Aiaplaan on alati abiks

Aiaplaani või haljastusprojekti olemasolul saad näiteks sünnipäevale või soolaleivapeole tulijatele kingivihjeid anda ja sul on koht kuhu saadud kingitus istutada. Siis kaob ka kiusatus üksikuid puid ja põõsaid murusse istutada ning vajadus muruniidukiga nende vahel keerutada. Aiaplaan osutub hädavajalikuks ka näiteks sibullillede jt taimede, mis peale õitsemist närbuvad, asukoha meeles pidamisel.

Mulle meeldib kujundada omapäraseid aedu, kus kõigel on oma koht ja veel toredam kui eraldi aiaruum, mille hooldamine on võimalikult lihtne ning vähe aega nõudev. Aitan ette mõelda ja aastate pärast tekkida võivaid vajadusi ära aimata.

Kui tunned, et aia planeerimine käib üle jõu, siis võta ühendust, sest tihti piisab ka konsultatsioonist.

Aiaplaani vajadus selgub ja teenuse hind kujuneb tavaliselt konsultatsiooni käigus. Tavaliselt teen mõõtkavas eskiisi koos materjali- ja taimenimekirja ning rajamis- ja hooldusjuhisega. Vajadusel lisan ehituslikud joonised.

Vaata ülevaadet tehtud töödest

Kõigile, kes soovivad algusest peale ise kujundada või rajada, annan hea meelega nõu ja viin läbi auditoorseid ja praktilisi koolitusi.

Sinu aednik
piret@virkus.com
GSM 5049835

Kumba eelistada- istutusala või muru

Vastrajatud tarbeaed, turbapeenar metsamarjadega ja maitsetaimepeenar. Kõrgpeenra puhul on vaja läbi mõelda niitmine. Selleks pannakse maapinnaga tasa üks (vajadusel kaks) serviti immutatud laud. Samaoodi käib laud või pruss ka istutusalade ääriseks. Muruniiduk sõidab rattaga laua ääre peal. Lillepotte ja aiakaunistusi murule panna ei soovita kuna niites pead neid alati liigutama, ka murusse jääb tühimik. Parem on nad sokutada istutusalasse või laiendada muruvaba ala veelgi .

Foto: Helena Tooming
Pildil vastrajatud tarbeaed, mis pidevalt suureneb kuni muru on tagaaiast läinud. Valmis on turbapeenar metsamarjadega ja maitsetaimepeenar. Kõrgpeenra puhul on vaja läbi mõelda niitmine. Selleks pannakse maapinnaga tasa üks, vajadusel kaks serviti immutatud lauda. Samaoodi käib laud ka istutusalade ääriseks. Muruniiduk sõidab rattaga laua ääre peal. Lillepotte ja aiakaunistusi murule panna ei soovita kuna niites pead neid alati liigutama, ka murusse jääb tühimik. Parem on nad sokutada istutusalasse.

 
 


Foto: Vello Laanemaa
Geomeetrilise kujundusega tagaaed- parasjagu terrassi, parasjagu muru ja parasjagu istutusala. Ükski puu ega põõsas ei kasva murus. Muru ning istutusalade hooldamine on seetõttu väga mugav.

 
 

Aiakujundajaid soovitavad muru võimalikult vähe planeerida. Hea suhe on 1/3 aiast. Väikeses aias ei ole murul üldse kohta. Kogu aed tuleks planeerida terrasside, püsikute, pinnakattetaimede ja teekivi alla. Rahulolu on suurem kui näiteks paarismaja naabrid rajavad koos. See on investeering vabadesse vaiksetesse päevadesse.

Suured aiad, näiteks 2 hektarit, on soovitav tsoneerida vastavalt vajadusele väiksemaks, piiritleda eesaed ja planeerida ülejäänust nn tagaaed.

Eesaed on soovitav muruvabaks jätta, siis ei murra sind igapäevane stress niitmata muru pärast. Muru hooldamine ja niitmine peab olema meeldiv- suved on meil lühikesed ja pidev müra on tervisele lausa kahjulik.

