Retsepte

Viimase päeva ploomikook
Imeõhuke lehttaigna põhi. Kollase ploomi moosi purgi põhi, juustulaastud. Natukeseks ahju.

Kiire jäätisetort
Nii kiiresti sai valmis (tuleb teha kiiresti) ja nii kiiresti söödi ära, et pilti ei jõudnud teha. Lõikasin külmunud jäätise ~0,5 cm viilud šokolaadiküpsise peale. Kreegimoos vahele. Nii mõned kihid. Kiiresti sügavkülma.
Kuna süüa on võimalik vaid näppudega, siis lõikasin küpsise kuueks väikeseks küpsiseks enne lauale andmist. PS! Moosi vahele panemiseks soojas ruumis on mõistlik võtta abiline. Proovi vaniljeküpsiste, vaniljejäätise ja kaneeli ning õunamoosiga. Või šokolaadiküpsiste, šokolaadijäätise ja kirsimoosiga. Või muude maitsejäätistega, mida leiad poest ja lisa sama moos. Mm.. murakamoosiga võib olla nämma!

Minu esimene ahju-lambaliha
Valmistatud müüja soovituste järgi. Tallelihale lõigata noaga lõhed sisse. Oliivõli, mesi, küüslauk, rosmariin, sool, pipar segada ja määrida lihale. PS! Küüslaugust ei saa lambale kunagi küll.
Võib seista 1-2 tundi. Pliidi ahju pannes vett lisada ei ole vaja.
Esimestele näljalistele praadisin suuri tükikesi väikesel tulel. Hea sai ja ahjupott läks südamerahuga peale kütmist suurde ahju, lisasin igaks juhuks natuke vett ja seal ta veetis umbes 4 tundi. Pott kärssas seest natuke ära, sest sai liiga suure koguse sütega ahju või neid ei õnnestunud järelikult piisavalt kaugele lükata. Liha ja maitse kannatada ei saanud.

Kuidas soojendada kolmandal päeval talleliha
Lõikasin porgandid ~3 cm tükkideks ja kuumutasin väheses õlis ja vees. Hakkisin liha tükkideks ja panin porgandite sekka. Lisasin rosmariini, soola ja ingverimett. Hautasin kaane all väikesel tulel kuni porgand oli pehme. Lõpuks lisasin konservherned ja soe ta oligi.

Õnnetus ei hüüa tulles

Jõulud on kaua kaunid ainult siis, kui õnnetused jäävad tulemata.

Märka inimesi, räägi, hoiata
Tagantjärele tarkus on kallis ja väga valus tarkus. Ennast me süüdi ei mõista, sest süütunne on valus ja seepärast otsime süüdlast. Aga sa saad ju aru, et see on mõtetu ja nõme!?

Hoiatusi peame tõsiselt võtma
Kapten ei lähe kunagi tormihoiatusega merele. Miks meie ummisjalu tuisku tormame?
On aeg endale aru anda ja küsida, mida hiljuti möllanud lumetorm mulle õpetas.

 

Loodusjõudude vastu on mõtetu võidelda
Mida möödunud talv õpetas?
Lükka lumi katuselt alla enne kui selle kogus katusele saatuslikuks saab.
Järgi ka ohutusnõudeid. Otsi võimalusi lund lükata katusele minemata. Katusele minnes veendu, et valitsed olukorda ja sul on kus käia, millest kinni hoida, kuhu turvaköis kinnitada jms Loe täpsemalt siit

Kodukindlustus on vajalik, sest õnnetused ei hüüa tulles
Tee kõik endast olenev, küsi lisa, õpi, sest hiljem ei ole kedagi peale iseenda süüdistada. Ja usu, see ei ole meeldiv tunne!

Hansaplant müüb lumereha.
Minul puudub usk selle töökindlusesse tihenenud lume puhul, aga hea, et müügivõrgus midagigi leidub. Näib just sadanud lume tööriist olevat, rattadki all. Kui peale lumesadu kohe lükata, siis hää vahend.

