuude ja marjakultuuride kahjurid, ennetamine ja looduslik tõrje.

Saadaval on ka looduslikke preparaate nn. NeemAzal, aga see ei ole meile päris ohutu, sest on ikkagi mürk. Ja kuna pihustatud vahend hõljub tuulevaikse ilmaga õhus, siis tuleb enda kaitseks kasutada kindlasti prille ja respiraatorit.