Ilusat ja maitsvat jõulukuud kõigile!

advendi küpsisekook

Foto: Vello Laanemaa

Lihtne küpsisekook advendi hommikuks

1 pakk Selga küpsiseid (karamell)
1 pakk õuna-kardemoni kohupiimakreemi
Haput õunamoosi ja tsipa suhkru- kaneeli segu kohupiimakreemi sisse. Külmutatud marju.

Esimesele kihile panin õunamoosi, teisele kohupiimakreemi. Kolmandaks kihiks purustasin ülejäänud küpsised. Peale läksid külmutatud pohlad. Ja nii kiiresti saingi maitsva koogi kolmele. Küpsisekook tahab veidi seista, parim on see üleöö.

 

Soolaseks palaks meeldib mul viimasel ajal katsetada kotlettidega

Ostan 1 kg hakkliha, lisan 4 muna, hakin suure sibula (vahest ka kolm), soola, pipart (sidrunipipart). Ülejäänud on puhas looming.

Mõnikord riivin sisse porgandit, paprikat, mõnikord peeti, ikka ohtralt. Kui on kuivanud saia, kukleid või leiba, leotan ka need sisse. Päevalille-, kõrvitsa- ja linaseemned annavad palju juurde. Kama olen pannud. Ja, oh üllatust, odrajahuga saab segu väga hea. Üldjuhul ma jahu, eriti nisujahu ja saia ei kasuta. Odrajahuga võib ka paneerida. Aga kui jahu olen sisse pannud, siis ma enam ei paneeri.

Sellistele kotlettidele sobivad kaaslaseks hautatud või praetud köögiviljad, vms soe salat. Keedukartul meie meelest ei sobi, kui, siis ainult pudruna. Kotletid on ka külmana maitsvad. Isegi mu poeg lasi täna peedikotletid kaasa pakkida :)

 
 

Retsepte

Augusti lõpul tabas mind taas hoidistamise kihk. Süüdi on selles Mare retseptiraamat. Improviseerisin ja keetsin kokku järgmised segud:

Tomat, kurk, porgand, sibul, maitse järgi soola, suhkurt, veidi äädikat. Porgandi viilutasin ja viskasin õliga potti. Sibula praadisin pannil klaasjaks ja lisasin ülejäänud kraamiga potti. Kõige lõpus läks törts äädikat.

Traditsiooniline letsho- tomat, sibul, paprika, suhkur, pipar, õli. Sibula ja paprika küpsetasin pannil rohkes õlis, tomati panin potti koos praetud paprika ja sibulaga, lisasin maitseained. Lasin keema ja panin kuumalt purkidesse.

Teine letsho sai õunaga- tomat, õun, sibul, sool, suhkur, pipar, nelk. Sibula praadisin klaasjaks, lisasin hakitud õunad ja veidi aja pärast tomati ning maitseained.

Peet sai kaaslaseks porgandi, suvikõrvitsa, sibula. Kõige pealt hautasin hakitud peedi, lisasin pannil klaasjaks kuumutatud sibulad ja suvikõrvitsa. Maitsestasin soola, suhkru ja törtsu äädikaga.

Õuna-tšillimoos ootab tegemist.
Õuna tšillimoos sai hea. Proovige järele!

 

2012 sügise õunamoosile lisasin sidruni mahla ja riivisin natsa koort ning pihlakad pistsin ka sisse. Päris huvitav tuli.
Teine ports sai jälle koos arooniamahlaga tehtud. Sinna lisasin ka ühe sidruni mahla. Väga mõnus mekk sai.

Sherry! Vat see on üks hea kraam. Kõigepealt läks sibulasupi sisse ja nüüd rabarberimoosi sisse. Ja niisama napsutamiseks kõlbab kah. Sherry (eesti keeli šerri) on traditsiooniline kangestatud vein, mis on saanud oma nime Jerez de la Frontera linna järgi. Sherryt juuakse aperitiivina, desserdi kõrvale ja kasutatakse toidu valmistamisel.

Rabarberi-apelsinimoos
Koorisin 3 apelsini ja pigistasin mahla potti, lisasin suhkru, tükeldatud rabarberi ja peenikesteks ribadeks lõigatud apelsini koore. Lisasin fariinisuhkru.