 

Samasuguse, tunduvalt ebamugavama ja raskema, aga mõnel juhul töökindlama, saad laudadest ise meisterdada. Vaata pilti vasakul.

 

Rahulikku aega ja ettevaatlikku meelt kõigile!

 

Päevakübar teeb tervisega imet

Kordan kevadist postitust, sest teema on taas päevakorral.

 

Esimest korda polnud mul kodus päevakübarat- ei taime ennast, tinktuuri ega tablette. Elu on näidanud, et ilma selleta ma terveks ei saa. Ja nii ka seekord. Ma armastan seda taime.

 
 

Punase päevakübara toimeaineid on põhjalikult uuritud, taimes on leitud glükosiide, eeterlikke õlisid, vaike, mõruaineid, suhkruid, C-vitamiini, mikroelemente jm.

 

Kõige tähtsamaks on peetud tema võimet tõsta organismi vastupanu haigustele. Katsetega on tõestatud, et siilkübar suurendab valgete vereliblede arvu, mis omakorda tõkestab põletike teket. Seetõttu on temast kasu AIDS-i ravimite koostises. Taimes olevad toimeained takistavad ka viiruste levimist, mistõttu temast tehtud preparaate kasutatakse viirushaiguste raviks.

 

Ameerika põliselanikud tarvitasid siilkübara juuri haavarohuna ja tohterdasid temaga maohammustusi. Uusasukad kasutasid siilkübarat laiemalt – temaga raviti ka külmetus- ja nakkushaigusi.

 

Loe rohkem Maalehest

Sulalumi on puudele ja põõsastele koormaks


Nüüd on aeg hakata ilma tähelepanelikumalt jälgima.

 

Sulalumi raputa taimedelt kindlasti maha. Täna-homme see sulab ise, aga pole paha igihaljad puud-põõsad üle paitada. Samuti hekid.

 
 
 

Jälgi ilmateateid.
Kui eelmisel päeval sajab lörtsi ja ööks ning järgmiseks päevaks lubab külma, siis raputa õhtul taimedelt sulalumi maha. Vastasel juhul lumi külmub ja seda taime tutistamata kätte ei saa. Raskus võib taime ka jäädavalt kahjustada.

Tõmba kaljukadakad jm püramiidsed vormid nööriga kokku, siis on sulalume all okste paindumine ja murdumisvõimalus pea olematu. Vaata suure elupuu sisse ja seo mitmetüvelise puhul tüved omavahel kokku. Kevadel ära unusta lahti päästa!!

Roosid peavad olema mullatud. Aga katta on vara. Kui soovid katet peale panna, siis kaikad pead küll kohe maasse lööma, sest maa külmub.

Mida juba tead, et peab tegema? Pane kirja, kasvõi siia, kindlasti meenuvad asjad, mis veel tegemata.

Igihaljaste puude ja põõsaste sügisene hooldus

Ilma mürgita saab väga edukalt okaspuid ja põõsaid kasvatada. Soovitav on valida sordid, mis meie kliimas ei ole haigustele vastuvõtlikud. Õigeaegne hooldus, lõikus ja tähelepanelikkus on võtmesõnad. Puud tohib katsuda ja paitamist tasub harjutada :)

 

Igihaljas hekk, igihaljad põõsad ja igihaljad puud vajavad kõik pruunistunud okaste ja kuivanud okste välja korjamist. Ja igaks juhuks põletamist.

 

Kõige parem on seda teha siis kui Sul on aega. Ei ole vahet, kas sügisel või kevadel. Mõlemal ajal on taimel võimalik nakatuda seenhaigusesse. Soojal ja niiskel perioodil, so suvel, loomulikult rohkem. Aga see ei saa olla põhjus sügisel töö edasi lükkamiseks. Sügisel ei ole heki sees ka pesitsevaid linde.
Tee parem vähe, aga korralikult. Peaasi, et mugav on ja tüütuks ei muutu, sest see ei ole kerge töö. Lisaks väga tolmune. Respiraatori kasutamine on vägagi soovitav. Loomulikult võib ka teenuse tellida, aga alati on hea teada, mille eest maksad.