 

Murul on palju muresid- võililled jm umbrohi, sammal, kuivamine, muru ei tärka jne. Murul on võime orjastada, ta röövib meie vaba aja märkamatult- õhutamine, väetamine, sambla tõrjumine, pidev niitmine. Muru ei lase rahus puhkepäevi nautida- müra ja ebameeldiv kütuselõhn, mis on inimese tervisele teatud kogustes isegi kahjulikud.

 

Raske on uskuda, et istutusala võtab vähem hoolt kui muru niitmine. Tihti ütlevad vastsed majaomanikud, et muru niitmine meeldib. Muidugi alguses meeldib, aga üsna pea muutub tüütuks. Aga siis on kulutused muru rajamisse tehtud. Istutusala rajama hakates tuleb muru eelnevalt likvideerida, mis tähendab raha korstnasse kirjutamist.

 

Seepärast ei ole mõtekas esimeses järgus kogu alale muru külvata vaid pidada aiakujundajaga nõu, teha aiaplaan ise või tellida. Eskiisil joonistuvad välja teie pere soovid, ehitiste ja aiarajatiste alad, muru vajadus.

Eskiisi olemasolul selgub tihti, et istutusala rajades ei ole mulda juurde tuua vajagi, sest aiakujundaja on arvestatud olemasoleva pinnasega ja pigem on loonud lisaks huvitavaid ja vajalikke alasid. Juurde tuuakse näiteks hoopis turvast ja osa alast muudetakse turbaaiaks, kus rododendroneid või metsamarju kasvatada. Osale tarbeaed. Kuhugi viljapuud ja marjapõõsad. Osale läheb näiteks liiv, kus lapsed saavad mängida ja hiljem kui lapsed suured, saavad koha omale näiteks kõrrelised. Osale tuleb killustik, osale teekivi. Osale maa- või paekividest alpiaed, osale grillismisala, terass, osale saun ja võrkkiik, kus pereisa pärastlõunast und naudib. Osale tiik, kust tuleb suur kogus pinnast, mis kõik on soovitav hunnikusse jätmise või minema vedamise asemel samas aias ära planeerida. Ka elektri vajadusele aias tuleb mõelda mullatöid tehes. Mõistlik on “kõri”, kuhu hiljem juhtmed libedalt sisse lähevad, maha panna. Kui algul ei arva, et elektrit võiks vaja minna, siis aias hooldustöid tehes võib vajadus kiiresti kätte tulla. Hiljem tuleb ka ilusate objektide ja puude valgustamise soov, pump veesilma jaoks jms.

 

Muru rajamine on kõige viimane töö. Aga kui istutusalasid ei ole võimalik esimesel aastal rajada, siis märgitakse need maha ja jäetakse muruseemnest puutumata.

 

Mulla toomine on kallis ja väga riskantne. Ainult poest ostetud mullaga ei tule umbrohuseeme kaasa.

Muru tegemine on omaette teadus. Rajamine on kallis seetõttu, et eeltöö nõuab aega ja vaeva. Ekslikult arvatakse, et muru tehakse rulliga. Aga rulli kasutatakse hoopis kõige lõpus, et seeme mulda kinnitada. Tasandadakse, tihendatakse ja silutakse raskusega, mida veab näiteks murutraktor. Pind planeeritakse veidi kaldu krudi ääre suunas. Muru tegema asudes on vaja umbrohi ära mürgitada või maad 1 aasta musta kesa all hoida. Pinnasest on vaja kõik sodi, umbrohi ja väiksemadki kivid välja korjata. Seda kõike tavaliselt ei tehta ja murupinnale tekivad veelohud, ilmuvad kivid ja muud hädad. Sama rajamisskeem on lillemuru puhul.

 

Ka istutusala ei valmistata tavaliselt korralikult ette. Kui kahe labidalehe sügavuselt pinnase piinlikult puhtaks teed ja 5 cm multšikihi peale paned, siis ei kollita sind ükski umbrohi.