Rabarberi-ingverimoos
Potti läks pool klaasi Sherryt ja kilo suhkrut. Lisasin tükeldatud rabarberi ja väikese tüki riivitud ingveri.

Rabarberi-porgandi-aprikoosimoos
Taas sulatasin suhkru vähese Sherryga. Tükeldasin rabarberi, kuivatatud aprikoosi ja riivisin porgandi. Tõstsin potti ja keetsin tasasel tulel valmimiseni.

 
 
 


2010 aasta segud:

 

Sibul, kurk, porgand, väike törts äädikat, suhkur, sool.
Sibul, roheline tomat, porgand, sidrunipipar, sool.
Sibul, küüslauk, tomat, porgand, jalapeno pipra viil, sool.

 

Kogused tunde ja maitse järgi ning mis tegemise hetkel olemas oli.

 
 

Mustikamoosile viskasin virsikukuubikud sisse. Päris nämma sai, ainult et suhkrut panin liiga mõnuga.

 

Proovige teha porgandi- astelpaju moosi. Või astelpaju- suvikõrvitsa moosi.

 

Tänavusele astelpaju- õunamoosile lisasin õunmünti ja sidrunmelissi. Kergelt mündine maitse jäi.

 
 

Jäätise kokteile:

 

Astelpaju, banaan või virsik või nektariin või ploom või pirn või kõik või mitte ühtegi neist, vanilje jäätis, joogijogurt või jogurtita.
Astelpaju, vanilje jäätis, õunamoos, piim.
Porgandimahl (purgi või värske), astelpaju, vanilje jäätis.

 
 

2009 sügis

Korjasin astelpaju okstega, jupitasin, võtsin lehed maha ja ladusin külmiku sahtlisse ning panin sügavkülma.
Külmunud marju on kordi kergem oksa küljest lahti saada. Ja hapu `Antonovka` on minu meelest päris hea moosiõun.

 

Astelpaju- õunamoos

 

Kuumutasin astelpaju marju mahlaaurutuspotis, tampisin pudrunuiaga läbi ja sain mehuga mahla.
Võtsin 5 L poti, panin sinna 1 L astelpaju mahla ja 1 kg suhkrut
Kuumutasin suhkru sulamiseni ja lisasin puhastatud õunad.
Keetsin moosiks ja panin purkidesse. Jahtunult sain imelise džemmi.
Proovige!

 
 

Astelpaju-aroonia-õunamoos

 

Arooniaga saab värvi lisada ja teise meki.
5 L poti kohta:
1 L astelpaju mahla
1 kg suhkrut
0,5 L arooniamarju
puhastatud õunad

 

Sulatasin suhkru astelpajumahlas, lisasin arooniad. Kuumutasin, korjasin vahukulbiga arooniad välja ja lisasin õunad. Keetsin, korjasin vahu ja purki.

 
 

Astelpaju-ebaküdooniamoos

 

Puhastasin ebaküdooniad seemnetest ja keetsin astelpajusiirupis moosiks.
Ka see sai nagu džemm ja väga huvitava maitsega.

 
 

Kiiresti valmiv astelpaju- ja ebaküdooniamoos

 

1 L astelpaju mahla
1, 5 kg suhkrut
pestud ja terved ebaküdooniad

 

Sulatan suhkru mahlas, lisan pestud terved ebaküdooniad, keedan kuni ebaküdoonia läheb pehmeks ja see juhtub üsna ruttu. Panen purkidesse. Saan mõnusa seemnemaitselise džemmi, millel on nosimisõunad sees.
Talvel moosi süües tõmban ebaküdoonia suust läbi ja viskan südamiku minema. Parema meelega söön aga joodisisalduse pärast ära. Mulle ebaküdoonia seemnete maitse meeldib.

 
 

Ploomi- ja ebaküdooniamoos

 

Kuumutasin ploomid mahlaaurutuspotis, tampisin pudrunuiaga ja sain kividest kergesti lahti ning mehuga mahla.
Lisasin suhkru ja puhastatud ebaküdooniad.

 

Kogused vastavalt soovile.
Ise teen kogu aeg umbes, koguse, tujude ja maitse järgi.

 
 

Ebaküdoonia vitamiinipomm

 

Ajan terved ebaküdooniad läbi hakklihamasina, segan suhkruga läbi ja panen purkidesse ning vastavalt soovile, külma või sügavkülma.
Talvel on mõnus maiustada või jooki teha, sobib ka värskekapsasalati või hapukapsa sisse. Seemned on head joodisisalduse poolest.