 

Veendu, kas tegemist on lihtsalt kuivanud oksaga või on talle nakkunud haigus. Näiteks mustad täpid elupuu oksa alaküljel annavad märku, et tegemist on haigusega ja siis on pritsimine vältimatu. Aga pritsida ei tasu seest pruune okkaid ja oksi täis puud ja põõsast, sest kasu on olematu.

 

Ennetamine
Elupuuhekk hoia seest kuivanud okstevaba. Kui juba on kuivanud, siis roogi välja. Kui ei ole, siis lõika aeg-ajalt värskeid sisemisi oksi välja, et õhk liiguks.

 

Sodi korja heki seest ja mullapinnalt kindlasti ära. Kobesta ettevaatlikult ja lisa kompost- vm head mulda.

 

Pidev julge, aga mõistlik lõikamine hoiab põõsa noorena.
Igal aastal, augustis, tee suurpuhastus. Anna sügisväetist ja paita, siis teenib ta sind kaua. Põuasel suvel ja sügisel kasta kindlasti.

 

Kuusehekk ei noorene kuivanud okste väljalõikamise teel.
Kuusehekk hoitakse korras pügamisega ja teiste taimede temast eemale hoidmisega. Iga taim, olgu see siis kõrge rohi, kasvama jäetud puu vits või suur puu, isegi langenud lehed, lehtpõõsas, teine kuusetaim, mis puutub kuusega kokku põhjustab kuusel nö okka varisemise. Heki kohal kõrguv puu, mille oksad puutuvad hekki ei lase kuusehekil kõrgusesse kasvada. Puu, mis kasvab heki kõrval ei lase hekil laiusesse kasvada.
Kuusehekki tuleb algusest peale teadlikult kujundada, hilisem tagasilõikus ei anna mingit efekti. Ja on lausa kole. Küllap teate, millest räägin. Heki kõrgus on soovitav ära otsustada ja siis teda ka igal aastal pügada. Kõrgusesse kasvanud kuuseheki tagasi lõikamine on üsna töömahukas, ohtlik, kulukas.

 

Kõik roomavad vormid on kasulik mullapinnast sügisel eraldada. Seda saab teha kuiva multši, kivide panekuga okste alla vms viisil.

 

Eriti vastuvõtlikud seenhaigustele on kadakad. Eriti Hiina kadakas ja minu meelest ei maksa teda üldse aeda tuua, sest isegi korraliku hoolduse puhul kipub ta seenhaigusesse nakatuma. Pideva pritsimisega mürgitame ennast ja loodust (kasulikke putukaid).

 

Okaspuid hooldades on soovitav kindlasti kummist peopesaga kindad kätte panna ja pikkade varukatega üleriie, sest igihaljas taim tekitab tavaliselt käevartel lööbe või kriibib niisama koledaks.

 

Vitsast võib kasvada ohtlik puu

Puude kasvatamisel ja lõikamisel on tähtis teada eesmärki

 

Puud on ilusad, väiksena ohutud nagu kassipojad. Suuremaks kasvades ilu vaid suureneb ja nii saab väikesest vitsast uhke puu. Tihti on puu kasvukoht vale. Tihti istutame ise puu valesse kohta kuna ei oska puu suurust ette kujutada. Selleks on vaja võtta mõõdulint ja mõõta puu võra maha ning seda suurust usaldada. Ka kõrgus on vaja silme ette manada. Kusjuures puu kasvab veelgi suuremaks kui on sildil kirjas.

