Maja ja aia uuestisünd

 

Ideest teostuseni
Aiaplaan talv 2012
Aia rajamine juuli 2012

 
 

Soovitan: fotonäitus Jaapani traditsioonilisest aiakultuurist

Tartu Ülikooli Botaanikaaias avatakse 6. detsembril Katja Uski fotonäitus „Mälestusi Jaapanist“.

Soomlanna Katja Uski on Gardenia-Helsinki aiakeskuse vastutav aednik, kellel õnnestus osaleda aastal 2007/2008 Jaapanis meister Kazuo Makioka juhendamisel sealsete aednike töörühmas ja põhjalikult tutvuda jaapani aiakultuuriga. Jaapani traditsioonide järgi valib meister ise endale õpilased ning ainulaadseks tegi kutse see, et Katjast sai tema töögrupis esimene lääne päritolu naine.

Jaapani aiakujundaja ja meisteraednik Kazuo Makioka on Soomega seotud läbi mitme koostööprojekti. Sealhulgas on tema töögrupp rajanud ka Gardenia aiakeskuse karesansui-stiilis jaapani aiaosa, mille eeskujuks on olnud Jaapanist arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud Tenpyo-ajastust pärinev aed 700-ndatest aastatest.

Jaapani aiakultuur on üle 1000 aasta vana ja sellesse kuulub olulise osana äärmustesse viidud esteetika koos traditsioonilise lähenemise ja oma filosoofiaga. Jaapani aedade mõistmine nõuab seega põhjalikku pühendumist ning laiaulatuslikke kultuuriteadmisi.

Näitusel on võimalik heita pilk selle põneva maa traditsioonilisele aiakultuurile läbi Katja Uski poolt Jaapanis veedetud õpiaasta jooksul tehtud fotode.

„Mälestusi Jaapanist“ on võimalik vaadata 6.-18. detsembrini Tartu Ülikooli Botaanikaaia õppeklassis iga päev kl 10-17.

Aiaplaan on alati abiks

Aiaplaani või haljastusprojekti olemasolul saad näiteks sünnipäevale või soolaleivapeole tulijatele kingivihjeid anda ja sul on koht kuhu saadud kingitus istutada. Siis kaob ka kiusatus üksikuid puid ja põõsaid murusse istutada ning vajadus muruniidukiga nende vahel keerutada. Aiaplaan osutub hädavajalikuks ka näiteks sibullillede jt taimede, mis peale õitsemist närbuvad, asukoha meeles pidamisel.

Mulle meeldib kujundada omapäraseid aedu, kus kõigel on oma koht ja veel toredam kui eraldi aiaruum, mille hooldamine on võimalikult lihtne ning vähe aega nõudev. Aitan ette mõelda ja aastate pärast tekkida võivaid vajadusi ära aimata.

Kui tunned, et aia planeerimine käib üle jõu, siis võta ühendust, sest tihti piisab ka konsultatsioonist.

Aiaplaani vajadus selgub ja teenuse hind kujuneb tavaliselt konsultatsiooni käigus. Tavaliselt teen mõõtkavas eskiisi koos materjali- ja taimenimekirja ning rajamis- ja hooldusjuhisega. Vajadusel lisan ehituslikud joonised.

Vaata ülevaadet tehtud töödest

Kõigile, kes soovivad algusest peale ise kujundada või rajada, annan hea meelega nõu ja viin läbi auditoorseid ja praktilisi koolitusi.

Sinu aednik
piret@virkus.com
GSM 5049835

Kumba eelistada- istutusala või muru

Vastrajatud tarbeaed, turbapeenar metsamarjadega ja maitsetaimepeenar. Kõrgpeenra puhul on vaja läbi mõelda niitmine. Selleks pannakse maapinnaga tasa üks (vajadusel kaks) serviti immutatud laud. Samaoodi käib laud või pruss ka istutusalade ääriseks. Muruniiduk sõidab rattaga laua ääre peal. Lillepotte ja aiakaunistusi murule panna ei soovita kuna niites pead neid alati liigutama, ka murusse jääb tühimik. Parem on nad sokutada istutusalasse või laiendada muruvaba ala veelgi .

Foto: Helena Tooming
Pildil vastrajatud tarbeaed, mis pidevalt suureneb kuni muru on tagaaiast läinud. Valmis on turbapeenar metsamarjadega ja maitsetaimepeenar. Kõrgpeenra puhul on vaja läbi mõelda niitmine. Selleks pannakse maapinnaga tasa üks, vajadusel kaks serviti immutatud lauda. Samaoodi käib laud ka istutusalade ääriseks. Muruniiduk sõidab rattaga laua ääre peal. Lillepotte ja aiakaunistusi murule panna ei soovita kuna niites pead neid alati liigutama, ka murusse jääb tühimik. Parem on nad sokutada istutusalasse.