 
 
 
 
 

Kahjurite tõrjumisel kasuta kõrvenõgest

Taimi tuleb kuivatada kiiresti, kuivas ja õhurikkas ning päikese eest kaitstud kohas, näiteks pööningul. Päikese käes närbudes lahkuvad kõik head toimeained taimest.

 

Kõrvenõgese kasvatamine aias tasub end kuhjaga ära kuna kõlbab nii kahjurite ärahoidmiseks ja tõrjeks kui ka taimede väetamiseks kevadel. Ja missugune vitamiinipomm ta salatina on, rääkimata maitsvast supist.

Kuivama pandud vihad täidavad maal sauna terassil kujunduselemendi rolli. Ning võib arvata, et linnaaeda külla minnes on nõgesekimp positiivne üllatus. PS! Kasutusjuhend on soovitav kaasa panna.

 
 
 

Kõrvenõgese maapealset osa saab toiduks kasutada terve perioodi jooksul kui teda aeg-ajalt maani maha lõigata. Kaja Kurg kirjutab Maakodus kõrvenõgese kasust aias ja köögis.

Mina soovitan kõrvenõgeseid suvel kuivatada, et kevadel neid võtta oleks, siis ei pea keemiliste preparaatide järele haarama. Ka meie aiakahjurid ei muutu nii kiiresti resistentseks kui esialgu tõrjume neid erinevate looduslike vahenditega. Loe lisa – Viljapuude ja marjakultuuride kahjurid, ennetamine ja looduslik tõrje.

Saadaval on ka looduslikke preparaate nn. NeemAzal, aga see ei ole meile päris ohutu, sest on ikkagi mürk. Ja kuna pihustatud vahend hõljub tuulevaikse ilmaga õhus, siis tuleb enda kaitseks kasutada kindlasti prille ja respiraatorit.

 

Võitlus metsloomadega

Õiges suuruses traatvõrk kaitseb metsloomade eest. Foto: Anne Vasar

Metsloomadega, aga ka hiirtega võitlus on tüütu ja igavene. Parem on leppida ja puid arukalt kaitsta.

Kõige paremini aitab tara. Aga ainult siis, kui aia tagant lumi regulaarselt ära ajada, siis ei saa loomad üle aia hüpata.

Õiges suuruses traatvõrguga ümbritsemine aitab ka. Nii madal oks nagu on näha pildil, on mõistlik tagasi lõigata. Kõrgemal asuvad oksad, kui nad on peenikesed ja veel painduvad, siduda ettevaatlikult koomale enne võrgu paigaldamist.

Kevadel tuleb võrgud kindlasti eemaldada ja puud lahti siduda.

Müügil on erinevaid preparaate: Certosan, Hagopur ja Plantskydd ning verejahu. Kodustest vahenditest sobib toore liha loputus- või sulavesi, millega tuleb kuus paar korda (eriti peale vihma) puid üle võõpamas käia. Kahjuks ei tehta Eestis hetkel enam näriliste peletusvärvi, mis ühtlasi ka valgendas tüvesid ja kaitses kevadise päikese eest.

Hiired on kõige hullemad kahju tekitajad!! Leides õunapuu ei jäta nad seda enne kui magusam osa on näritud. See aga tähendab, et puule kõige olulisem osa koor ja kambrium on läbi näritud. Ja kui seda on tehtud ümberringi, siis puu on määratud hukule. Kui kambriumi kiht (heleroheline) on alles, siis tasub sinna valekoor puupalsamiga peale tekitada. Puupalsam on rohekas kleepuv aine, mida müüakse pudelis ja tuubis, oleneb tootjast. Puuvaha ei ole selleks otstarbeks sobiv.

Hiirte vastu aitab puude ümbruses oleva lume regulaarne kinni trampimine. Paksu lund ei õnnestu maani tihedaks trampida. Võib proovida Brody siniseid kuubikuid. Kuubikud tuleb asetada maapinnale puu vahetusse lähedusse, aga mitte päris tüve kõrvale.