 

Puu juured on vähemalt nii kaugel kui on võra, pluss veel mõned meetrid. Maja kõrval kõrguva puu juured on suure tõenäosusega ka vundamendi all. Sellega on mul isiklik kogemus. Puu võra veel räästast ei puudutanud, aga juured vahtisid kanalisatsiooni ehitades sauna eesruumis vastu. Puu jämedamaks kasvades kasvavad ka juured jämedamaks ja lõhuvad vundamenti ning on seega ohuks maja konstruktsioonile. Lisaks võib puu lähedus majale tekitada seinakonstruktsioonis mittesoovitava mikrokliima.

 

Vana puu ei ole tingimata vana ja haige. Puu iga on sadu aastaid. Haige võib puu olla siis kui puul on palju kuivanud oksi ja neid ei ole likvideeritud. See on kõige kiirem viis puust lahti saada. Kuivanud okste kaudu pääseb haigus puusse ja selle tagajärjel kõduneb ta seest tühjaks.

 

Kõrgete puude maha võtmine hoonete vahetus läheduses ei ole alati kerge. Seepärast tõmba välja kõik seemnest ise kasvma hakanud vitsad ja hoidu maja kõrvale kõrgete puude istutamisest. Ära arvesta sellega, et hakkad puud pügama! Otsi parem sortide hulgast väiksemaid vorme. Suured puud pane majast ikka väga kaugele. Istutamisel vaata, et ta sinu ja ka naabri päikest ära ei varja. Kui varjab, siis tuleb otsida madalam sort.

 

Teame enamus muret, mis põhjustatud vanavanemate istutatud puude pärast. Küll on nad majale liiga lähedal, küll varjavad päikese jms. Maha võtta aga ei raatsi. Puude maha võtmine võib põhjustada ka tüli suguvõsas.

 

Kui puu on haige või ohtlik hoonetele, liiklusele, elektriliinidele või tema maha võtmine on aianduslikult põhjendatud, siis ei ole vaja rohkem mõelda. Kõrghaljastus on ilus siis kui puu on terve ja õiges kohas. Mina näiteks pooldan vanavanemate istutatud puu maha võtmist, kui see on ohtlik majale või on oma elu ära elanud. Näiteks torkava kuuse (hõbekuusk) eluiga on 30 aastat. Peale selle näeb ta nii näru välja ja järjest hullemaks läheb, et kohe kahju on teda pidada. Ja miks pidada maja seina äärde istutatud elupuud, mis seina määndab ja katust kergitab?

 

Kui puud on seni korrapäraselt hooldatud ja sellega väditud suureks kasvamist, siis see peab jätkuma ka hooldaja surma järel. Sellise asja võiks kirjutada lausa testamenti, et mõtetut hirmu ja lahkarvamusi vältida. Testamendiga on kaasas hooldusjuhis, kus on muuhulgas ka märgitud, et puu seisukorra halvenemisel ja ohtlikuks muutumisel, tuleb puu maha võtta. See on tõsine asi.

 

Enamus puid talub kenasti pügamist

 

Puude kujundamisel ja hooldamisel on eriti tähtis õige lõikamistehnika – halb lõige võib põhjustada vigastuse, mis kestab kogu puu elu. Tagajärjeks on suure ja ilusa puu enneaegne kuivamine või murdumine. Õige lõikamine, mis põhineb taimede bioloogia tundmisel, säilitab nende tervise ja ilusa kuju ning samal ajal parandab meie aedade ja haljasalade esteetilist ning majanduslikku väärtust. 
Olemasolevaid kõrgeid puid saab ka madalamaks lõigata. Katsu vaadata ja lõigata nii, et puul jääb alles puu nägu. Elavad palgid ei ole ilus vaatepilt. Jämedaid ja kõrgeid puid ei saa lõigata nagu hekki.

 

Kõige parem on hakata puud kujundama siis kui lõikamist vajavad oksad on peened. Jämedate okste tsentrisse on moodustunud juba lülipuit, mis ei osale puidu aktiivses elutegevuses. Surnud puidurakkudes ei aktiveeru puu kaitsemehhanismid ning puu muutub haigustele vastuvõtlikuks.