 
 


Foto: Vello Laanemaa
Geomeetrilise kujundusega tagaaed- parasjagu terrassi, parasjagu muru ja parasjagu istutusala. Ükski puu ega põõsas ei kasva murus. Muru ning istutusalade hooldamine on seetõttu väga mugav.

 
 

Aiakujundajaid soovitavad muru võimalikult vähe planeerida. Hea suhe on 1/3 aiast. Väikeses aias ei ole murul üldse kohta. Kogu aed tuleks planeerida terrasside, püsikute, pinnakattetaimede ja teekivi alla. Rahulolu on suurem kui näiteks paarismaja naabrid rajavad koos. See on investeering vabadesse vaiksetesse päevadesse.

Suured aiad, näiteks 2 hektarit, on soovitav tsoneerida vastavalt vajadusele väiksemaks, piiritleda eesaed ja planeerida ülejäänust nn tagaaed.

Eesaed on soovitav muruvabaks jätta, siis ei murra sind igapäevane stress niitmata muru pärast. Muru hooldamine ja niitmine peab olema meeldiv- suved on meil lühikesed ja pidev müra on tervisele lausa kahjulik.

 

Murul on palju muresid- võililled jm umbrohi, sammal, kuivamine, muru ei tärka jne. Murul on võime orjastada, ta röövib meie vaba aja märkamatult- õhutamine, väetamine, sambla tõrjumine, pidev niitmine. Muru ei lase rahus puhkepäevi nautida- müra ja ebameeldiv kütuselõhn, mis on inimese tervisele teatud kogustes isegi kahjulikud.

 

Raske on uskuda, et istutusala võtab vähem hoolt kui muru niitmine. Tihti ütlevad vastsed majaomanikud, et muru niitmine meeldib. Muidugi alguses meeldib, aga üsna pea muutub tüütuks. Aga siis on kulutused muru rajamisse tehtud. Istutusala rajama hakates tuleb muru eelnevalt likvideerida, mis tähendab raha korstnasse kirjutamist.

 

Seepärast ei ole mõtekas esimeses järgus kogu alale muru külvata vaid pidada aiakujundajaga nõu, teha aiaplaan ise või tellida. Eskiisil joonistuvad välja teie pere soovid, ehitiste ja aiarajatiste alad, muru vajadus.

Eskiisi olemasolul selgub tihti, et istutusala rajades ei ole mulda juurde tuua vajagi, sest aiakujundaja on arvestatud olemasoleva pinnasega ja pigem on loonud lisaks huvitavaid ja vajalikke alasid. Juurde tuuakse näiteks hoopis turvast ja osa alast muudetakse turbaaiaks, kus rododendroneid või metsamarju kasvatada. Osale tarbeaed. Kuhugi viljapuud ja marjapõõsad. Osale läheb näiteks liiv, kus lapsed saavad mängida ja hiljem kui lapsed suured, saavad koha omale näiteks kõrrelised. Osale tuleb killustik, osale teekivi. Osale maa- või paekividest alpiaed, osale grillismisala, terass, osale saun ja võrkkiik, kus pereisa pärastlõunast und naudib. Osale tiik, kust tuleb suur kogus pinnast, mis kõik on soovitav hunnikusse jätmise või minema vedamise asemel samas aias ära planeerida. Ka elektri vajadusele aias tuleb mõelda mullatöid tehes. Mõistlik on “kõri”, kuhu hiljem juhtmed libedalt sisse lähevad, maha panna. Kui algul ei arva, et elektrit võiks vaja minna, siis aias hooldustöid tehes võib vajadus kiiresti kätte tulla. Hiljem tuleb ka ilusate objektide ja puude valgustamise soov, pump veesilma jaoks jms.

 

Muru rajamine on kõige viimane töö. Aga kui istutusalasid ei ole võimalik esimesel aastal rajada, siis märgitakse need maha ja jäetakse muruseemnest puutumata.

 

Mulla toomine on kallis ja väga riskantne. Ainult poest ostetud mullaga ei tule umbrohuseeme kaasa.

