Mullamuti püüdmine mutilõksuga

Istusin juuksuritoolil kui tuli üks naine kõrvale pandud juuste järele. Taipasin küsida, mida ta nendega teeb. Ta kõrvetab juuksed ära ja topib muti käiku. Olevat kasu.
Sellist peletusviisi kuulsin esmakordselt. Hakka või juukseid koguma :)
Gaasitamine, solgivee valamine, kassiliiva, piiksujate, vibraatorite jms-ga peletamine on enamikule teada. Mulle meeldiks ka peletamine rohkem, siis ei pea surnud mutiga tegelema, aga lõksudega püüdmine on siiski kordades efektiivsem.

Alljärgnevalt toon ära Repsu Taimetalu mullamuti püüdmisõpetuse mutilõksudega.

Kolme päeva eest võtsin mõned head aastat tagasi ostetud mutilõksud, kaks tükki. Suundusin hunnikute juurde ja valisin hinnanguliselt sellise, mis asetses keskemal, mitte ääres. Kaevasin lahti, pikerguliselt, käikude suunas, mis, muide, on läbivad, nagu metroo.


Tegin mõlemaid käiguavausi pisut suuremaks, et lõksurõngas käiku mahuks.

Ülemisel pildil vasakpoolne on vinnastatud, parempoolne veel mitte.
Siis vinnastasin lõksud ja pistsin sinna sisse. Sellel pildil on hästi näha lõksu rõngas ja heledam päästik- sinna rõnga sisse sõidab mutt, kes tuleb mööda käiku, ajades enda ees tavaliselt mingit kogust mulda, lükkab kas siis mullaga või ninaga päästikut, mis vallandab ülemise lõksukeele. See langeb naksti alla ja muti “rong” ongi “kraavis”.

Ühe ühele poole ja teise teisele poole, sest ei tea, kummalt poolt mutt järgmiseks tuleb.

Käigu katsin vanade keraamiliste plaatidega. Võib ka lauajuppi kasutada.

Ajasin mulla plaadile laiali ja patsutasin kinni.

Kogu tööd peaks tegema kinnastes, mitte paljakäsi, siis ei jää lõhnu külge.
Kinni ajasin ka veel mõned ligilähedased hunnikud, kuid mitte kõiki.
Mullamutile on äärmiselt tähtis, et käigud saaks õhutatud. Kui õhuvahetus on häiritud, siis ta tuleb kontrollima, milles asi. Ja sõidabki oma “metrooga” otse lõksu.
Ei ole mõtet lahti kaevata kõiki hunnikuid, piisab kahe lõksu paigaldamisest ühe hunniku alla. Vaikus püsib seni, kuni avastate kuskil uue hunniku. Ei ole mõtet ootama jääda uute “metroojaamade” tekkimist, vaid värske hunniku alla kohe lõksud panna, nii on kahjud kõige väiksemad.

Mul on tavaliselt ämber kummuli selle koha peal, kus lõksud sees on.

Järgmisel hommikul on põnevust kuhjaga, sest ei tea ju, kas saak on lõksus.

Plaatide eemaldamisel avaneb selline pilt

Mutt ongi lõksus :)

Saak lõksust välja ja uusi mutimullahunnikuid otsima!
Kui hunnikuid pole, siis tuleb jahis vaheaeg. Kuni uute hunnikute tekkimiseni. Seniks saab nautida hunnikuvaba aeda.

Viljapuude sügisene lõikus

Sellise oksa võib südamerahuga talvituma saata

Sellise oksa võib südamerahuga talvituma saata

Viimasel ajal helistatakse mulle tihti küsimusega, kaua võib veel viljapuid lõigata. Mina küsin vastu, mis on lõikamise eesmärk või mida lõigata soovitakse.

Tegelikult peab igal ajal lõigates endalt küsima, mida ma tahan lõikamisega saavutada. Kevadine tekitab mahlaseid kasve, suvine seevastu ei tekita peaaegu üldse, st uute kasvude tekkimine on normaalne. Talvele vastu minnes peab teadma, et puul on vaja talveks valmistuda ja ta teeb seda septembris-oktoobris. Kaks viimast talve on karmid olnud ja mõistlik on edaspidi siiski selliste talvedega arvestada.