 

Kõrge puu madalamaks lõikamine võiks käia 3-5 a jooksul, siis elab puu lõikamise kõige paremini üle. Lõigata tuleb nii vähe kui võimalik, samas nii palju kui vajalik. Lõikekohad on soovitav üle värvida, et haigused ja niiskus puitu mädandama ei pääseks. Samal eesmärgil on vaja ära lõigata kõik kuivanud oksad nii, et tüügast ei jää, sest tüügas on nagu käsn, mis niiskuse enda sisse imeb ja seeläbi puu hukatusse saadab.

 

Kõige parem lõikamise aeg on mai kuni august. Sel ajal on puudel piisavalt energiat, et tõrjuda haigustekitajaid. Kasvuperioodil kasvavad haavad ka kõige paremini kinni. Miinuskraadidega lõigata ei tohi, sest puit on rabe ja lõikamisel võivad tekkida pikilõhed. Puhkeperioodil lõikekoht ei parane ja haav jääb kauaks avatuks.

 

Kui puu on vaja maha võtta, siis selleks sobib iga aeg, mis lõikajale on ohutu ja mugav. Ohutustehnika on eriti oluline suurte puude puhul. On soovitav teha ainult seda, mida kindlalt tunned ja oskad! Kui mõistus ja jõud üle ei käi, on otstarbekam teenus tellida. Ohtlik puu võetakse maha ja tükeldatakse sobivas suuruses kütteks.

 

Veel teeb muret, et ilusad kuusehekid rikutakse sellega, et neisse jäetakse kasvama puid ja põõsaid. Kuusk ei talu lähedust, eriti lehtpõõsa ja -puuga ning viskab solvunult okka maha ka kõrge rohu korral. Kui oled kasvama pannud pika heki, siis likvideeri kõik läheduses olevad puud ja põõsad ning loo heki kasvuks sobivad tingimused, väeta ja paita, lõika teadlikult, siis saad ilusa varjava heki aastakümneteks.

 
 
 
 

Telli ohtlike puude langetamine või ilulõikus piret@virkus.com
Pilte vaata siit

 

Mis elu see on kui pole aega istuda ja vahtida


What is this life if, full of care,
We have no time to stand and stare?

 

No time to stand beneath the boughs,
And stare as long as sheep and cows:

 

No time to see, when woods we pass,
Where squirrels hide their nuts in grass:

 

No time to see, in broad daylight,
Streams full of stars, like skies at night:

 
 


No time to turn at Beauty’s glance,
And watch her feet, how they can dance:

 

No time to wait till her mouth can
Enrich that smile her eyes began?

 

A poor life this if, full of care,
We have no time to stand and stare.

 

W. H. Davies

 
 
 
 
 

Sügistööd aias


Sügistööd aias ennetavad kahjureid ja haigusi. Mismoodi, loe siit

 

* Viimane muruniide riisu kokku ja laota kihina komposti.

 

* Lehtede langemise võib ära oodata, aga jupi kaupa riisudes on korraga vähem ja meeldivam ära vedada. Kuivi on soovitav kotti koguda lumeta talve korral katteks taimedele või kihina komposti köögijäätmete peale. Viimaseid lehti tavaliselt kuivalt kätte saada ei õnnestu.

 

* Komposteeri kihina muruniite peale puutuhk ja peenikesed oksaraod, järgmine kiht lehed ja jälle oksaraod.
Talvel pane kiht köögijäätmeid ja selle peale kogutud kuivad lehed. Oksi saab loodusest talvel ka, aga muud materjali kui toidujäätmed, oksad, tuhk kergesti ei leia. Võid osta ka turvast või hankida saepuru. (Saepuru teeb komposti lämmastikuvaeseks. Kevadel lisad kevadväetise graanuleid või kastad lämmastikurikka leotisega) Materjal hoia kuiv, siis see ei külmu läbi.
Komposteerimisse suhtu loominguliselt, pane igat asja kihina ja taga köögijäätmetega õhulisus, aga mitte nii, et tuul läbi puhub. Loe lisa siit

 

* Kõik igihaljad puud ja põõsad tee seest puhtaks. Kuivanud oksad lõika välja. Paita lehed jm sodi maha.

