Mõrusool ei ole päris see, mida okaspuul kevadel vaja
Päikesepõletus on füsioloogiline kuivus, mida ei ravi “mõrusoola” või magneesiumsulfaadiga.
“Mõrusoola” ja magneesiumsulfaadi puudus tekib kui kasutada väetisi, kus pole piisavalt taimele omastataval kujul magneesiumi ja rauda. Mõlemat toiteelementi omastab taim paremini happelisemast pinnasest kuid siis tekivad probleemid teiste põhitoiteelementide omastamisega.
Tänapäevase tehnoloogiaga suudetakse muuta metallilised elemendid taimele kergemini kättesaadavaks kelaatimisega, mis lühidalt tähendab, et väetisest saadavad toiteelemendid on taimele kättesaadavad nii happelises kui aluselises keskkonnas.
Tavaliselt toimib magneesiumi ja raua omastamine paremini soojast ja parajalt niiskest mullast ning lisaks on vaja päikese abi. Kasutades okka kaudu väetamist läheme mööda juurtesüsteemist ja paari päevaga on märgatav fotosünteesi aktiviseerimine ning taimed muutuvad rohelisemaks.
Kui juur ei tööta korralikult ja taimed näevad “närud” välja õigustab end okaste ja lehtede kaudu väetamine. Okka kaudu väetamine võib toimuda vaid pilves kuiva ilmaga. Mitte pritsida päikese käes kuumenenud taimi!
Möödunud talve mõjul on päris paljud okastega taimed (männid, kadakad, jugapuud, kuused) karva vahetanud. Pungad on aga pea kõikidel elusad. Selliste taimede välimust saame parandada tagades neile võimalikult head kasvutingimused (kastmine, väetamine ja vajadusel haiguste ja kahjurite tõrje).
Kõige kiirema tulemuse saab kasutades spetsiaalseid lahustuvaid okaspuude väetisi (näiteks Substral MiracleGro). Kasutada võib nii juurte kaudu kui okaste kaudu väetamist. Erinevalt mulda segatavatest väetistest (taimele kättesaadavad umbes 2 nädala pärast) saavad taimed toiteelemendid kiiresti kätte ja alustavad kasvamist.
Siit ka meeldetuletus, et osadel okaspuudel näiteks paljudel kuuskedel on noored võrsed külmaõrnad ja neid ei tohi kasvule ergutada enne mai kuud, sest mai lõpus on Eestis alati oodata viimast öökülma lainet olenemata kui soe on eelnevalt olnud.
Okaspuude suhtes on kõige õigem kasutada spetsiaalseid väetisi, et hiljem ei peaks nuputama kas on vaja mõrusoola või mitte ja mida hakata peale meeletult kasvu vohavate kääbussortidega kuigi väetatud sai vaid paar korda mahedalt kanakakaga või nõgese veega, sest neis on ülekaalus siiski lämmastik.
Okaspuudele on rohkem kasu kui neile anda fosfori ja kaaliumi ning väetada augustis, et taim jõuaks elemendid omastada. Ja väga minimaalselt lämmastikku sisaldavaid väetisi kevadel. Lämmastik paneb taimed kenasti kasvama, aga kui väestist saab palju, siis taime rakud on suured ja vett täis ning vastupanuvõime külmale on olematu. Samas on lämmastiku andmine vajalik.
Umbes 90% granuleeritud väetistest tuleb laotada taimede alla ühtlaselt ja mulda kaevata. Umbes 60% meie okaspuude alusest on kaetud multšiga. Taimede väetamiseks tuleb multš eemaldada!
Väetades multši ei jõua toitained taimede juurteni vaid kuluvad multši lagunemisele. Taimede juured jäävad pindmiseks kui tulevad multšikihi alla süüa otsima muutes taimed põua- ja külmakartlikeks. Osmocote võimaldab näiteks läbi multši teha punktväetamist.
Kui soovid mahedalt aias toimetada, siis loe väetamise kohta lisa siit Aga jälgi, et lämmastikurikkaid väetisi ei anna suve teisel poolel. Ja väetamisel pea meeles, et pigem vähe kui liiast!
Hiljemalt jaanipäevaks on näha, kes elas talve üle ja kes kui tõsiselt külmaga pihta sai. Praegu võib näha erinevat pilti, mõni taim näitab, et on elus, aga mõne nädala pärast on toss väljas. Seega veidi veel kannatust!