Väidetavalt võivad ka linnud õunapuult toitu otsima tulla. Kui vanu õunu puu otsas mädanemas ei ole, hakkavad nad pungi nokkima. Selle vältimiseks võiks panna aeda linnusöögimaja ja seda pidevalt toiduga täita, sest kesse viitsib puid pritsima ja võrgutama hakata. Aga mädanevaid õunu ei tohi lindude jaoks puule jätta kuna kannavad haiguse nimega puuviljamädanik ületalve. Iseasi on korjamata jäänud korralikud õunad, aga õunad tõmbavad ligi ka kitsi, et sa teaks.

Retsepte

Viimase päeva ploomikook
Imeõhuke lehttaigna põhi. Kollase ploomi moosi purgi põhi, juustulaastud. Natukeseks ahju.

Kiire jäätisetort
Nii kiiresti sai valmis (tuleb teha kiiresti) ja nii kiiresti söödi ära, et pilti ei jõudnud teha. Lõikasin külmunud jäätise ~0,5 cm viilud šokolaadiküpsise peale. Kreegimoos vahele. Nii mõned kihid. Kiiresti sügavkülma.
Kuna süüa on võimalik vaid näppudega, siis lõikasin küpsise kuueks väikeseks küpsiseks enne lauale andmist. PS! Moosi vahele panemiseks soojas ruumis on mõistlik võtta abiline. Proovi vaniljeküpsiste, vaniljejäätise ja kaneeli ning õunamoosiga. Või šokolaadiküpsiste, šokolaadijäätise ja kirsimoosiga. Või muude maitsejäätistega, mida leiad poest ja lisa sama moos. Mm.. murakamoosiga võib olla nämma!

Minu esimene ahju-lambaliha
Valmistatud müüja soovituste järgi. Tallelihale lõigata noaga lõhed sisse. Oliivõli, mesi, küüslauk, rosmariin, sool, pipar segada ja määrida lihale. PS! Küüslaugust ei saa lambale kunagi küll.
Võib seista 1-2 tundi. Pliidi ahju pannes vett lisada ei ole vaja.
Esimestele näljalistele praadisin suuri tükikesi väikesel tulel. Hea sai ja ahjupott läks südamerahuga peale kütmist suurde ahju, lisasin igaks juhuks natuke vett ja seal ta veetis umbes 4 tundi. Pott kärssas seest natuke ära, sest sai liiga suure koguse sütega ahju või neid ei õnnestunud järelikult piisavalt kaugele lükata. Liha ja maitse kannatada ei saanud.

Kuidas soojendada kolmandal päeval talleliha
Lõikasin porgandid ~3 cm tükkideks ja kuumutasin väheses õlis ja vees. Hakkisin liha tükkideks ja panin porgandite sekka. Lisasin rosmariini, soola ja ingverimett. Hautasin kaane all väikesel tulel kuni porgand oli pehme. Lõpuks lisasin konservherned ja soe ta oligi.

Pakutrükk

Pakutrükiga saab kiiresti vanast asjast uut teha ja erinevaid pakke kasutades omanäolise mustri disainida. Aili Palmil on ilusad pakud, vaata tema töötuba.

Pildil olevad köögirätikud ja liniku disainis ning valmistas Piret Pihtjõe tuisust väsinud Tartus 13. detsembril. Nõukaaegne laudlina sai uueks Ilona juures põrandal mõni nädal tagasi ja seda loetakse esimeseks tööks. Tänud Ilonale, Margitile, Einikale ja Küllile!

Päevakübar teeb tervisega imet

Kordan kevadist postitust, sest teema on taas päevakorral.

 

Esimest korda polnud mul kodus päevakübarat- ei taime ennast, tinktuuri ega tablette. Elu on näidanud, et ilma selleta ma terveks ei saa. Ja nii ka seekord. Ma armastan seda taime.

 
 

Punase päevakübara toimeaineid on põhjalikult uuritud, taimes on leitud glükosiide, eeterlikke õlisid, vaike, mõruaineid, suhkruid, C-vitamiini, mikroelemente jm.

 

Kõige tähtsamaks on peetud tema võimet tõsta organismi vastupanu haigustele. Katsetega on tõestatud, et siilkübar suurendab valgete vereliblede arvu, mis omakorda tõkestab põletike teket. Seetõttu on temast kasu AIDS-i ravimite koostises. Taimes olevad toimeained takistavad ka viiruste levimist, mistõttu temast tehtud preparaate kasutatakse viirushaiguste raviks.