 

* PS! Väetada on nüüd hilja mistahes väetisega.

 

* Istutusalad puhasta umbrohust. Kobesta ja multši.
Kui kasutad istutuskühvlit või labidat umbrohu eemaldamiseks teed oma järgmise aasta rohimise hulka lihtsamaks, sest saad umbrohutaimed juurega kätte.
Aga… Need samad taimed on juba jõudnud seemneid külvata. Ses mõttes oled paar kuud hiljaks jäänud. Samas ei tohi aiatöödega ennast hulluks ajada, tehakse ikka siis kui võimalik, onju. Aga tea, et kevadel tärkab sellest seemneparvest umbrohi, mille äravõtmine planeeri juba kalendrisse. Ilmselt mai kuus tuleb Sul istutusalad üle kobestada. Kasuta väikest istutuskühvlit umbrohu eemaldamiseks!!! Muidu võib juur mulda jääda ja töö on täiesti kasutu.

 

Järgmine aasta jälgi peenart ja võta umbrohi ära hiljemalt õitsedes. Või veel parem tee jalutuskäike aias alati kühvel või käpp kaasas. Sõbrannad kindlasti imestavad, et rohid siis kui nemad külas on, aga nii ongi õige, sest aednik ei jaluta aias kunagi niisama! Nii on kõige lihtsam ja hoiab aega tohutult kokku. Aga vaata, et sellised jalutuskäigud ei muutuks rohimiseks vaid siis toimugu ikka üksikute umbrohtude eemaldamine. See võib olla eesmärk omaette :)

 

* Multšiga ole ettevaatlik kui vihmasajud jätkuvad ja päikest ei näidata, on soe, ilm sarnaneb eelmisele aastale. Selline olukord paneb multši aluse hallitama. Eriti ohtlik on see kohtades, kus on kasutatud peenrakangast.
Kuiva multšiga multšida võib ja ongi hea siis kui maa on juba külmunud. Topelt hea kui lund ei tule ega tule, sest märg multš ei ole sama efektiivne.

 

* Roosid las õitsevad. Nende katmiseni on aega küll ja veel. Roosidele meeldib sügisel 8-10 kraadine külm. Alles siis kui maa on külmunud kata roosid. Enne varu kuiva mulda, parem on liiv, et nn mullata. Eelmine aasta oli näiteks pikalt soe ja niiske ning see varajane muldamine ei olnud neile kõige parem.

 

Roosid soovitatakse mullata kui öökülmad pidevalt kimbutavad, sest suur temperatuurimuutus öise ja päevase vahel tekitab vartes lõhesid.
Lühiajaline külm roosile meeldib. Niiskus on aga hukutav ja seetõttu on väga varajane katmine ohtlik.
Kõige kindlam on roosi katta kuuseokstega, mis on otsapidi maasse torgatud nii, et oksad roosile koos lumega koormaks ei vaju. Sügavale maasse tuleb torgata aga enne maapinna läbikülmumist. Võiks panna alumise kihi suuri oksi, mis suures osas on maasse vajutatud ja hiljem kui saabuvad püsivad külmad on katet tihendatud väiksematega, mis toetuvad suurematele kuuseokstele.
Mina lõikan roosid tagasi kevadel, sest siis on näha kahjustuse tegelik suurus. Külmaõrnu on aga mugavam katta kui tagasi on lõigatud sügisel.
Roniroosid painuta maha, pane alla sõrestik ja kata kuuseokstega. Väga külmakindlad sorte tuleb katta soojemalt, aga jälgi, et nad ummuksisse ei jää ja ehita peale kate, mis vihmavee ära juhib.

 

* Ronitaimed ilutsegu, mõned on veel õitsemise hoos. Ronitaime ei pea maani maha lõikama kui ta oma olekuga ja ära õitsenud õisikutega (elulõng, Browni kuslapuu) kaunistab vaadet. Lõika maha siis kui häirib või alles varakevadel.

