Sügistööd aias ennetavad kahjureid ja haigusi. Mismoodi, loe siit
* Viimane muruniide riisu kokku ja laota kihina komposti.
* Lehtede langemise võib ära oodata, aga jupi kaupa riisudes on korraga vähem ja meeldivam ära vedada. Kuivi on soovitav kotti koguda lumeta talve korral katteks taimedele või kihina komposti köögijäätmete peale. Viimaseid lehti tavaliselt kuivalt kätte saada ei õnnestu.
* Komposteeri kihina muruniite peale puutuhk ja peenikesed oksaraod, järgmine kiht lehed ja jälle oksaraod.
Talvel pane kiht köögijäätmeid ja selle peale kogutud kuivad lehed. Oksi saab loodusest talvel ka, aga muud materjali kui toidujäätmed, oksad, tuhk kergesti ei leia. Võid osta ka turvast või hankida saepuru. (Saepuru teeb komposti lämmastikuvaeseks. Kevadel lisad kevadväetise graanuleid või kastad lämmastikurikka leotisega) Materjal hoia kuiv, siis see ei külmu läbi.
Komposteerimisse suhtu loominguliselt, pane igat asja kihina ja taga köögijäätmetega õhulisus, aga mitte nii, et tuul läbi puhub. Loe lisa siit
* Kõik igihaljad puud ja põõsad tee seest puhtaks. Kuivanud oksad lõika välja. Paita lehed jm sodi maha.
* PS! Väetada on nüüd hilja mistahes väetisega.
* Istutusalad puhasta umbrohust. Kobesta ja multši.
Kui kasutad istutuskühvlit või labidat umbrohu eemaldamiseks teed oma järgmise aasta rohimise hulka lihtsamaks, sest saad umbrohutaimed juurega kätte.
Aga… Need samad taimed on juba jõudnud seemneid külvata. Ses mõttes oled paar kuud hiljaks jäänud. Samas ei tohi aiatöödega ennast hulluks ajada, tehakse ikka siis kui võimalik, onju. Aga tea, et kevadel tärkab sellest seemneparvest umbrohi, mille äravõtmine planeeri juba kalendrisse. Ilmselt mai kuus tuleb Sul istutusalad üle kobestada. Kasuta väikest istutuskühvlit umbrohu eemaldamiseks!!! Muidu võib juur mulda jääda ja töö on täiesti kasutu.
Järgmine aasta jälgi peenart ja võta umbrohi ära hiljemalt õitsedes. Või veel parem tee jalutuskäike aias alati kühvel või käpp kaasas. Sõbrannad kindlasti imestavad, et rohid siis kui nemad külas on, aga nii ongi õige, sest aednik ei jaluta aias kunagi niisama! Nii on kõige lihtsam ja hoiab aega tohutult kokku. Aga vaata, et sellised jalutuskäigud ei muutuks rohimiseks vaid siis toimugu ikka üksikute umbrohtude eemaldamine. See võib olla eesmärk omaette 
* Multšiga ole ettevaatlik kui vihmasajud jätkuvad ja päikest ei näidata, on soe, ilm sarnaneb eelmisele aastale. Selline olukord paneb multši aluse hallitama. Eriti ohtlik on see kohtades, kus on kasutatud peenrakangast.
Kuiva multšiga multšida võib ja ongi hea siis kui maa on juba külmunud. Topelt hea kui lund ei tule ega tule, sest märg multš ei ole sama efektiivne.
* Roosid las õitsevad. Nende katmiseni on aega küll ja veel. Roosidele meeldib sügisel 8-10 kraadine külm. Alles siis kui maa on külmunud kata roosid. Enne varu kuiva mulda, parem on liiv, et nn mullata. Eelmine aasta oli näiteks pikalt soe ja niiske ning see varajane muldamine ei olnud neile kõige parem.
Roosid soovitatakse mullata kui öökülmad pidevalt kimbutavad, sest suur temperatuurimuutus öise ja päevase vahel tekitab vartes lõhesid.
Lühiajaline külm roosile meeldib. Niiskus on aga hukutav ja seetõttu on väga varajane katmine ohtlik.
Kõige kindlam on roosi katta kuuseokstega, mis on otsapidi maasse torgatud nii, et oksad roosile koos lumega koormaks ei vaju. Sügavale maasse tuleb torgata aga enne maapinna läbikülmumist. Võiks panna alumise kihi suuri oksi, mis suures osas on maasse vajutatud ja hiljem kui saabuvad püsivad külmad on katet tihendatud väiksematega, mis toetuvad suurematele kuuseokstele.
Mina lõikan roosid tagasi kevadel, sest siis on näha kahjustuse tegelik suurus. Külmaõrnu on aga mugavam katta kui tagasi on lõigatud sügisel.
Roniroosid painuta maha, pane alla sõrestik ja kata kuuseokstega. Väga külmakindlad sorte tuleb katta soojemalt, aga jälgi, et nad ummuksisse ei jää ja ehita peale kate, mis vihmavee ära juhib.
* Ronitaimed ilutsegu, mõned on veel õitsemise hoos. Ronitaime ei pea maani maha lõikama kui ta oma olekuga ja ära õitsenud õisikutega (elulõng, Browni kuslapuu) kaunistab vaadet. Lõika maha siis kui häirib või alles varakevadel.
* Ka kõrrelisele meeldib ilutseda talvises aias ja vajab maha lõikamist alles varakevadel.
* Viljapuud on loodetavasti korda lõigatud
Rannikul on aega lõigata oktoobri lõpuni. Sisemaal suuri lõikusi ei teeks enam. Peenikesi vesikasve võib lõigata.
Mina viljapuude lõikamise lõpetaks selleks aastaks kuna aasta on olnud küllaltki karm ja veider. Paljudes kohtades ei ole õunapuud veel kolletama hakanud ja lehti maha visanud, mis tähendab, et nende jaoks võib talv ootamatult saabuda.
* Niiske ilmaga tuleb sammal kergesti puult maha.
Pane kätte paksud kummipeopesaga kindad ja hakka paitama. Abimeheks võib olla kõik, mis on puidust. Metallesemega võid vigastada koort. Terashari on selleks tegevuseks keelatud.
* Mädanenud vilju ära komposti vii vaid kaeva maha. Kui neid sul on, siis vaata, kas puu vajaks lõikust. Lõikamata puu pritsimisega ei ole mõtet vaeva näha! Preparaat peab katma puu iga millimeetri, lehe pealmise ja alumise poole. Isegi sügisel, kus lehti pole, ei ole kõrge puu ja tiheda võra korral see võimalik.
Puuviljamädaniku ja kärntõve vastu pritsi Topas-i või Score-ga. Maalehelt hea video
* Vaata Maalehe videost vaarikapeenra hooldust
ja maasikapeenra hooldust
Mina muidugi mürgist hoiduks. Sügisel eemaldan lehed, mis profülaktilisel eesmärgil põletan ja kobestan peenra.
* Elulõnga ettevalmistamine talveks vaata videot
