Kompostimine

Komposti valmistamine ei tohi tüli tekitada, samas peab ladustatud kogus huumuse tekkimiseks olema peenike ja kihiti laotatud. Väga laiaks ei maksa kodust kasti ajada, on lihtsam kihiti jäätmeid koguda. Näiteks 1,2 x 1,2 kuni 1,5 x 1,5. Võib ka piklik olla näiteks 1 x 2 m. Ka kõrgus võiks jääda 80-100 cm juurde. Sobiv mõõt kujuneb aja jooksul välja.

 

Tore on see, et koduse kompostikasti suurusele ja materjalile saab loominguliselt läheneda. Peaasi, et laiali ei vaju ja enneaegselt ära ei mädane. Nurkadeks võib kasutada näiteks peenemat palki ja küljed meisterdada lauast või vitstest. Võib ka betoonist kastid valada. Kuna betoonist valatud kast on peaaegu igavene, siis võiks mõned aastad katsetada muude materjalidega, kuni pere jäätmete hulk teada ja kasti suurus välja kujunenud.

 

Kihiti laotamine (n: muruniide, tuhk, köögijäätmed, veits mulda, oksad, lehed) ja peenemate okste lisamine iga kihi vahele päästab ümber tõstmisest ja segamisest. Mulla lisamine aitab kõdunemisprotessi tekkimisele kõvasti kaasa.

 

Minul on kompostikastid aastaid seisnud suure vahtra all. Ise olen rahul, ei märgu liialt ja päike ei kuivata. Kui suurt vahert võtta ei ole, siis tuleks planeerida kompostikast hõreda kaanega ja kindlasti varju. Tea ka, et vaher, kavalpea, ajab oma narmasjuured kasti sisusse, et sealt maiustada.

 

Plastist kompostikastid mulle isiklikult ei meeldi.

 

Mida komposti panna tohib ja mida ei ole mõistlik saab lugeda Looduspärase elu kodulehelt