 

Ameerika põliselanikud tarvitasid siilkübara juuri haavarohuna ja tohterdasid temaga maohammustusi. Uusasukad kasutasid siilkübarat laiemalt – temaga raviti ka külmetus- ja nakkushaigusi.

 

Loe rohkem Maalehest

Telli hooldusjuhis oma aia taimedele

Eesti on väike, aga pinnastik, kliima ja ilmaolud muutuvad mitmeid kordi isegi ühest otsast teise sõites.
Piirkonnast tulenevate erinevuste tõttu ei saa taimi tihti ühtmoodi hooldada ja ületalve pidada. Rolli mängib isegi see, kuidas taim on istutatud ja kas oled kasutanud peenrakangast või mitte.

 

Vältimaks vigu ja kevadel õnnetuid telefonikõnesid otsustasin pakkuda personaalset hooldamise teenust nüüd, sest ennetamine on mõistlikum tegevus kui ravimine. Tihti on ravimine kahjustuste tõttu ka võimatu.

 

Koostan hooldusjuhise lähtuvalt aiast, taimedest, piirkonnast. Igale taimele oma. Jagan nippe, kuidas keeruka talve korral taimedega toime tulla ja kahju ennetada. Sh metsloomadega toime tulekul. Kuidas vältida kevadist päikesepõletust nii okaspõõsastel -puudel kui ka lehtpuu tüvedel. Jms lähtuvalt aiast.

 

Hooldusjuhise tellimiseks saada palun soov piret@virkus.com Lisa pildid, taimenimekiri või ainult taimenimekiri ja aia asukoht. Küsin lähtuvalt saadud materjalist lisa.

 

Hooldusjuhise hind on vaid 150 krooni.

 
 

Kiirusta, sest abivahendid kaovad müügilt ja maapind mõnes kohas (enne tänast vihma) juba külmub. Aga kui nii jõuabki juhtuda, siis nuputame midagi ikka välja :)

 
 

Küsi lisa tel 5049835
piret@virkus.com

 
 
 

Igihaljaste puude ja põõsaste sügisene hooldus

Ilma mürgita saab väga edukalt okaspuid ja põõsaid kasvatada. Soovitav on valida sordid, mis meie kliimas ei ole haigustele vastuvõtlikud. Õigeaegne hooldus, lõikus ja tähelepanelikkus on võtmesõnad. Puud tohib katsuda ja paitamist tasub harjutada :)

 

Igihaljas hekk, igihaljad põõsad ja igihaljad puud vajavad kõik pruunistunud okaste ja kuivanud okste välja korjamist. Ja igaks juhuks põletamist.

 

Kõige parem on seda teha siis kui Sul on aega. Ei ole vahet, kas sügisel või kevadel. Mõlemal ajal on taimel võimalik nakatuda seenhaigusesse. Soojal ja niiskel perioodil, so suvel, loomulikult rohkem. Aga see ei saa olla põhjus sügisel töö edasi lükkamiseks. Sügisel ei ole heki sees ka pesitsevaid linde.
Tee parem vähe, aga korralikult. Peaasi, et mugav on ja tüütuks ei muutu, sest see ei ole kerge töö. Lisaks väga tolmune. Respiraatori kasutamine on vägagi soovitav. Loomulikult võib ka teenuse tellida, aga alati on hea teada, mille eest maksad.

 

Veendu, kas tegemist on lihtsalt kuivanud oksaga või on talle nakkunud haigus. Näiteks mustad täpid elupuu oksa alaküljel annavad märku, et tegemist on haigusega ja siis on pritsimine vältimatu. Aga pritsida ei tasu seest pruune okkaid ja oksi täis puud ja põõsast, sest kasu on olematu.

 

Ennetamine
Elupuuhekk hoia seest kuivanud okstevaba. Kui juba on kuivanud, siis roogi välja. Kui ei ole, siis lõika aeg-ajalt värskeid sisemisi oksi välja, et õhk liiguks.

 

Sodi korja heki seest ja mullapinnalt kindlasti ära. Kobesta ettevaatlikult ja lisa kompost- vm head mulda.

 

Pidev julge, aga mõistlik lõikamine hoiab põõsa noorena.
Igal aastal, augustis, tee suurpuhastus. Anna sügisväetist ja paita, siis teenib ta sind kaua. Põuasel suvel ja sügisel kasta kindlasti.