Viljapuude suuremad lõikamised lõpetasin mina sel aastal septembri esimese nädalaga, lõikamata jätsin ka käevarre jämedused mitmeaastased vesikasvud. Kõik, mis jäi lõikamata sai kenasti kevadesse edasi lükatud. Olenevalt piirkonnast võtan veel selle aastaseid vesikasve ja luban teistelgi võtta.

Aga üldiselt on ka muid töid, mida septembris teha. Viljapuud ei kao kuhugi, kui nad siiamaani alles on ja kevadeni kannatab ikka oodata. Hoopis oskamatu ja julm lõikus (köndistamine) võib nad hukka saata.

Õiget aega ei ole, ei kevadise lõikuse alguse kohta ega ka, millal sügisel lõpetada. Õige aeg on tunde küsimus. Kui tunnet ei ole, siis on august viimane aeg. Kõige parem aeg on aga juuli teine nädal :)

Oks muudkui kasvab ja kasvab. On kahtlane, kas ta puituda jõuab.

Oks muudkui kasvab ja kasvab. On kahtlane, kas ta puituda jõuab.

Ainuke asi, mil võiks tulla kõne alla viljapuude sügisene lõikamine, on siis kui uued kasvud muudkui tulevad ja tulevad. Vot need kasvud ei jõua puituda ja saavad külmaga pihta ning need on mõistlik ära lõigata. Igasugune külmakahjustus nõrgestab puud. Kui kasvanud on juba üsna pikk ja vajalik oks ning on näha, et talle on augustis veel teinegi kasv otsa visanud, siis selle otsast lõikamine soodustab puitumist. Nagu roosidelgi tuleb puitumise soodustamiseks sügisel uusi kasve ära näpistada.

Lõikamisel peab teadma, et oksa otsast lõikamine võib ajada oksa harunema. Kui nii juhtub ja see on näha kenasti suveks, siis saabki lõikust juuli alguses korrigeerida, st lõigata ebasobivad külgharud ära.

 

Kui tahad teada, kuidas asjad tegelikult on, vajad asjatundlikku ja kogemustel põhinevat vastust, siis küsi järele piret@virkus.com Nõustan ka meili teel.

Teenused
Koolitused

Koolitused suvel

Suvine õunapuude lõikamine

Õppepäev Tabasalus 28. augustil kell 12.30: Millal lõigata ja kuidas lõigata ning kujundada noori viljapuid. Kuhu ja kuidas istutada, hooldamine, väetamine, esmaabi jms. Osalemissoovist anna palun teada piret@virkus.com

Tallinnas 19. juulil kell 18.00

Alatskivil 10. juulil kell 12.00
Vaata muud tegevused Alatskivil 9-10. juulil.
Ja Kapten Peipusega on võimalus Peipsile purjetama minna

Õpime nii noort kui vana õunapuud tundma ja lõikama, valime tööriistu, kuidas neid korras hoida, puid istutada, väetada. Kuidas viljaalgeid ja noori kasve näpistada jms. Perepuude hooldus. Räägin viljapuude kasvatamise võimalustest (spaleerpuu jms). Vastan jooksvalt küsimustele. Koolitus kestab orienteeruvalt 3-4 tundi.

Vajalik on registreeruda piret@virkus.com või telefonil 5049835.

Tegemist on praktilise koolitusega. Selga mugav riietus. Kaasa võta puhastatud ja teravad tööriistad, töökindad.

Räägivad, et minu koolitustel saab nii julguse kui ka oskuse puid lõigata :)

Lambaliha toidud

Lambaliha valmistamist ei maksa peljata. Kartsin minagi, et ei tea, kas tuleb välja ja mis kõik veel.

Oma esimese lambaliha ahjuprae tegin talvel tallelihast. Foorumites jäi silma, et lisatakse kaneeli. Määrisin lihale kaasa saadud retsepti järgi tehtud segu: oliivõli, mesi, sool, pipar, rosmariin, küüslauk peale ja lisasin kaneeli. Küpsema läks köetud ahju 4 tunniks (oli vist).

Tänavuse jaanišašlõki meisterdasime ise. Küüslaugu asendasin rosinatega. Määrisin liha kaneeliga kokku, lisasin rosinad, piparmündi, õunmündi, murulaugu, tilli. Mees segas kastme: punane vein, ketšup, soja kaste. Kokku tuli päris hea, igatahes sööjad kiitsid. Tänud Marinale õunmündi vihje eest! Olin siiani teda kasutanud teeks, külmaks joogiks ja hapukoore salatis koos sibulaga.