Muru tegemine on omaette teadus. Rajamine on kallis seetõttu, et eeltöö nõuab aega ja vaeva. Ekslikult arvatakse, et muru tehakse rulliga. Aga rulli kasutatakse hoopis kõige lõpus, et seeme mulda kinnitada. Tasandadakse, tihendatakse ja silutakse raskusega, mida veab näiteks murutraktor. Pind planeeritakse veidi kaldu krudi ääre suunas. Muru tegema asudes on vaja umbrohi ära mürgitada või maad 1 aasta musta kesa all hoida. Pinnasest on vaja kõik sodi, umbrohi ja väiksemadki kivid välja korjata. Seda kõike tavaliselt ei tehta ja murupinnale tekivad veelohud, ilmuvad kivid ja muud hädad. Sama rajamisskeem on lillemuru puhul.

 

Ka istutusala ei valmistata tavaliselt korralikult ette. Kui kahe labidalehe sügavuselt pinnase piinlikult puhtaks teed ja 5 cm multšikihi peale paned, siis ei kollita sind ükski umbrohi.

 

Peenrakangas ei anna soovitud efekti umbrohu tõrjumisel. Pigem vastupidi- kangast kasvab orashein läbi juba järgmisel suvel ja igasugune hooldus on raskendatud. Istutusaukudest on umbrohu vohamist näha kõige pealt. Ei aita muud kui kangas ära võtta ja istutusala uuesti rajada. Ka tekib kanga alla tihti hallitus ja kahjuritele meeldib seal pesitseda/talvituda. Umbrohu seeme kinnitub kenasti kõdumultšile kui kiht muutub õhukeseks ja umbrohi vallutab taimeala hoolimata kangast.

 

Asjatundja nõu tasub kuulda võtta, sest võimalik on anda umbrohuvaba garantii kui eel- ja järeltöös juhiseid järgitakse.

 

Piret Pihtjõe
aednik-aiakujundaja
piret@virkus.com
Tel 5049835

 
 
 

Laste aed

Mind on nõu andma kutsutud ikka siis, kui lapsed magavad või on hoidjatädiga. Aga olen sattunud plaani pidama ka laste ärkveloleku ajal. Loomulikult hakkab laps kohe tähelepanu nõudma nagu tavaliselt kui suured inimesed rääkida tahavad. Seetõttu olen hakanud lapsi kampa võtma, et näha, mida laps asjast arvab. Tulemus on väga produktiivne. Pole harv juhus, kui ema saab idee oma aia jaoks :)

Lapsed on suurepärased kunstnikud ja neilt tulevad tohutult head ideed!
Vähe sellest, et nad on suurte aiarajamisplaanidega, neil on aiast kohe oma nägemus. Muidugi ei ole kõik ideed otstarbekas lahendada ja vanematel pole alati kõike võimalik ka realiseerida, aga ideede genereerimise laua taha tasub lapsed kutsuda igal juhul.

Last sundida ei maksa
Naabriplika eeskujul maasikapeenart või ürdiaeda rajama sundimine on tulemusteta. Kui ikka ei taheta, siis ei taheta ja asi tuleb sinnapaika jätta. Kaval on uurida, mida ta tegelikult tahab. Võib-olla tahab ta mängumaja asemel hoopis sõjatandrit. Las ta siis teeb selle, sest seeläbi ta mängib end tühjaks. Või soovib luua loomade haigla. Teile ei pruugi lapse soov üldse meeldida, aga ärge arvake, et see tegevus teda kaua köidab. Lubada saab kokkuleppega, las mõtleb läbi, mis temale eraldatud maalapil juhtuma hakkab, kui sõjad on peetud. Kui ta mõtleb selle läbi ja joonistab paberile, võib juhtuda, et esialgne idee muutub kardinaalselt.

Lapsed ja vesi
Veesilm peab olema mänguline ja turvaline. Ohutu on madal vesi, veenired, maa seest purskuvad veejoad, voolavad madalad ojad jms. Kõik veega seonduv köidab ja annab lapsele tegevust.

Omapärased lahendused on lihtsad
Kerge on minna tüüplahenduste teed, aga need rikuvad te aiad mitmeks aastaks ära. On abiks kui peidate need aiakujunduses ära nii, et nad möödakäiate või naabrite silma ei riiva.

Lahenduste leidmisel ja ideed realiseerimisel on abiks aiakujundaja. Kui on vaja, siis aiakujundaja ka õpetab, kuidas midagi teha ja kuidas aeda jupikaupa rajada.
Aiakunstnik ei suru kunagi oma ideed peale. Julgeb esitada kummalisi küsimusi, avada meeled ja panna tellija unistama. Koos on lahendused kerged tulema ja nutikas aiakujundaja kohe oskab neid esile kutsuda :)

Küsi lisa või telli konsultatsioon. Kontakt