 

Peenrakangas ei anna soovitud efekti umbrohu tõrjumisel. Pigem vastupidi- kangast kasvab orashein läbi juba järgmisel suvel ja igasugune hooldus on raskendatud. Istutusaukudest on umbrohu vohamist näha kõige pealt. Ei aita muud kui kangas ära võtta ja istutusala uuesti rajada. Ka tekib kanga alla tihti hallitus ja kahjuritele meeldib seal pesitseda/talvituda. Umbrohu seeme kinnitub kenasti kõdumultšile kui kiht muutub õhukeseks ja umbrohi vallutab taimeala hoolimata kangast.

 

Asjatundja nõu tasub kuulda võtta, sest võimalik on anda umbrohuvaba garantii kui eel- ja järeltöös juhiseid järgitakse.

 

Piret Pihtjõe
aednik-aiakujundaja
piret@virkus.com
Tel 5049835

 
 
 

Päevakübar teeb tervisega imet

Kordan kevadist postitust, sest teema on taas päevakorral.

 

Esimest korda polnud mul kodus päevakübarat- ei taime ennast, tinktuuri ega tablette. Elu on näidanud, et ilma selleta ma terveks ei saa. Ja nii ka seekord. Ma armastan seda taime.

 
 

Punase päevakübara toimeaineid on põhjalikult uuritud, taimes on leitud glükosiide, eeterlikke õlisid, vaike, mõruaineid, suhkruid, C-vitamiini, mikroelemente jm.

 

Kõige tähtsamaks on peetud tema võimet tõsta organismi vastupanu haigustele. Katsetega on tõestatud, et siilkübar suurendab valgete vereliblede arvu, mis omakorda tõkestab põletike teket. Seetõttu on temast kasu AIDS-i ravimite koostises. Taimes olevad toimeained takistavad ka viiruste levimist, mistõttu temast tehtud preparaate kasutatakse viirushaiguste raviks.

 

Ameerika põliselanikud tarvitasid siilkübara juuri haavarohuna ja tohterdasid temaga maohammustusi. Uusasukad kasutasid siilkübarat laiemalt – temaga raviti ka külmetus- ja nakkushaigusi.

 

Loe rohkem Maalehest

Veel saab istutada tulpe

Sellise koerailmaga otsid küünlad välja või maalid seinale kollase pildi ja kohe hakkab soojem. Ka päikese välja rebimine kollasest paberist aitab. Ükskord hallis kontoris proovisin :)
Samas liiguvad mõtted miskipärast kevadesse nagu antaks aega, et veel mõned õied maha jõuaks torgata. Ja siis heliseb telefon…

 

Vaata kataloogi lk 31-32

Scala tulbid lk 11-18
Tartu Selteret müüb hää hinnaga.

 

Tulpe võib istutada niikaua kuni labidas maasse läheb. On oht, et nii hilja istutatud tulbid ei pruugi rikkalikult õitseda, aga kui sooja antakse, siis ei ole probleemi. Ka peab jälgima, et istutuskoht ei satuks lohku, kuhu vesi koguneb. Kui äkitsi külmad tulevad, aga lund ei tule, siis pane peale kuiv multš. Kui pidevalt sajab, siis ära multši pane. Sinisele tulbile soovitatakse värvi hoidmiseks haput turvast alla panna.

 

Julge katsetada ja proovi värvikooslusi:
Madal täidisõieline kollane ja kõrge harilik must (1/3 kollase kogusest).
Must, valge ja sekka mõni punane on vahva kooslus.
Must, kollane, valge- kogused vastavalt, mida tahad rõhutada. Näiteks musta ja valget võrdselt ning kollast vähem või kollast kõige rohkem.

 

Kevadel kohe tahaks kollast. Olen tähele pannud, et kevadõites kannatatakse kollane ära, kui muul ajal see värv üldse ei meeldi.

 

Kevade kollane annab energiat. Sügisel looduse kolletudes on kollasel teine tähendus mu meelest. Küpsus näiteks. Aga pikal ja pimedal sügisel kui lehed puudelt juba maha kukkunud, siis tahaks jälle kollast.