Ribi viskasin üksõhta küpsetuskotti järgmiselt: ühele poole piparmünt, teisele poole õunmünt. Soola ja tilli said mõlemad pooled. Küpses iseseisvalt 200 kraadi juures 1 tund. Ise läksin külla, mehed ei helistanud. Koju jõudes ütlesid, et uskumatult hea oli :)

Proovige julgemalt ja te ei kahetse. Talvel küpsetame jälle talleliha.

Seinamaaling

Idee Piret Pihtjõe Teostus Anne Vasar

Idee Piret Pihtjõe Teostus Anne Vasar

Koledaid kuuri seinu ei ole vaja kannatada vaid neile tuleb pilt maalida ;) Näed seda siis ise või muretsed naabri vaate pärast. Seina võib ka triibuliseks teha või… Teate, fantaasial pole piire.

Ettevaatust muidugi kärtsu värviga! Lahendus peab välja mängima igal aastaajal ja otseloomulikult ei tohi närvidele käia.

“Joonistatud lilled on kaunid hoolimata aastaajast”, kirjutab Aialeht, aga lilledega ei maksa piirduda ja igale poole ei tasu neid ka maalida.

Minu maja seinal olev jalgratas ei ole kõigile kohe ja kogu aeg nähtav, aga minu meelest annab see teosele väärtust vaid juurde. Kujutage ette kui soovitan naabrinaisel ratta maja taha parkida :)

Alustada tuleb ideest või probleemsest seinast. Vähetähtis ei ole ka aia iseloom, kus sein vaadeldav on. Seinale võib joonistada näiteks ukse ja läbi ukse maalida täiesti teise maailma. Seinale võib kinnitada ka ilmastikukindla foto.

Ühes aias, kus nõu andmas käisin, oli pikk krohvitud kõrge tara. Naaberaiast avanes maalilise maja ja õunapuu vaade. Soovitasin ühe ideena maalida too sama maja tara taga olev ilusam osa ja õunapuu.

Teises aias oli kole puittara naabril paigaldatud. Soov oli tarbeaed ja laste mänguala sinna teha, aga probleem oli, kuidas tara varjata ja tarbeaeda eraldada. Soovitasin ühe ideena tarbeaiale söödavate marjadega heki ette panna- nii loob eraldi aiaruumi ja väravast avanevasse vaatesse paigaldada lapse portreepilt.

Kirjeldatud ideid ei ole teostatud, kahjuks. Miskipärast kardetakse, mida teised arvavad.

 
 

Aga mida teie arvate- kui teile meeldib, siis anname minna, minul ideid jagub.
Ühendust saab piret@virkus.com ja tel 5049835.

Aiaplaan on alati abiks

Aiaplaani või haljastusprojekti olemasolul saad näiteks sünnipäevale või soolaleivapeole tulijatele kingivihjeid anda ja sul on koht kuhu saadud kingitus istutada. Siis kaob ka kiusatus üksikuid puid ja põõsaid murusse istutada ning vajadus muruniidukiga nende vahel keerutada. Aiaplaan osutub hädavajalikuks ka näiteks sibullillede jt taimede, mis peale õitsemist närbuvad, asukoha meeles pidamisel.

Mulle meeldib kujundada omapäraseid aedu, kus kõigel on oma koht ja veel toredam kui eraldi aiaruum, mille hooldamine on võimalikult lihtne ning vähe aega nõudev. Aitan ette mõelda ja aastate pärast tekkida võivaid vajadusi ära aimata.

Kui tunned, et aia planeerimine käib üle jõu, siis võta ühendust, sest tihti piisab ka konsultatsioonist.

Aiaplaani vajadus selgub ja teenuse hind kujuneb tavaliselt konsultatsiooni käigus. Tavaliselt teen mõõtkavas eskiisi koos materjali- ja taimenimekirja ning rajamis- ja hooldusjuhisega. Vajadusel lisan ehituslikud joonised.

Vaata ülevaadet tehtud töödest

Kõigile, kes soovivad algusest peale ise kujundada või rajada, annan hea meelega nõu ja viin läbi auditoorseid ja praktilisi koolitusi.