 

Kuusehekk ei noorene kuivanud okste väljalõikamise teel.
Kuusehekk hoitakse korras pügamisega ja teiste taimede temast eemale hoidmisega. Iga taim, olgu see siis kõrge rohi, kasvama jäetud puu vits või suur puu, isegi langenud lehed, lehtpõõsas, teine kuusetaim, mis puutub kuusega kokku põhjustab kuusel nö okka varisemise. Heki kohal kõrguv puu, mille oksad puutuvad hekki ei lase kuusehekil kõrgusesse kasvada. Puu, mis kasvab heki kõrval ei lase hekil laiusesse kasvada.
Kuusehekki tuleb algusest peale teadlikult kujundada, hilisem tagasilõikus ei anna mingit efekti. Ja on lausa kole. Küllap teate, millest räägin. Heki kõrgus on soovitav ära otsustada ja siis teda ka igal aastal pügada. Kõrgusesse kasvanud kuuseheki tagasi lõikamine on üsna töömahukas, ohtlik, kulukas.

 

Kõik roomavad vormid on kasulik mullapinnast sügisel eraldada. Seda saab teha kuiva multši, kivide panekuga okste alla vms viisil.

 

Eriti vastuvõtlikud seenhaigustele on kadakad. Eriti Hiina kadakas ja minu meelest ei maksa teda üldse aeda tuua, sest isegi korraliku hoolduse puhul kipub ta seenhaigusesse nakatuma. Pideva pritsimisega mürgitame ennast ja loodust (kasulikke putukaid).

 

Okaspuid hooldades on soovitav kindlasti kummist peopesaga kindad kätte panna ja pikkade varukatega üleriie, sest igihaljas taim tekitab tavaliselt käevartel lööbe või kriibib niisama koledaks.

 

Vitsast võib kasvada ohtlik puu

Puude kasvatamisel ja lõikamisel on tähtis teada eesmärki

 

Puud on ilusad, väiksena ohutud nagu kassipojad. Suuremaks kasvades ilu vaid suureneb ja nii saab väikesest vitsast uhke puu. Tihti on puu kasvukoht vale. Tihti istutame ise puu valesse kohta kuna ei oska puu suurust ette kujutada. Selleks on vaja võtta mõõdulint ja mõõta puu võra maha ning seda suurust usaldada. Ka kõrgus on vaja silme ette manada. Kusjuures puu kasvab veelgi suuremaks kui on sildil kirjas.

 

Puu juured on vähemalt nii kaugel kui on võra, pluss veel mõned meetrid. Maja kõrval kõrguva puu juured on suure tõenäosusega ka vundamendi all. Sellega on mul isiklik kogemus. Puu võra veel räästast ei puudutanud, aga juured vahtisid kanalisatsiooni ehitades sauna eesruumis vastu. Puu jämedamaks kasvades kasvavad ka juured jämedamaks ja lõhuvad vundamenti ning on seega ohuks maja konstruktsioonile. Lisaks võib puu lähedus majale tekitada seinakonstruktsioonis mittesoovitava mikrokliima.

 

Vana puu ei ole tingimata vana ja haige. Puu iga on sadu aastaid. Haige võib puu olla siis kui puul on palju kuivanud oksi ja neid ei ole likvideeritud. See on kõige kiirem viis puust lahti saada. Kuivanud okste kaudu pääseb haigus puusse ja selle tagajärjel kõduneb ta seest tühjaks.

 

Kõrgete puude maha võtmine hoonete vahetus läheduses ei ole alati kerge. Seepärast tõmba välja kõik seemnest ise kasvma hakanud vitsad ja hoidu maja kõrvale kõrgete puude istutamisest. Ära arvesta sellega, et hakkad puud pügama! Otsi parem sortide hulgast väiksemaid vorme. Suured puud pane majast ikka väga kaugele. Istutamisel vaata, et ta sinu ja ka naabri päikest ära ei varja. Kui varjab, siis tuleb otsida madalam sort.

 

Teame enamus muret, mis põhjustatud vanavanemate istutatud puude pärast. Küll on nad majale liiga lähedal, küll varjavad päikese jms. Maha võtta aga ei raatsi. Puude maha võtmine võib põhjustada ka tüli suguvõsas.