 

Kuidas Sulle tundub?

 
 

Sügistööd aias


Sügistööd aias ennetavad kahjureid ja haigusi. Mismoodi, loe siit

 

* Viimane muruniide riisu kokku ja laota kihina komposti.

 

* Lehtede langemise võib ära oodata, aga jupi kaupa riisudes on korraga vähem ja meeldivam ära vedada. Kuivi on soovitav kotti koguda lumeta talve korral katteks taimedele või kihina komposti köögijäätmete peale. Viimaseid lehti tavaliselt kuivalt kätte saada ei õnnestu.

 

* Komposteeri kihina muruniite peale puutuhk ja peenikesed oksaraod, järgmine kiht lehed ja jälle oksaraod.
Talvel pane kiht köögijäätmeid ja selle peale kogutud kuivad lehed. Oksi saab loodusest talvel ka, aga muud materjali kui toidujäätmed, oksad, tuhk kergesti ei leia. Võid osta ka turvast või hankida saepuru. (Saepuru teeb komposti lämmastikuvaeseks. Kevadel lisad kevadväetise graanuleid või kastad lämmastikurikka leotisega) Materjal hoia kuiv, siis see ei külmu läbi.
Komposteerimisse suhtu loominguliselt, pane igat asja kihina ja taga köögijäätmetega õhulisus, aga mitte nii, et tuul läbi puhub. Loe lisa siit

 

* Kõik igihaljad puud ja põõsad tee seest puhtaks. Kuivanud oksad lõika välja. Paita lehed jm sodi maha.

 

* PS! Väetada on nüüd hilja mistahes väetisega.

 

* Istutusalad puhasta umbrohust. Kobesta ja multši.
Kui kasutad istutuskühvlit või labidat umbrohu eemaldamiseks teed oma järgmise aasta rohimise hulka lihtsamaks, sest saad umbrohutaimed juurega kätte.
Aga… Need samad taimed on juba jõudnud seemneid külvata. Ses mõttes oled paar kuud hiljaks jäänud. Samas ei tohi aiatöödega ennast hulluks ajada, tehakse ikka siis kui võimalik, onju. Aga tea, et kevadel tärkab sellest seemneparvest umbrohi, mille äravõtmine planeeri juba kalendrisse. Ilmselt mai kuus tuleb Sul istutusalad üle kobestada. Kasuta väikest istutuskühvlit umbrohu eemaldamiseks!!! Muidu võib juur mulda jääda ja töö on täiesti kasutu.

 

Järgmine aasta jälgi peenart ja võta umbrohi ära hiljemalt õitsedes. Või veel parem tee jalutuskäike aias alati kühvel või käpp kaasas. Sõbrannad kindlasti imestavad, et rohid siis kui nemad külas on, aga nii ongi õige, sest aednik ei jaluta aias kunagi niisama! Nii on kõige lihtsam ja hoiab aega tohutult kokku. Aga vaata, et sellised jalutuskäigud ei muutuks rohimiseks vaid siis toimugu ikka üksikute umbrohtude eemaldamine. See võib olla eesmärk omaette :)

 

* Multšiga ole ettevaatlik kui vihmasajud jätkuvad ja päikest ei näidata, on soe, ilm sarnaneb eelmisele aastale. Selline olukord paneb multši aluse hallitama. Eriti ohtlik on see kohtades, kus on kasutatud peenrakangast.
Kuiva multšiga multšida võib ja ongi hea siis kui maa on juba külmunud. Topelt hea kui lund ei tule ega tule, sest märg multš ei ole sama efektiivne.

 

* Roosid las õitsevad. Nende katmiseni on aega küll ja veel. Roosidele meeldib sügisel 8-10 kraadine külm. Alles siis kui maa on külmunud kata roosid. Enne varu kuiva mulda, parem on liiv, et nn mullata. Eelmine aasta oli näiteks pikalt soe ja niiske ning see varajane muldamine ei olnud neile kõige parem.