Sinu aednik
piret@virkus.com
GSM 5049835

Kahjurite tõrjumisel kasuta kõrvenõgest

Taimi tuleb kuivatada kiiresti, kuivas ja õhurikkas ning päikese eest kaitstud kohas, näiteks pööningul. Päikese käes närbudes lahkuvad kõik head toimeained taimest.

 

Kõrvenõgese kasvatamine aias tasub end kuhjaga ära kuna kõlbab nii kahjurite ärahoidmiseks ja tõrjeks kui ka taimede väetamiseks kevadel. Ja missugune vitamiinipomm ta salatina on, rääkimata maitsvast supist.

Kuivama pandud vihad täidavad maal sauna terassil kujunduselemendi rolli. Ning võib arvata, et linnaaeda külla minnes on nõgesekimp positiivne üllatus. PS! Kasutusjuhend on soovitav kaasa panna.

 
 
 

Kõrvenõgese maapealset osa saab toiduks kasutada terve perioodi jooksul kui teda aeg-ajalt maani maha lõigata. Kaja Kurg kirjutab Maakodus kõrvenõgese kasust aias ja köögis.

Mina soovitan kõrvenõgeseid suvel kuivatada, et kevadel neid võtta oleks, siis ei pea keemiliste preparaatide järele haarama. Ka meie aiakahjurid ei muutu nii kiiresti resistentseks kui esialgu tõrjume neid erinevate looduslike vahenditega. Loe lisa – Viljapuude ja marjakultuuride kahjurid, ennetamine ja looduslik tõrje.

Saadaval on ka looduslikke preparaate nn. NeemAzal, aga see ei ole meile päris ohutu, sest on ikkagi mürk. Ja kuna pihustatud vahend hõljub tuulevaikse ilmaga õhus, siis tuleb enda kaitseks kasutada kindlasti prille ja respiraatorit.

 

Aktiniidia

Eestis külmakindel ja ilus ronitaim südajas aktiniidia viljub, kui aeda kasvama panna emas- ja isastaim. Nende eristamine on aga keeruline, sest emastaimel võivad ka olla mõned värvunud lehed. Sattusin isegi puukoolis segadusse.

Taime on võimalik eristada kindlal ajal:
1. õitsemisfaasis- isas- ja emastaime õisikud on erinevad
2. viljumisfaasis- isastaim on värvunud lehtedega

PS! Aktiniidia, eriti noortaim, on maiuspala kassidele. Kes seda uskunud ei ole, on saanud kauba peale oma aeda kassid.

Aga superilus taim pergolate katmiseks, kes kasvatab ka imelisi ja maitsvaid vilju.

Kumba eelistada- istutusala või muru

Vastrajatud tarbeaed, turbapeenar metsamarjadega ja maitsetaimepeenar. Kõrgpeenra puhul on vaja läbi mõelda niitmine. Selleks pannakse maapinnaga tasa üks (vajadusel kaks) serviti immutatud laud. Samaoodi käib laud või pruss ka istutusalade ääriseks. Muruniiduk sõidab rattaga laua ääre peal. Lillepotte ja aiakaunistusi murule panna ei soovita kuna niites pead neid alati liigutama, ka murusse jääb tühimik. Parem on nad sokutada istutusalasse või laiendada muruvaba ala veelgi .

Foto: Helena Tooming
Pildil vastrajatud tarbeaed, mis pidevalt suureneb kuni muru on tagaaiast läinud. Valmis on turbapeenar metsamarjadega ja maitsetaimepeenar. Kõrgpeenra puhul on vaja läbi mõelda niitmine. Selleks pannakse maapinnaga tasa üks, vajadusel kaks serviti immutatud lauda. Samaoodi käib laud ka istutusalade ääriseks. Muruniiduk sõidab rattaga laua ääre peal. Lillepotte ja aiakaunistusi murule panna ei soovita kuna niites pead neid alati liigutama, ka murusse jääb tühimik. Parem on nad sokutada istutusalasse.

 
 


Foto: Vello Laanemaa
Geomeetrilise kujundusega tagaaed- parasjagu terrassi, parasjagu muru ja parasjagu istutusala. Ükski puu ega põõsas ei kasva murus. Muru ning istutusalade hooldamine on seetõttu väga mugav.

 
 

Aiakujundajaid soovitavad muru võimalikult vähe planeerida. Hea suhe on 1/3 aiast. Väikeses aias ei ole murul üldse kohta. Kogu aed tuleks planeerida terrasside, püsikute, pinnakattetaimede ja teekivi alla. Rahulolu on suurem kui näiteks paarismaja naabrid rajavad koos. See on investeering vabadesse vaiksetesse päevadesse.