 

* Ka kõrrelisele meeldib ilutseda talvises aias ja vajab maha lõikamist alles varakevadel.

 

* Viljapuud on loodetavasti korda lõigatud :)
Rannikul on aega lõigata oktoobri lõpuni. Sisemaal suuri lõikusi ei teeks enam. Peenikesi vesikasve võib lõigata.
Mina viljapuude lõikamise lõpetaks selleks aastaks kuna aasta on olnud küllaltki karm ja veider. Paljudes kohtades ei ole õunapuud veel kolletama hakanud ja lehti maha visanud, mis tähendab, et nende jaoks võib talv ootamatult saabuda.

 

* Niiske ilmaga tuleb sammal kergesti puult maha.
Pane kätte paksud kummipeopesaga kindad ja hakka paitama. Abimeheks võib olla kõik, mis on puidust. Metallesemega võid vigastada koort. Terashari on selleks tegevuseks keelatud.

 

* Mädanenud vilju ära komposti vii vaid kaeva maha. Kui neid sul on, siis vaata, kas puu vajaks lõikust. Lõikamata puu pritsimisega ei ole mõtet vaeva näha! Preparaat peab katma puu iga millimeetri, lehe pealmise ja alumise poole. Isegi sügisel, kus lehti pole, ei ole kõrge puu ja tiheda võra korral see võimalik.

 

Puuviljamädaniku ja kärntõve vastu pritsi Topas-i või Score-ga. Maalehelt hea video

 

* Vaata Maalehe videost vaarikapeenra hooldust
ja maasikapeenra hooldust
Mina muidugi mürgist hoiduks. Sügisel eemaldan lehed, mis profülaktilisel eesmärgil põletan ja kobestan peenra.

 

* Elulõnga ettevalmistamine talveks vaata videot

 
 

Tervendava aia põhimõtted

Echinacea purpurea

Osalesin Kadri Maikovi loengul “Tervendava aia põhimõtted”. Väga hariv ja huvitav õhupoolik oli.

 
 

Paari tera tahan teiega jagada

 
 

Isikliku aia puudumist ei kompenseeri mistahes parkides jalutamisega.

 
 
 
 
 

Emotsionaalne tervenemine sõltub taimmaterjali rohkusest aias.
Vaimne tervenemine oleneb kontrastidest peenardel.
Füüsiline tervenemine toimub kui jalutad oma mõtetega ja arutad nad läbi. Eriti hea tüli korral. Sörkjooks soodustab uusi ideid tekkima.

 
 

Euroopas valitakse töökoht aia järgi. Püüdleme siis sinnapoole, sest aed on nauding!

 
 
 
 

Tööõpetus

Õpetan kõike, mida ise teha oskan ja mis ennast huvitab. Vajadusel kutsun spetsialisti näpunäiteid jagama.

 

Mulle meeldib ehitada, vanast uut teha, nikerdada, viimistleda jne. Rajan välieluruumi, kuhu kuuluvad erinevad istutusalad, aiarajatised jm huvitav.

 

Osaleja saab töökogemuse, tegemisoskuse ja julguse ise teha. Tubli annus tegusat puhkust on pealekauba garanteeritud. Loodetavasti jõuame ka Sibulateel ringi vaadata.

 

Praktika on mõeldud aiandustudengitele ja see on hooajaline ning tasuta. Praktikandid saavad iga kord teha erinevat tööd. Minu soov, et tuldaks pundiga, siis jõuab rohkem tehtud ja õpitud.

 

Tööõpetus on erinevad tasulised koolitused, mida jagub aastaringi. Koolitusi korraldan ka tellija juures.

 

Asukoht Tartust 40 km.. Alatskivi vald, Tõruvere küla. Kaugemalt tulijad saavad ööbida minu pool või kohalikes majutusettevõtetes.

 

Kirjuta, mida soovid õppida piret@virkus.com või helista 5049835.