Viljapuu mustvähk

Juhtus selline kummaline lugu.
Suvel kutsuti mind ühte Tallinna aeda viljapuude istutamise nõu andma. Kui olime puudele kohad välja vaadanud, siis vaatasin istikuid ka lähemalt, nii igaks juhuks. Kahel perepuul olid peal vähi eosed ja kallal ka koorepõletik. Kahtlustasin ka viljapuu mustvähki (Botryosphaeria obtusa). Soovitasin puukooli helistada ja nad koju kutsuda puid vaatama, sest puud olid suured ja neid oli palju. Arvasin, et puud tuleb selliste kahjustustega kindlasti välja vahetada. Arvasin kohe, et asja ajamise teeb keeruliseks asjaolu, et suur puukool oli väiksema puukooli kasvatatud taimed müüki võtnud ja võib tekkida vaidlus, millal puud nakatusid/haigestusid.

Mõned kuud hiljem, sügisel, helistas mulle vanem mees ja riidles, et miks ma inimesi hirmutan. Aednikuna oleks ma pidanud puud terveks ravima- koorekahjustused välja lõikama ja pookevahaga katma. Ja et musta vähki Eestis ei esine. Tõi allikana välja nõuka aegse raamatu 1970 aastatest. Kahjuks pealkiri ja autor meelde ei jäänud.

Huvitav, mõtlesin, sest mina näen viljapuu-mustvähi esinemist Eestis alates 2008-st aastast, kui õunapuudega tegelen.

Jäin endale kindlaks, kuigi mees telefonis teatas, et tema tegeleb juba 30 a puukoolimajandusega. Lõppeks arvasin, et pole oluline, mis haigus puul on vaid see, et selline istik on müügil ja veel täishinnaga. Ma leian, et minu asi ei ole haigusest tabandunud puud ravima hakata, kui on näha, et kahjustus on väga suur ja puu on alles ostetud ning istutamata. Võrdlen puid inimestega, aga antud juhul on tegu kaubaga ja see kaup ei ole kvaliteetne. Hallitanud saia ei müüda ju, kuigi hallituse saab välja lõigata. Ja haava katmiseks on tänapäeval pookevaha asemel hoopis efektiivsem vahend- puupalsam, tumeroheline möks (Compo, Arbokol Magic). Haava sobib väga hästi katta ka õlivärviga. Mind ennast huvitab, miks õlivärv kunagi maha tehti. Ma arvan, miks, aga kes teab, palun kirjutagu.

Küsimusele, kas külmakahjustusega või koorepõletikuga puude müümine on aus, kui seda kliendile ei öelda, pole vastust saanud.

Räpinas, paar nädalat tagasi kohtasin Tairi Albertit (Räpina Aianduskooli õpetaja), kes kinnitas viljapuu-mustvähi esinemist Eestis.

Puukoolist puid ostes peab teadma, millised võimalikud kahjustused välja näevad, sest puukoole ei huvita praegu taimede kvaliteet kuna ostja ostab hea meelega. Ostes vaata puu tüve- koore värv peab olema ühtlane, koor peab olema terve, pisemategi lõhedeta, musta “tahmata”. Perepuud on sagedamini kahjustatud.

Lusitaania teetigu

Lusitaania teetigu. Foto: Keskkonnateabe keskus

Puukoolides aastaid maha vaikitud lusitaania teetigu jõudis täna (24.10.13) tänu ühele Pärnu aiale ETV-sse, Ringvaate saatesse, kus võis näha tavapärast kemplemist ministeeriumite vahel. Jah, õige, et aiaomanik peab oma aias ise korda looma ja soovitavalt hävitama võõrliigid. Aga paraku seadus ei kohusta aiaomanikku ja kõikidel aedadel ei olegi head peremeest ning nendes aedades ei hävita teetigusid keegi. Probleem on tõsine, sest teetigu sööb tohutult ja paljuneb kiiresti. Ta hävitab oma teel nii muru kui köögivilja, ka põllukultuurid. Tema pääsemine aedadest loodusesse tähendab katastroofi.

Eestis registreeriti lusitaania teetigu ametlikult 2008 aastal, kui nad ühest Tallinna puukoolist leiti. Täna on tigusid nähtud ja hävitatakse väga paljudes koduaedades.

Mida teha?
Istikuid ostes vaata alati potti ja poti alla. Korja ära kõik valkjad munad ja hävita või lase hävitada puukoolil kuuma veega. Ja seda paludes ei maksa häbeneda! Mune võib leida ka kompstmulla kottidest. Koduaias avastades korja järjekindlalt nii mune kui tigusid ja vala üle kuuma veega. Nad munevad vihmausside käikudesse, kompostihunnikusse, kõdukihi alla. Tavapärased tigude mürkpreparaadid neile ei mõju.

Lusitaania teeteod on kahesoolised ja paarituvad vastastikku ning mõlemad munevad suvel kuni 400 muna. Nad on aktiivsed hämaras ja öösiti.