Suured aiad, näiteks 2 hektarit, on soovitav tsoneerida vastavalt vajadusele väiksemaks, piiritleda eesaed ja planeerida ülejäänust nn tagaaed.

Eesaed on soovitav muruvabaks jätta, siis ei murra sind igapäevane stress niitmata muru pärast. Muru hooldamine ja niitmine peab olema meeldiv- suved on meil lühikesed ja pidev müra on tervisele lausa kahjulik.

 

Murul on palju muresid- võililled jm umbrohi, sammal, kuivamine, muru ei tärka jne. Murul on võime orjastada, ta röövib meie vaba aja märkamatult- õhutamine, väetamine, sambla tõrjumine, pidev niitmine. Muru ei lase rahus puhkepäevi nautida- müra ja ebameeldiv kütuselõhn, mis on inimese tervisele teatud kogustes isegi kahjulikud.

 

Raske on uskuda, et istutusala võtab vähem hoolt kui muru niitmine. Tihti ütlevad vastsed majaomanikud, et muru niitmine meeldib. Muidugi alguses meeldib, aga üsna pea muutub tüütuks. Aga siis on kulutused muru rajamisse tehtud. Istutusala rajama hakates tuleb muru eelnevalt likvideerida, mis tähendab raha korstnasse kirjutamist.

 

Seepärast ei ole mõtekas esimeses järgus kogu alale muru külvata vaid pidada aiakujundajaga nõu, teha aiaplaan ise või tellida. Eskiisil joonistuvad välja teie pere soovid, ehitiste ja aiarajatiste alad, muru vajadus.

Eskiisi olemasolul selgub tihti, et istutusala rajades ei ole mulda juurde tuua vajagi, sest aiakujundaja on arvestatud olemasoleva pinnasega ja pigem on loonud lisaks huvitavaid ja vajalikke alasid. Juurde tuuakse näiteks hoopis turvast ja osa alast muudetakse turbaaiaks, kus rododendroneid või metsamarju kasvatada. Osale tarbeaed. Kuhugi viljapuud ja marjapõõsad. Osale läheb näiteks liiv, kus lapsed saavad mängida ja hiljem kui lapsed suured, saavad koha omale näiteks kõrrelised. Osale tuleb killustik, osale teekivi. Osale maa- või paekividest alpiaed, osale grillismisala, terass, osale saun ja võrkkiik, kus pereisa pärastlõunast und naudib. Osale tiik, kust tuleb suur kogus pinnast, mis kõik on soovitav hunnikusse jätmise või minema vedamise asemel samas aias ära planeerida. Ka elektri vajadusele aias tuleb mõelda mullatöid tehes. Mõistlik on “kõri”, kuhu hiljem juhtmed libedalt sisse lähevad, maha panna. Kui algul ei arva, et elektrit võiks vaja minna, siis aias hooldustöid tehes võib vajadus kiiresti kätte tulla. Hiljem tuleb ka ilusate objektide ja puude valgustamise soov, pump veesilma jaoks jms.

 

Muru rajamine on kõige viimane töö. Aga kui istutusalasid ei ole võimalik esimesel aastal rajada, siis märgitakse need maha ja jäetakse muruseemnest puutumata.

 

Mulla toomine on kallis ja väga riskantne. Ainult poest ostetud mullaga ei tule umbrohuseeme kaasa.

Muru tegemine on omaette teadus. Rajamine on kallis seetõttu, et eeltöö nõuab aega ja vaeva. Ekslikult arvatakse, et muru tehakse rulliga. Aga rulli kasutatakse hoopis kõige lõpus, et seeme mulda kinnitada. Tasandadakse, tihendatakse ja silutakse raskusega, mida veab näiteks murutraktor. Pind planeeritakse veidi kaldu krudi ääre suunas. Muru tegema asudes on vaja umbrohi ära mürgitada või maad 1 aasta musta kesa all hoida. Pinnasest on vaja kõik sodi, umbrohi ja väiksemadki kivid välja korjata. Seda kõike tavaliselt ei tehta ja murupinnale tekivad veelohud, ilmuvad kivid ja muud hädad. Sama rajamisskeem on lillemuru puhul.