 

Roosid soovitatakse mullata kui öökülmad pidevalt kimbutavad, sest suur temperatuurimuutus öise ja päevase vahel tekitab vartes lõhesid.
Lühiajaline külm roosile meeldib. Niiskus on aga hukutav ja seetõttu on väga varajane katmine ohtlik.
Kõige kindlam on roosi katta kuuseokstega, mis on otsapidi maasse torgatud nii, et oksad roosile koos lumega koormaks ei vaju. Sügavale maasse tuleb torgata aga enne maapinna läbikülmumist. Võiks panna alumise kihi suuri oksi, mis suures osas on maasse vajutatud ja hiljem kui saabuvad püsivad külmad on katet tihendatud väiksematega, mis toetuvad suurematele kuuseokstele.
Mina lõikan roosid tagasi kevadel, sest siis on näha kahjustuse tegelik suurus. Külmaõrnu on aga mugavam katta kui tagasi on lõigatud sügisel.
Roniroosid painuta maha, pane alla sõrestik ja kata kuuseokstega. Väga külmakindlad sorte tuleb katta soojemalt, aga jälgi, et nad ummuksisse ei jää ja ehita peale kate, mis vihmavee ära juhib.

 

* Ronitaimed ilutsegu, mõned on veel õitsemise hoos. Ronitaime ei pea maani maha lõikama kui ta oma olekuga ja ära õitsenud õisikutega (elulõng, Browni kuslapuu) kaunistab vaadet. Lõika maha siis kui häirib või alles varakevadel.

 

* Ka kõrrelisele meeldib ilutseda talvises aias ja vajab maha lõikamist alles varakevadel.

 

* Viljapuud on loodetavasti korda lõigatud :)
Rannikul on aega lõigata oktoobri lõpuni. Sisemaal suuri lõikusi ei teeks enam. Peenikesi vesikasve võib lõigata.
Mina viljapuude lõikamise lõpetaks selleks aastaks kuna aasta on olnud küllaltki karm ja veider. Paljudes kohtades ei ole õunapuud veel kolletama hakanud ja lehti maha visanud, mis tähendab, et nende jaoks võib talv ootamatult saabuda.

 

* Niiske ilmaga tuleb sammal kergesti puult maha.
Pane kätte paksud kummipeopesaga kindad ja hakka paitama. Abimeheks võib olla kõik, mis on puidust. Metallesemega võid vigastada koort. Terashari on selleks tegevuseks keelatud.

 

* Mädanenud vilju ära komposti vii vaid kaeva maha. Kui neid sul on, siis vaata, kas puu vajaks lõikust. Lõikamata puu pritsimisega ei ole mõtet vaeva näha! Preparaat peab katma puu iga millimeetri, lehe pealmise ja alumise poole. Isegi sügisel, kus lehti pole, ei ole kõrge puu ja tiheda võra korral see võimalik.

 

Puuviljamädaniku ja kärntõve vastu pritsi Topas-i või Score-ga. Maalehelt hea video

 

* Vaata Maalehe videost vaarikapeenra hooldust
ja maasikapeenra hooldust
Mina muidugi mürgist hoiduks. Sügisel eemaldan lehed, mis profülaktilisel eesmärgil põletan ja kobestan peenra.

 

* Elulõnga ettevalmistamine talveks vaata videot

 
 

Tervendava aia põhimõtted

Echinacea purpurea

Osalesin Kadri Maikovi loengul “Tervendava aia põhimõtted”. Väga hariv ja huvitav õhupoolik oli.

 
 

Paari tera tahan teiega jagada

 
 

Isikliku aia puudumist ei kompenseeri mistahes parkides jalutamisega.

 
 
 
 
 

Emotsionaalne tervenemine sõltub taimmaterjali rohkusest aias.
Vaimne tervenemine oleneb kontrastidest peenardel.
Füüsiline tervenemine toimub kui jalutad oma mõtetega ja arutad nad läbi. Eriti hea tüli korral. Sörkjooks soodustab uusi ideid tekkima.

 
 

Euroopas valitakse töökoht aia järgi. Püüdleme siis sinnapoole, sest aed on nauding!