 

Kui puu on haige või ohtlik hoonetele, liiklusele, elektriliinidele või tema maha võtmine on aianduslikult põhjendatud, siis ei ole vaja rohkem mõelda. Kõrghaljastus on ilus siis kui puu on terve ja õiges kohas. Mina näiteks pooldan vanavanemate istutatud puu maha võtmist, kui see on ohtlik majale või on oma elu ära elanud. Näiteks torkava kuuse (hõbekuusk) eluiga on 30 aastat. Peale selle näeb ta nii näru välja ja järjest hullemaks läheb, et kohe kahju on teda pidada. Ja miks pidada maja seina äärde istutatud elupuud, mis seina määndab ja katust kergitab?

 

Kui puud on seni korrapäraselt hooldatud ja sellega väditud suureks kasvamist, siis see peab jätkuma ka hooldaja surma järel. Sellise asja võiks kirjutada lausa testamenti, et mõtetut hirmu ja lahkarvamusi vältida. Testamendiga on kaasas hooldusjuhis, kus on muuhulgas ka märgitud, et puu seisukorra halvenemisel ja ohtlikuks muutumisel, tuleb puu maha võtta. See on tõsine asi.

 

Enamus puid talub kenasti pügamist

 

Puude kujundamisel ja hooldamisel on eriti tähtis õige lõikamistehnika – halb lõige võib põhjustada vigastuse, mis kestab kogu puu elu. Tagajärjeks on suure ja ilusa puu enneaegne kuivamine või murdumine. Õige lõikamine, mis põhineb taimede bioloogia tundmisel, säilitab nende tervise ja ilusa kuju ning samal ajal parandab meie aedade ja haljasalade esteetilist ning majanduslikku väärtust. 
Olemasolevaid kõrgeid puid saab ka madalamaks lõigata. Katsu vaadata ja lõigata nii, et puul jääb alles puu nägu. Elavad palgid ei ole ilus vaatepilt. Jämedaid ja kõrgeid puid ei saa lõigata nagu hekki.

 

Kõige parem on hakata puud kujundama siis kui lõikamist vajavad oksad on peened. Jämedate okste tsentrisse on moodustunud juba lülipuit, mis ei osale puidu aktiivses elutegevuses. Surnud puidurakkudes ei aktiveeru puu kaitsemehhanismid ning puu muutub haigustele vastuvõtlikuks.

 

Kõrge puu madalamaks lõikamine võiks käia 3-5 a jooksul, siis elab puu lõikamise kõige paremini üle. Lõigata tuleb nii vähe kui võimalik, samas nii palju kui vajalik. Lõikekohad on soovitav üle värvida, et haigused ja niiskus puitu mädandama ei pääseks. Samal eesmärgil on vaja ära lõigata kõik kuivanud oksad nii, et tüügast ei jää, sest tüügas on nagu käsn, mis niiskuse enda sisse imeb ja seeläbi puu hukatusse saadab.

 

Kõige parem lõikamise aeg on mai kuni august. Sel ajal on puudel piisavalt energiat, et tõrjuda haigustekitajaid. Kasvuperioodil kasvavad haavad ka kõige paremini kinni. Miinuskraadidega lõigata ei tohi, sest puit on rabe ja lõikamisel võivad tekkida pikilõhed. Puhkeperioodil lõikekoht ei parane ja haav jääb kauaks avatuks.

 

Kui puu on vaja maha võtta, siis selleks sobib iga aeg, mis lõikajale on ohutu ja mugav. Ohutustehnika on eriti oluline suurte puude puhul. On soovitav teha ainult seda, mida kindlalt tunned ja oskad! Kui mõistus ja jõud üle ei käi, on otstarbekam teenus tellida. Ohtlik puu võetakse maha ja tükeldatakse sobivas suuruses kütteks.

 

Veel teeb muret, et ilusad kuusehekid rikutakse sellega, et neisse jäetakse kasvama puid ja põõsaid. Kuusk ei talu lähedust, eriti lehtpõõsa ja -puuga ning viskab solvunult okka maha ka kõrge rohu korral. Kui oled kasvama pannud pika heki, siis likvideeri kõik läheduses olevad puud ja põõsad ning loo heki kasvuks sobivad tingimused, väeta ja paita, lõika teadlikult, siis saad ilusa varjava heki aastakümneteks.

 
 
 
 

Telli ohtlike puude langetamine või ilulõikus piret@virkus.com
Pilte vaata siit