 

Ka istutusala ei valmistata tavaliselt korralikult ette. Kui kahe labidalehe sügavuselt pinnase piinlikult puhtaks teed ja 5 cm multšikihi peale paned, siis ei kollita sind ükski umbrohi.

 

Peenrakangas ei anna soovitud efekti umbrohu tõrjumisel. Pigem vastupidi- kangast kasvab orashein läbi juba järgmisel suvel ja igasugune hooldus on raskendatud. Istutusaukudest on umbrohu vohamist näha kõige pealt. Ei aita muud kui kangas ära võtta ja istutusala uuesti rajada. Ka tekib kanga alla tihti hallitus ja kahjuritele meeldib seal pesitseda/talvituda. Umbrohu seeme kinnitub kenasti kõdumultšile kui kiht muutub õhukeseks ja umbrohi vallutab taimeala hoolimata kangast.

 

Asjatundja nõu tasub kuulda võtta, sest võimalik on anda umbrohuvaba garantii kui eel- ja järeltöös juhiseid järgitakse.

 

Piret Pihtjõe
aednik-aiakujundaja
piret@virkus.com
Tel 5049835

 
 
 

Kui muru ja puud hallitavad

Hallitus on enamlevinud seenhaigus.
Kui nüüd mõelda, millistes oludes seen kasvab või ei kasva, siis on võitlus ja ennetustöö hallituse vastu tulusam.

 

Seen kardab päikest, õhku ja kuiva, aluselist keskkonda.

 

Igasugused ekstreemsused nn leegiheitjad (lugesin kunagi Kodukauniks foorumist, et nii tehakse) ei ole võitluses vajalikud. Usun, et saab ka mürgita. Aga kui tingimusi ei looda, siis ei aita ka mürgitamine.

 

Muru ei tohi talvituma jätta liialt kõrgena. Samuti ei tohi viimast muruniidet peale jätta. Kui sügis on soe, pikk ja vihmane, siis muru kasvab ja sellisel juhul tuleb teda teinekord niita isegi oktoobris. Kui lumi tulebki maha ja külmetab, siis lumekihi all, eriti veel paksu lumekihi all, on ikka soe. Liigne niikus ja soe talv paneb sellistes oludes seene ehk hallituse vohama. Ka riisumata lehed, puult kukkunud õunad jm sodi on hallitusele hea pinnas.

 

Kevadel tuleb esmalt aidata sulaveel murult minema pääseda. Pinna tahenedes riisuda, hargiga vajutada augud või tõmmata jalga põrandatöödel kasutatavad naelikud ja teha pikki jalutuskäike aias. Tuhka tuleb raputada ühtlaselt õrn kiht, mida näha ei jää. Vajadusel riisuda uuesti.

 

Mida rohkem õhutada, seda kiiremini seen taandub ja muru kasvama hakkab. Kui murupinda intensiivselt kasutatakse, siis on vajalik muru õhutamine kogu hooaja vältel. Ole kaval ja pane naelikud suvel niites jalga, nii saad endalegi ootamatult kauni muru. Aeraator ei ole üldse vajalik ;)

Õhutatud ja toidetud muru on elujõuline ning temas ei ole ruumi ka umbrohule.

 

Paksu lume tõttu on ka paljude puude tüved hallitusega kaetud.

Enne kui võtta ette pritsimiskuur seenhaiguste preparaatidega proovi muid viise. Kaeva tüved lumest välja ja puhasta samblast ning hallitusest. Las tuul ja päike teevad oma töö. Päikesepõletuse oht hakkab ka vaikselt taanduma. Varjuta (aga ära kata) taime seni kuni ümber on valget lund.

Roomavate okaspuude oksad tuleb maapinnalt võimalikult kiiresti üles tõsta ja kive ala panna, et tuul saaks maapinda ja taime kuivatama. Kõik kahjustunud ja pruunid oksad tuleb välja lõigata, külgoksa kõrvalt tüügast jätmata.

Mutš tuleb eemaldada ja paigaldada uus ning kuiv alles siis kui maapind on tahenenud. Ka istutusalade õhutamine tuleb ainult kasuks.

Jälgige taime ja vajadusel pritsige seenhaiguste preparaadiga. Kui eelnevat puhastus- ja hooldustööd ei tee, siis pole mõtet pritsimisega vaeva näha.

 

Vajadusel küsi nõu piret@virkus.com